«Qazaq pen qala» atty prozalyq baıqaý jarııalandy

ASTANA. QazAqparat - Respýblıkalyq «Jas Alash» gazeti men «Altyn qalam» qory Qazaqstan jazýshylar odaǵymen birlesip qala prozasyna arnalǵan «Qazaq pen qala» respýblıkalyq baıqaýyn jarııalady, dep habarlaıdy QazAqparat. Baıqaýǵa Almaty ákimdiginiń ishki saıasat basqarmasy qarjylyq qoldaý kórsetip otyr.

«Qazaq prozasynda birli-jarym shyǵarmalar bolmasa, qalanyń kúndelikti tynys-tirshiligi men qala adamdarynyń oılaý júıesi, dúnıetanymy men mádenıeti, qazaqtyń qalaǵa beıimdelýi máseleleri - áli kúnge tolyq qamtylmaı kele jatqan taqyryp. Baıqaýdyń negizgi maqsaty - sońǵy jyldary jıi kóterilip júrgen osy máselege ­- qazaq ádebıetiniń qala prozasy janryn damytýǵa úles qosý. Sonymen qatar, jazýshylarǵa shyǵarmashylyq qoldaý kórsetip, qazaq prozasynyń taqyryptyq aýqymyn keńeıtýdi, qazaq jazýshylaryn qala taqyrybyn ıgerýge yntalandyrýdy kózdeıdi» delingen Jazýshylar odaǵy taratqan habarlamada. 

Baıqaýǵa qatysýshylar qalanyń búgingi tynys-tirshiligi men ondaǵy turǵyndardyń qıly taǵdyrlaryn sýrettegen prozalyq shyǵarmalaryn joldaı alady. Týyndynyń kólemine (áńgime, povest, roman) jáne qatysýshynyń jasyna shekteý qoıylmaıdy. Usynylǵan shyǵarma buryn eshqaıda jarııalanbaǵan bolýy tıis.

Shyǵarmalar 5 qyrkúıekten bastap 30 qarashaǵa deıin qabyldanady. Baıqaý jeńimpazdaryn elge belgili ádebıetshiler men aqyn-jazýshylardan qurylǵan qazylar alqasy anyqtaıdy.

«Qazaq pen qala» respýblıkalyq baıqaýynyń 1-oryn ıegerine - 1 mıllıon, 2-orynǵa -  500 myń teńge, 3-orynǵa 300 myń teńge júlde tigilgen. Sonymen qatar, 200 myń teńge kóleminde arnaıy syılyqtar jáne 100 myń teńge yntalandyrý syılyqtary qarastyrylǵan. Baıqaý sharttarymen myna jerden tolyq tanysa alasyzdar.

Aıta ketý kerek, qala prozasyna arnalǵan baıqaý Qazaqstanda tuńǵysh ret ótkeli otyr.