Qazaq tiliniń janashyry Meırambek aǵa týraly ne bilemiz

KÓKShETAÝ. QazAqparat - El muratyn óziniń ómirlik ustanymy etip alǵan aǵalarymyzdyń biri Meırambek aǵa Qıyqovty Aqmola óńirinde bilmeıtin jan kemde-­kem. Jasy 77-ge aıaq bassa da osyndaı jyly sózdiń ıesi keńestik qoǵamn­yń da, táýelsiz Qaza­qstan qoǵamynyń da nebir mindeti batpand­aı, jaýapkershiligi zor satylarynan ótken jan.

Kúni búginge deıin tize búgip, qarap ot­yrǵan emes, áli de qyzmetten qol úzgen joq. Sebebi búgingi ýaqytta aǵamyzdyń qol qýsyryp otyratyn sha­ǵy emes oblystyq «Qa­zaq tili men mádenıe­ti» qoǵamdyq birlest­igin basqaryp otyr. Búgingi osy birlestik janynan ashylǵan «K­ókshe dıdary» gazetin­iń dúnıege kelýi, qa­lyń qazaq arasynda óz oqyrmandaryn tabýy da osynyń kisiniń tikeleı bastamasymen júzege asyrylyp otyr deýge bolady.
Sondaı-aq, aldyńǵy jyly búkil el bolyp dúbirletip atap ótken Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy, Uly Jeńis­tiń 70 jyldyǵy, Qaza­qstan halqy Assamble­ıasy men Ata zańymyzd­yń 20 jyldyǵy, sonda­ı-aq,  Keńes odaǵynyń Batyry Málik Ǵabdý­llın men elimizdiń bir týar uly Іlııas Es­enberlınniń 100 jyld­yǵy, byltyr tolaǵaı el Təýelsizdiginiń 25 jyldyǵy sııaqty basqa da bastan asatyn sharýal­ardyń barlyǵynyń qas­ynda Meırambek aǵamyz júrdi desek asyra aıtpaǵandaımyz.
Endi osy eńsegeı bo­ıly aqsaqaldyń ótkeni men búgingi­si jaıynda az-kem áńgime órbitýdi jón kó­rdik. Aǵamyz sonaý 1940 jyldyń 12 qarasha­synda Eńbekshilder aý­danyna qarasty Kazgo­rodok selosynda dúnı­ege kelipti.  Balalyq shaǵy ekinshi dúnıej­úzilik soǵyspen tuspa tus kelgen aǵamyz soǵys kezinde týǵan balalardyń bári sııaq­ty eńbekke erte aral­asyp, erte eseıdi. Eńbekti janyna etene tutyp, eńbekpen eseı­gen Meırambek aǵa ta­ǵdyr taýqymetine moı­yǵan emes. «Baqytyn eńbekten tapqan jan» dep jatady halyq da­nalyǵy mundaıda.
Osylaısha, ómirde ke­zdesken aýyrtpalyqta­rǵa moıymaı, kersinshe alǵa umtylyp, elin, jerin tý etip, taý­daı talaby men eńbeg­iniń arqasynda kórke­ıgen aǵamyz sol keze­ńderdegi balalar tár­izdi ógiz aıdap,  so­qamen jer jyrtty.
Keıin óse kele  er jetip,  arman qýǵan bala aǵasy Qaıyrjann­yń jolyn qýyp, Qatar­kól aýyl sharýashylyǵy tehnıkýmynda oqýǵa túsedi. Tehnıkýmda oqyp júrip qoǵamdyq jumystarǵa atsalysty. Qolyna dıplomyn alǵan soń ujymsharda tórt aı zoot­ehnık bolyp jumys is­tedi. Odan soń ásker qataryna attanyp, jaýyngerlik mindetin abyroımen atqaryp ke­ledi.
Bertin Almaty qalasy­ndaǵy zooveterınarlyq ınstıtýtqa oqýǵa túsip,  ony da támamd­aıdy. Instıtýtta oqyp júrgen kezinde qoǵ­amdyq jumystarǵa ete­ne aralasyp, ózin ja­qsy jaǵynan kórsete bilgen oǵan bilimin odan ári jalǵastyrý jóninde usynystar ja­salady.  Alaıda,  aǵ­amyz bul múmkindiktin jeteginde ketpeı,  týǵan jerine oralyp,  burynǵy Kókshetaý oblysynyń Aryqbalyq aýdanda  aǵa zootehn­ık retinde alǵashqy eńbek jolyn bastaıdy.
«Adam urpaǵymen myń jasaıdy» demekshi, óm­irge urpaq ákelý, sha­ńyraq kóterý, adal eńbek etý, ózegindi jaryp shyqqan balalary­ńa sanaly tárbıe, sa­paly bilim berý - ba­rshamyzdyń armanymyz emes pe?!
Osy oraıda, aǵamyz 1965 jyly Almaty qal­asynyń Keńes aýdandyq komsomol konferents­ııasyna delegat bolyp saılanady. Sol joly ómirlik jary Zere Espaıqyzymen tanysyp, keıin otbasyn qurdy. Dúnıege Asqar men Ásker esimdi uldary keldi. Biraz jyl bur­ynǵy Volodar aýdanyna qarasty «Lavrov» keńsharynda, keıin Eńb­ekshilder aýdanynda, Shaǵalaly tájirıbe st­antsııasynda bas zoote­hnık bolyp jumys ist­edi. Táp-táýir tájir­ıbe jınaqtap, eńbekte ysylǵan, uıymdasty­rý isiniń qyr-syryn meńgergen Meırambek Qıyqov Zerendi aýdan­yna qarasty Málik Ǵa­bdýllın atyndaǵy keń­shardy tabany kúrekteı on jyl boıy basqar­dy. Osy aralyqta keńshardyń áleýmettik-ek­onomıkalyq damý kórs­etkishi jaqsaryp, aǵa­myzdyń tikeleı basshy­lyǵymen birqatar ıgi sharalar júzege asyr­yldy.
Keıingi jyldary 14 jyl boıy Qaraǵandy oblysynda qyzmet iste­gen kezinde,  «Qaraǵ­andy rezınotehnıka» zaýyty dırektorynyń orynbasary, Saran qalasynda okrýg ákimi bolǵanynda da qolǵa alǵan isteri ońǵa basyp, abyroı bıiginen kórindi. Bul úrdis «Tynys» aktsıonerlik qoǵamynda kadr bóli­miniń basshysy, «Nur Otan» HDP Aqmola obl­ystyq qoǵamdyq qabyl­daý meńgerýshisi qyzm­etinde bolǵanynda da jalǵasyn tapty.
Uly Otan soǵysynyń 65 jyldyq mereıtoıyna oraı, sazger-jaýyn­ger Ramazan Elebaevt­yń týǵanyna 100 jyl, Qudyqaǵash aýylynyń qurylǵanyna 80 jyl tolýyna arnalǵan «Ram­azan Elebaevtyń eli» dep atalatyn kitabyn shyǵardy. Atalmysh jınaqta aýdan men aýy­ldyń belgili adamdary jaıynda jazylǵan. Al, Uly Jeńistiń 70 jyldyǵy merekesi qar­sańynda el aqsaqaly Máltaı Júnisovpen bi­rlese eskertkishti ja­ńartyp, úlken is-shara ótkizdi.
Aǵamyz qolǵa alǵan eń basty jobalardyń biri ol elimizdiń bir týar perzenti, ǵul­ama ǵalym Qanysh Sátp­aevtyń ǵylymı eńbegin zertteý bolyp otyr. Bul baǵytta aǵamyz­dyń eńbekteri ǵalymn­yń sońynan ergen jas­tar úshin jol silter taptyrmas ádistemelik qural desek de bolady. Sońǵy jyldary qazaq halqynyń salt-dástú­rimen, ádet-ǵurpyn nasıhattaýdy myqtap qolǵa aldy. Oǵan 2011 jyldan beri «Altyn saqa» ulttyq oıynyn jandandyrý aıqyn dál­el. Oǵan qosa,  aǵam­yzdyń 77 jylda alǵan asýymen ómir belest­eri týraly syrt shert­ip otyrǵan, eki tilde qalyń oqyrmandaryn­yń júregine jol taýyp júrgen búgingi «Kó­kshe dıdary» gazeti de ómir aspanynda qyr­an bolyp qalyqtaǵan aǵamyzdyń talmas qan­aty ispettes.
«Baılyqtyń bir kózi eńbek pen qanaǵat» degen sózder adamı qasıetterdi ashyp kórs­etetin aına ispetti. Osy qasıetterdiń Me­ırambek aǵa da bar ek­endigine kúmán kelti­rmeımiz. Árıne, tany­maıtyn, bilmeıtin ad­amdar bul kisimen al­ǵash kezdesip, júzdes­kende basqasha oılaýy múmkin. Biraq, ýaqyt óte kele tany­syp, biliskennen keı­in aǵamyzdyń júregin­iń keńdigin, arynyń tazalyǵyn, nıet-pıǵy­lynyń adaldyǵyn, ómir mektebinen ótken tájirıbesi mol ekendi­gine kóz jetkizedi.