Qazaq tarıhyndaǵy qyzyqty derekterdi Batysqa jetkizgim keledi – Frantsýz saıahatshysymen suhbat
Úsh jyl buryn frantsýz ınjeneri Rıchard Martın (aty ózgertildi – red) AQSh-taǵy úırenshikti ómirin ózgertýdi uıǵaryp, búkil álem boıynsha saıahatqa shyqqan edi. Qazir ol áleýmettik jelilerde «Oops, I moved again» ataýymen belgili. Onyń basty mıssııasy Batys buqaralyq aqparat quraldary jaza bermeıtin alýan túrli mádenıetti zertteý boldy. Ótken aptada Rıchard Qazaqstanǵa keldi jáne onyń Astanamen tanysýy týraly vıdeoblogy kóp qaralym jınady. Kazinform tilshisine bergen suhbatynda saıahatshy Qazaqstan, qazaq mádenıeti jáne dástúrli taǵamdary týraly óz áserin bólisti.
– Rıchard, bul sizdiń Qazaqstanǵa alǵashqy saparyńyz ba? Tańdaýyńyz qalaı bizdiń elge tústi?
– Iá, bul meniń Qazaqstanǵa alǵashqy saparym. Alaıda qazaq halqymen jáne mádenıetimen jaqsy tanyspyn, óıtkeni AQSh pen Parıjde turatyn qazaqtarmen kezdeskenmin. Meniń bul elge saparymnyń maqsaty – qazaq mádenıetin zertteý jáne áleýmettik jelilerdegi arnalarym arqyly osy tájirıbemdi bólisý. Oǵan qosa, Qazaqstannyń Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin 1991 jyly táýelsizdik alǵanǵa deıingi tarıhyn zertteýge tyrysamyn. Astanaǵa kelgenime bir apta boldy. Bul qala búkil el boıynsha qyzyqty oqıǵalardyń bastaýy bolmaq.
– Áleýmettik jelilerde siz jergilikti turǵyndarmen sóılesetin rolıkterdi jıi jarııalaısyz. Qazaq halqy týraly áserińiz qandaı?
– Qazaq halqy týraly alǵashqy áserim — olardyń meıirimdiligi men sabyrly minezi, qonaqjaılyǵy. Jańa jyl qarsańynda EKSPO saıabaǵynda birneshe tilde erkin sóıleıtin qazaq qyzy (qytaı jáne frantsýz tilderin de úırenip júr) maǵan shaıǵa tapsyrys berýge kómektesti, tipti ózi satyp alyp berdi. Bul áserli tanysý boldy. Eýropa men AQSh-ta qazaqtar negizinen qytaılyqtarǵa uqsaıdy jáne ıslam dinin ustanady degen pikir keń taraǵan. Al munda kelgende Astanadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda eldiń baı etnıkalyq jáne dinı ártúrliligin kórip, tańǵaldym.
– Qazaqstannyń qandaı mádenı erekshelikteri men dástúrlerin erekshe atap óter edińiz?
– Qazaqstanda kúndelikti ómirde otbasy men dostyq aıryqsha baıqalady. Qazaq ájeleri nemerelerin tárbıeleýge belsendi, al Eýropa men Soltústik Amerıkada ádette bala tárbıesine óz ata-anasy kóbirek jaýap beredi. Sonymen qatar bul elde súıispenshilik, qushtarlyq ashyqtan-ashyq kórsetilmeıdi. Eýropada nemese Soltústik Amerıkada erli-zaıyptylardyń qol ustasyp júrgenin, tipti qoǵamdyq oryndarda ashyq súıisip turǵanyn kórý úırenshikti bolyp ketken. Alaıda Astanada ińkárligin ashyq kórsetken birde-bir jupty kezdestirmedim. Bul tarıhı dástúrlermen baılanysty ma, dinı nemese basqa faktorlarǵa qatysty ma, bilmeımin. Sondaı-aq, bir kúni ózime kıim alý úshin Mega Silk Way saýda ortalyǵyna baryp, fýd-kortqa kóterildim. Sonda apaly-sińlili eki qyz bos oryn tappaı, meniń ústelime otyrýǵa bola ma dep sypaıy túrde surady. Mundaı jaǵdaılar Batys áleminde óte sırek kezdesedi. Ondaǵy adamdar óz keńistigin bólisýden uıalady. Kerisinshe, Qazaqstanda men qaýymdyq rýhty baıqadym, munda adamdar ýaqytty birge ótkizýge beıim.
– Astanada qandaı kórikti jerlerge bardyńyz jáne sizdi ne tańǵaldyrdy?
– Qazaqstan Ulttyq mýzeıiniń dızaınerine erekshe alǵys aıtqym keledi. Bul mýzeı VI ǵasyrdaǵy Túrki qaǵanatynan bastap búginge deıingi qazaq jeriniń tarıhyn tamasha baıandaıdy. Sondaı-aq jaqynda Beıbitshilik jáne kelisim saraıyna baryp, qazaqstandyq qoǵamdy qalyptastyratyn ulttar men dinderdiń alýan túrliligin kórdim. Esil ózeniniń boıynda serýendegende Kenesary han eskertkishin kezdestirdim, sol mańaıda Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan Kereı men Jánibek eskertkishin de kórdim.
Astananyń taǵy bir tamasha aspektisi – ǵımarat qasbetterindegi qazaq taıpalaryn, keremet jylqylardy jáne taǵy basqalaryn beıneleıtin freskalar men sýretterdiń alýan túrliligi. Astanadaǵy tarıhı eskertkishterdi aralap júrgende Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qazaq jaýyngeri Rahymjan Qoshqarbaevtyń reıhstagqa odaqtastar týyn tikkenin estip, tańǵaldym. Rahymjannyń bul erligin Batys qoǵamy bile bermeıdi, ózim de jaqynda bildim. Sondaı-aq, Astanada Rýmynııanyń Konstantsa qalasynyń negizin qalaýshy Tomırıs patshaıymnyń músini baryn baıqadym. Qazaqstan men Rýmynııa, Eýropa tarıhy men Tomırıs patshaıym arasyndaǵy bul baılanys meni tańǵaldyrdy. Men bul jańalyqtardy Batys Eýropa jáne AQSh-taǵy dostarymmen bólisýge daıynmyn.
– Siz Astanadaǵy dástúrli meıramhanalarǵa bardyńyz. Qazaqtyń ulttyq taǵamdary unady ma?
– Qazaq ashanasy jeńil ári úılestirilgen taǵamdarymen jaýlap aldy. Bastapqyda jylqy etiniń qazaq mádenıetinde mańyzdy oryn alatynyna tańǵaldym. Qazaqsha et taǵamy qatty unady, sút pen tary aralasqan shaıdyń erekshe dámi áser qaldyrdy.
– Elordanyń ınfraqurylymy jóninde ne aıtar edińiz?
– Astananyń ınfraqurylymy jańa mýzeılerden bastap kreatıvti jobalanǵan ǵımarattarǵa, eskertkishter men saıabaqtarǵa deıin jańashyldyq pen jasampazdyq sezimin oıatady. Men jalǵa alǵan páterler jaıly boldy, al kafeler men meıramhanalar klıentterge qyzmet kórsetýdiń laıyqty deńgeıin kórsetti. Baıqaýymsha, Astana – qaýipsiz qala. Týrıst kóp júretin oryndar janynda polıtsııa bólimsheleri ornalasqan. Sondaı-aq Astananyń tsıfrlyq ınfraqurylymyna tánti boldym. Munda tamasha ınternet baılanysy bar jáne saıahattaýǵa, taǵamǵa tapsyrys berýge arnalǵan kóptegen qosymshalar bar. Bul qalany zamanaýı jáne jaıly etedi.
– Astanada qansha kún bolýdy josparlap otyrsyz?
– Men Qazaqstanda bir aıǵa jýyq ýaqyt ótkizýdi josparlap otyrmyn. :osparymda Astanamen tanysý, keńestik GÝLAG lagerine barý, Qaraǵandy, Almaty qalalaryna, múmkin Túrkistan men Baıqońyrǵa, ǵarysh qalashyǵyna barý jazylǵan. Ári qaraı meniń saparym Qyrǵyzstanǵa jalǵasady. Onda men sııaqty AQSh-ta turaqty jumysyn tastap, saıahattap júrgen dosymmen kezdesemin.
