Qazaq-ózbek shekarasynda «Ortalyq Azııa» halyqaralyq ortalyǵy ashylady
Maqtaaral aýdanyn kórshi elmen baılanystyryp turǵan úsh shekara ótkizý beketi jumys isteıdi.
Atap aıtqanda, «Atameken» kedendik beketi men «Syrdarııa», «Tselınnyı» shekara ótkizý beketteri arqyly kúnine júzdegen jeńil kólikter men júk kólikteri barys-kelis jasaýda.
Maqtaaral aýdany Ózbekstannyń Syrdarııa jáne Jyzaq oblystaryndaǵy 4 aýdanmen shektesedi.
Osyndaı geografııalyq múmkindikti paıdalanyp aýdanda Ózbekstan Respýblıkasymen saýda-sattyqty damytý úshin halyqaralyq saýda keshenin qurý óte mańyzdy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaev 2018 jyly «Ortalyq Azııa» halyqaralyq saýda ekonomıkalyq yntymaqtastyq ortalyǵyn qurý týraly tapsyrma bergen bolatyn.
26 qańtarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen Úkimettiń keńeıitilgen otyrysynda Úkimet basshysyna «Ortalyq Azııa» halyqaralyq saýda ekonomıkalyq yntymaqtastyq ortalyǵyn qurý máselesin jedeldetýdi tapsyrdy.
Osyǵan baılanysty QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Baqyt Sultanov jáne oblystyq kásipkerlik jáne saýda basqarmasynyń basshysy Nurbaqyt Imanqulov Maqtaaral aýdanyna jumys saparymen baryp, shekara mańyndaǵy beketterdiń jumysymen tanysty.
Mınıstrdiń issaparyna Ózbekstan Respýblıkasynyń osy salaǵa jaýapty vıtse-mınıstrleri de qosyldy.
Mınıstr men basqarma basshysy «Tselınnyı» jáne «Syrdarııa» shekara ótkizý beketterin arnaıy baryp kórip, halyqaralyq saýda ortalyǵyn qurý úshin nysandardyń múmkindikterin qarap shyqty.
Aýdan ákimi Baqyt Asanov beketterdiń jumysy men múmkindikteri týraly keńinen baıandady.
Máselen, «Tselınnyı» shekara ótkizý beketine jaqyn mańda «Sapar» saýda bazaryn halyqaralyq deńgeıde damytýǵa bolatynyn aıtty.
«Maqtaaral aýdanynda Uly jibek jolynyń bir tarmaǵy sanalatyn M-39 «Tashkent – Termez» baǵytyndaǵy magıstral dálizi bar. Osy avtomobıl jolynyń potentsıalyn paıdalanyp, óńirde saýda-sattyqty joǵary deńgeıde damytýǵa múmkindigimiz zor. Máselen, bir kezderi halyqaralyq deńgeıde qyzmet kórsetken betonkanyń boıyndaǵy «Sapar» bazaryn halyqaralyq deńgeıde qaıtadan damytsaq – óńirde myńdaǵan adamdy jumyspen qamtı alamyz», – dedi Baqyt Asanov.
«Sapar» bazarynda modernızatsııalaý jumystary 2019 jyly júrgizilgen.
Ol úshin bazar ıesiniń jeke esebinen 100 mıllıon teńgeden asa qarajat jumsalǵan.
Nátıjesinde utynýshylarǵa jaǵdaı jasalyp, qosymsha 100 adam jumyspen qamtyldy.
Mınıstrdiń sońǵy aıaldaǵany – «Atameken» keden beketi.
Buǵan deıin kórshi elge ótpekshi bolǵan júk kólikteri kedendik beket mańynda kepteliske ushyrap, jol qatynasyn qıyndata túsken edi.
Máseleni sheshý úshin kedendik bekettiń aımaǵyn kóriktendirý, kógaldandyrý, keńeıtý jospary jasaldy.
Atap aıtqanda, shekara mańynan saýda logıstıkalyq ortalyǵyn qurý, onyń ishinde saýda bazarlary, qonaq úı, avtoturaq, qoımalar, turǵyn úıler men túrli sporttyq alańshalardy salý kózdelgen bolatyn.
Qazirgi tańda avtoturaq paıdalanýǵa berilgen. Sonymen qatar, kásipkerlerdiń esebinen basqa da nysandar salynýda.
Mınıstr Baqyt Sultanov «Ortalyq Azııa» halyqaralyq saýda ortalyǵyn qurý úshin tańdalatyn beket týraly jan-jaqty zerttelip, jospar qurylyp, sheshim shyǵarylatynyn aıtty.
