«Qazaq munaıy 2050 jylǵa deıin ǵana jetedi» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, endigi jerde elimizde adam organdaryn shuǵyl transplantatsııalaý naýqas týystarynyń qaıda ekeni belgisiz bolǵan jaǵdaıda olarǵa eskertilmeı-aq júrgiziletin bolýy ábden múmkin. Qazir «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» kodekske osyndaı ózgeris engizý usynylyp jatyr. «Naýqas týystarynyń nemese zańdy ókilderiniń turǵylyqty jerleri belgisiz bolǵan jaǵdaıda shuǵyl transplantatsııalaý olardyń kelisiminsiz dárigerler konsılıýmynyń sheshimi boıynsha júrgiziledi. Bul týraly medıtsınalyq qujattamada mindetti túrde jazylyp, sońynan densaýlyq saqtaý organdary laýazymdy tulǵalaryna jetkiziledi», delingen kodekske ózgerister jobasy tusaýkeseri barysynda Májiliste taratylǵan habarlamada. Qujattyń tusaýkeserin júrgizgen Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń jaýapty hatshysy Serikbol Mýsınovtyń sózine qaraǵanda, jobada budan basqa adamnyń ómiri men densaýlyǵy úshin qaýipti aýrýlary anyqtalǵan tulǵalardyń, sondaı-aq ekiqabat áıelderdiń tiri donor bola almaıtynyn anyqtaý josparlanǵan. Málim bolǵandaı, Qazaqstanda qazir eki myńǵa jýyq adam donorlyq organdarǵa muqtaj. Atap aıtqanda, búırektiń transplantatsııasyna 1609 syrqat zárý bolsa, 80 naýqas júrekti jáne 268 aýrý baýyrdy aýystyrýǵa qatty zárý bolyp otyr. Vedomstvo ókili sonymen birge, osy tusta respýblıkada otandyq transplantologııanyń damýy barǵan saıyn qaryshty qarqyn alyp kele jatqanyna da erekshe nazar aýdardy. Eger elimizde 2009 jyly organdar men súıek maıyna bar-joǵy 4 ota jasalǵan bolsa, olardyń sany 2012 jyly 74-ke jetti, al bıylǵy jyldyń birinshi jartysynda 93-ke toldy.Bul týraly «Adam organdaryn aýystyryp salý» degen maqalada berilgen.
Osy baslymda «Kólik salonyndaǵy qara ýyldyryq» atty materıal berilgen.Bekire tuqymdas balyqtardy aýlaýǵa, qara ýyldyryqty zańsyz tasymaldaýǵa da, saýdalaýǵa da moratorıı jarııalanǵanyna, biraz jyl ótti. Alaıda, Atyraýda baǵaly balyqtar men qara ýyldyryq sekildi talaıdyń tábetin ashatyn ónimnen ebin taýyp, eki eselengen paıda tapqysy keletinder azaıar emes.Buǵan Atyraý oblystyq ishki ister departamentine qarasty balyq qoryna qylmystyq qol suǵýshylyqqa qarsy kúres bóliminiń qyzmetkerleri 4 kılogramm 750 gramm qara ýyldyryqty tárkileýi dálel bola alady. Bul týraly gazet tilshisine atalǵan departamenttiń baspasóz hatshysy Gúlnázıra Muhtarova habarlady. Onyń málim etýinshe, «Bekire» sharasynyń kúzgi kezeńi aıasynda Atyraý halyqaralyq áýejaıy mańynda «BMW» kóligi toqtatylǵan. Kólikti tekserý barysynda onyń salonyndaǵy qara júk sómkesinen 10 plastıkalyq ydysqa salynǵan qara ýyldyryq tabylǵan. Qazir atalǵan fakti boıynsha qylmystyq is qozǵaý máselesi sheshilý ústinde.
***
«Áıelderdiń zeınet jasyn 63-ke kóteredi» degen sybys shyqqanda baıbalamǵa basqandar az bolǵan joq. Onyń ózindik sebebi de bar edi. Mysaly, elýden asqan áıeldi kez kelgen jer jumysqa qabyldaı bermeıdi. Al keıbir jumys berýshiler bos oryn týraly habarlamaǵa «jasy 50-den asqandar telefon shalmasyn» degen talabyn túrtip qoıýǵa uıalmaıdy. Endi dál osyndaı jarnamalarǵa tyıym salynatyn boldy. Ol az deseńiz, jasy 55-ten asqan qyzmetkerlermen eńbek shartyn buzýǵa da jol berilmeıdi. Bul týraly «Zeınetaqy júıesin jańǵyrtýdyń genderlik aspektileri» atty jýrnalısterge arnalǵan semınarda aıtyldy»,-dep jazady «Aıqyn» basalymy. Prezıdent janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa men Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń buqaralyq aqparat quraldary ókilderi úshin ótkizgen atalmysh semınar-keńesinde zeınetaqy júıesindegi ózgerister týraly mol maǵlumat aıtyldy. Ondaǵy maqsat belgili. Prezıdent janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııanyń tóraıymy Gúlshara Ábdihalyqovanyń aıtýynsha, zeınetaqy júıesindegi ózgerister eshkimdi de beıjaı qaldyrmaıdy. «Óıtkeni elimizde 1,7 mıllıon zeınetker, 10 mıllıonnan astam zeınetaqy qorynyń salymshysy bar, jalpy aıtqanda osy 10 mıllıonnan astam adam zeınetaqy reformasyna qatysy bar adamdar»,-dedi ol. Bul jaıynda gazettiń búgingi sanyndaǵy «Zeınetaqy kólemi 40 paıyzdan asa ma?» degen maqalada tolyq jazylǵan.
Osy basylymda «Qazaq munaıy 2050 jylǵa deıin ǵana jetedi» atty maqala jarııalandy. «Qazaq jeriniń qoınaýyndaǵy «qara altyn» eń kem degende, áli 50 jylǵa jetedi. Úkimettiń keshegi otyrysynda osyndaı boljam jarııa etildi. Aıtqandaı, munaı qory boıynsha Qazaq eli álem elderiniń birinshi «ondyǵyna» jaqyn tur eken. Jáne de bul shek emes! Munaı jáne gaz mınıstri Qazaqstanda jańa munaı ken oryndaryn anyqtaýdyń úlken múmkindikteri barlyǵyn málim etti. El Úkimeti osy otyrysynda Qazaqstannyń «Tabıǵı resýrstaryn tıimdi basqarý jáne shıkizat sektorynan túsken tabystardy paıdalaný tujyrymdamasynyń» jobasyn maquldady. Bul qujat «Qazaqstan-2050» strategııasynda Elbasy qoıǵan mindetke sáıkes qabyldanyp otyr. Mınıstrler kabınetiniń keshegi otyrysynda jańa ken oryndaryn anyqtaýǵa mol qarjy salý qajettigi ashyq aıtyldy. Máselen, «QazEnerdjı» qaýymdastyǵy Úkimetke elimizde geologııalyq barlaýdy keń aýqymdy qarjylandyrýǵa kirisýdi usyndy»,-dep jazady «Aıqyn». - Qolda bar ken oryndarynyń barlyǵy derlik - sonaý Keńes kezindegi geologııalyq barlaýǵa ınvestıtsııa salýdyń nátıjesi, - deıdi «QazEnerdjı» qaýymdastyǵynyń atqarýshy dırektory Rýstam Júrsinov. - Geologııalyq barlaý jumystaryn qazirgi qarjylandyrý - óte tómen deńgeıde! Tabıǵı resýrstardy satýdan túsetin tabystar qajetti ınfraqurylymdy qurýǵa, sondaı-aq mıneraldyq-shıkizattyq bazany tolyqtyrýǵa jumsalýǵa tıis dep sanaımyz.
