Qazaq mádenıeti álemge tanylýy úshin ulttyq boıaýy qanyq dúnıelerdi kóbirek shyǵarý kerek - Ásııa Baǵdaýletqyzy
- Ásııa, Prezıdent Nazarbaevtyń "Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý" degen maqalasynda «Jahandaǵy zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasy usynyldy. Osy rette shet elde bilim alyp jatqan jas retinde búgingi Eýropa jurtyna bizdiń qandaı ulttyq mádenı, ádebı brendterimiz ótimdi bolar edi dep oılaısyz?
- Shynymdy aıtsam, osyndaı «ne isteý kerek» degen suraqtardy unatpaımyn. Óıtkeni, danyshpan emespiz, bola qalǵan kúnniń ózinde bizdiń aıtqanymyzǵa qulaq asyp, buljytpaı oryndaıtyn adam báribir tabylmaıdy. Ónerdiń bólip jaratyny joq, qaı salasy da nasıhattaýǵa turady, nasıhaty durys bolǵan jaǵdaıda aýdıtorııasyn tabatyny da anyq. Degenmen, aıtpasa da túsinikti jaǵdaı, eń aldymen (aýdarmany qajet etpeıtin) ulttyq mýzyka tarapynda oılanýymyz kerek. Bul bizdiń dástúrli mýzykamyz ǵana emes, kásibı qazaq kompozıtorlarynyń qazaq taqyrybynda jazǵan formasy men janry ár túrli shyǵarmalary da. Bizde osyǵan deıin «oıbaı, qazaqty tanytty» degen talantty mýzykanttar álemniń nebir sahnalarynda óner kórsetti. Biraq olar batystyń mýzykasyn batys pen shyǵys tyńdarmanyna jetkizgen oryndaýshylar ǵana edi. Endi osy talanttarymyzdy qazaq shyǵarmalaryn oryndaýǵa jumyldyrý kerek. Batystaǵy áıgili opera balet teatrlary, kontsert zaldary batys shyǵarmalaryn qoıatyny túsinikti. Óıtkeni, batys shyǵarmalaryna suranys bar, ózderine etene tanys klassıka qashan da tyńdarmanyn tabady. Biraq tıisti jarnama bolǵan jaǵdaıda qazaq ulttyq ónerine de aýdıtorııa jınaýǵa bolady. Birinshiden, qazaq degen olardyń kópshiligi úshin beıtanys, jańa esim, tipti ekzotıkalyq bolyp kórinýi múmkin. Sondyqtan ulttyq boıaýy qanyq dúnıeler aldymen barýy kerek. Dástúrli án, kúı, ulttyq opera, sımfonııalar, sonyń ishinde Edil Qusaıynov sııaqty óz bet-beınesi qalyptasqan avtorlardy tanytýǵa kúsh salý kerek.
- Elbasy maqalada «AQSh-tyń «qyrǵı-qabaq soǵys» kezindegi tabysynyń qomaqty bóligi Gollıvýdtyń enshisinde» degen bolatyn. Nasıhat úshin bul salany da damyta túsý kerek bolar? Jas kınotanýshy ári osy salada shetelde bilim alyp jatqan maman retinde aıtaryń bar ma?
- Árıne, kıno halyqty tanýdyń eń ońaı ári tóte joly. «Oxford History of World Cinema» (2009) kitabyna sensek, Japonııamen teketires jyldarynda AQSh birden japon kınosyn zertteı bastapty. Japonııada HІH ǵasyrdyń aıaǵynda-aq, Eýropamen qatar kıno óneri damı bastady, biraq japon neorealızminiń aspanǵa kóterilgen dáýiri Kýrosava, Mızogýchı, Ozý dáýirine sáıkes keldi. Demek, qyzyǵýshylyq boldy, oǵan jaýap beretin usynys soǵan sáıkes keldi. Qazaq kınosynda da kórsetýge, tanytýǵa turatyn rejısserler bar. Men bul jerde «Myń bala» men «Kóshpendiler» týraly aıtpaımyn. Óıtkeni, týyndynyń qazaq tarıhy taqyrybynda bolǵany azshylyq etedi, ol kıno retinde qyzyq bolýy kerek. Ózindik úni, boıaýy, jyldamdyǵy, aktsenti bolýy kerek. Qazaqstanda izdenimpaz avtor, rejısserler bar, olardy tanyta alsaq, joǵaryda atalǵan «Oxford History of World Cinema» kitabynyń kelesi bir basylymdarynda qazaq kınosy jaıly bólim paıda bolýy múmkin... Al qazir jekelegen rejısserler júlde alǵany bolmasa, batystyń resmı kınotaný ǵylymy qazaq kınosy týraly únsiz.
Joǵaryda aıtylǵandaı, ónerdiń qaı salasy da beıneleý óneri, qoldanbaly óner, teatr, mýzyka, kıno, ádebıet, t.b. eger sondaı maqsat qoısaq, shet elge tanystyrýdy qajet etedi. Olardyń árqaısysynyń ózindik jolyn tabý kerek. Bir adam emes, ár sala boıynsha jumys toptary qurylyp, usynystaryn ortaǵa salýy kerek shyǵar. Jáne eń bastysy, asyǵystyqtan abaı bolsaq eken. Óıtkeni esterińizde bolsa, naýqanshyldyqqa salynyp, asyǵys-úsigis birdeńeler jasaımyz da, keıin búkil el bolyp uıalyp otyratyn kezderimiz bolǵan.
- Sizdińshe, syrt kóz synshy retinde qazirgi ýaqytta bizdiń bolmysymyzdy kórsetetindeı jańa zamandaǵy mádenı bet-beınemiz qalyptasyp úlgerdi me? Nemese qalaı qalyptasyp jatyr? Muny surap otyrǵanym, Prezıdent sol maqalasynda medıamádenıetti sheshender emes, ómirden alǵan oqıǵalar qalyptastyrady dep jazǵan bolatyn.
- Qalyptasyp úlgerdi dep aıta almaımyn. Qazaqtar áli de tyń, beıtanys halyq, Qazaqstan álemdegi kópshilik úshin kóp «stannyń» biri. Ulybrıtanııa qazaq stýdentteri eń kóp oqıtyn el ǵoı, onda syrt keıpine qarap qazaqtardy aldymen qytaı, ne japon dep oılaıdy. Keıin qazaq ekenin bilgende, mysaly, úıdi jalǵa berýshiler qýanyp ketedi. «Qazaqtar úıdi taza ustaıdy» degendi qaısysy da aıtady. Sol sııaqty, ustazdar qazaqtardyń til úırenýge qabilettiligin, zerektigin biledi. Sol sııaqty, eýropalyqtar aqsha máselesine asa uqypty keledi, bul turǵyda qazaqtardyń jomarttyǵy men márttigine, qonaq shaqyrǵanda «tym kóp» tamaq daıyndaıtynymyzǵa, otbasyndaǵy áıel men er adam rolderiniń ózgermeı kele jatqanyna da tańdanyspen qaraıdy.
Jáne shet elde júrgen namysy bar ár qazaq stýdenti, tipti ár qazaq týrısi ne kásipkeri bútin bir mádenıettiń ókili ekenin túsinip, eń jaqsy qyrynan kórinýge tyrysatyndaı. Solaı bolýǵa tıis te, óıtkeni bir adam búkil ult týraly uǵym túsinikti qalyptastyrady. Siz, máselen, Ulybrıtanınyń eń batysyndaǵy bir shaǵyn aýylda turatyn ýelshtiń búkil ómirinde kórgen jáne kóretin jalǵyz qazaǵy bolýyńyz múmkin. Ol ómir boıy qazaq týraly aıta qalsa, sizge qarap sıpattama beredi.
- Jahandyq mádenıetke qazaq ádebıeti men mádenıetin tanystyramyz degen bıik mindet qoıyp otyrmyz ǵoı. Oqyrman, kórermen talǵamy ártúrli degenmen, bizdiń qazirgi zaman aqyn-jazýshylary shet el oqyrmanyna «tyń alań» (jańa álem) retinde qyzyqty bolady dep oılaısyz ba? Máselen, shet el oqyrmanyna qandaı ádebı týyndylarymyz, keıipkerlerimiz qyzyqty bolar edi?
- Jalpy, batysta poezııaǵa degen suranys ta, talap ta bizdegideı emes. Al prozada, shyny kerek, biz «Ýlıss», «Aıqaı men ashý» sekildi dúnıeleri jazylyp qoıǵan álemdi formamen tańqaldyra almaımyz. Damýshy halyqtar ulttyq kolorıtimen ǵana emes, búkiladamzattyq oı aıta bilgende ǵana basqany eleń etkize alady. «Shetelge qyzyqty bolýdan» buryn bizge (eger suraq qazirgi zaman qalamgerleri týraly bolsa) óz oqyrmanymyzǵa jetýdiń jolyn qarastyrý kerek. Kitap basý, taratý, satý júıesi rettelmeıinshe, zamandas jazýshylarymyzda tyń dúnıeler jazýǵa stımýl bolmaıdy. Kópshiliginde shyǵarmashylyqqa den qoıýǵa múmkindik te joq. «Tyń alań» retinde qyzyq bolýy úshin Qazaqstannyń, onyń mádenıetiniń jarnamasy myqty bolýy kerek. Bizdiń ádebıet jalpylaı alǵanda ulttyq ádebıet bolyp otyr. Keıbir shyǵarmalardyń ıdeıalyq mańyzy, joǵalyp ketpese de, ózge tilde sóılegende solǵyn tartýy múmkin, keıbir shyǵarmalar sheteldikterge múldem túsiniksiz bolýy yqtımal. Máselen, basqa ultqa turmysqa shyqqany úshin qyzyn atyp óltiretin namysshyl qazaq týraly shyǵarma biz úshin mańyzdy, biraq batys oqyrmany úshin ksenofobııamen birdeı áser etýi de múmkin. Olar múlde basqa túsiniktermen ómir súredi.
Teńdik úshin kúres, ezgidegi halyqtarǵa, toptarǵa ádilet áperý, adamnyń bostandyǵy sııaqty máseleler qashan da mańyzdy. Sondyqtan, meniń oıymsha, shetelde totalıtarlyq júıeniáshkereleıtin shyǵarmalar suranysqa ıe bolýy kádik. Sol sııaqty, qazaqtyń dástúrli turmysy, máselen saıatshylyq, ańshylyq, kıiz úıdegi ómir batys jurtshylyǵy úshin qyzyq. Brıtandyqtan túsirgen Baıan Ólgııdegi búrkitshi qyz Aısholpan týraly Eagle Hunter degen derekti fılm, máselen, byltyr Ulybrıtanııada ájeptáýir kassa jınady. Osyndaı kıiz úı, jaılaý sııaqty dástúrli keńistikte órbıtin, biraq adamzattyq deńgeıdegi tartystardy bastan keship jatqan keıipkerler týraly shyǵarmalar qyzyǵýshylyq týdyrýy múmkin.
- Ásııa, osy suraqty keńirek tarqata tússek, sebebi endi biz tárjimá máselesine den qoıǵaly otyrmyz ǵoı. Kórkem aýdarma qaıtadan aýyzǵa iline bastady. Qazir túrik, arab, qytaı tilderine, arasynda eýropa tilderine qazaq oqyrmandaryn aýdaryp ta jatyr. Sonyń ishinde, frantsýz tiline aýdarylǵan (Ǵ.Muqanov-aýdarmashy) Abaı shyǵarmalary joǵary baǵalanǵan. Áýezovtiń «Abaı joly» keńes kezinde óz baǵasyn aldy. Al, keıingi ýaqytta Raqymjan Otarbaev, Muhtar Shahanov (qytaı tiline), Nurlan Orazalın, Oljas Súleımenov syndy arab, túrik, Ǵalym Jaılybaı sııaqty aqyn-jazýshylarymyzdyń shyǵarmalary aýdarylyp jatyr. Sizdińshe, qazaq ádebıetin endi tanyp bastaǵan shet eldik oqyrman úshin barynsha klassıkamyzdy tanystyrǵan abzal ma, álde qazirgi zaman aqyn-jazýshylary arqyly keńestik dáýirde qalyptasqan obrazdardy kórsetken durys pa?
- Siz aıtyp otyrǵan «Keńestik dáýirde qalyptasqan obrazdar» bári bolmasa da, basym bóligi - sotsrealızmniń jemisi. Moıyndasaq ta, moıyndamasaq ta, ol shyǵarmalardyń birazynyń ıdeıalyq mazmuny shet el túgili, qazaqtyń ózi úshin aktýaldi emes. Árıne, moıyndalǵan, klassıkalyq týyndylar bar, «Abaı jolyn», «Qan men terdi», «Alasapyrandy», «Shaqan Sherini», t.b. kimge bolsa da uıalmaı oqytýǵa bolady. Jalpy alǵanda, keshegi Muhtar Áýezovten bastap, búgingi Tólen Ábdik, Muhtar Maǵaýın sııaqty aǵa jazýshylardy alǵa tartsaq utylmaıtynymyz anyq.
- 100 oqýlyq aýdarǵaly jatyrmyz, sizdińshe qandaı baǵaly kitaptardy qazaq tilinde sóıletý kerek?
- Bizdiń salamyz boıynsha aýdarýǵa suranyp turǵan bedeldi basylymdar jeterlik. Basqasyn bylaı qoıǵanda, joǵaryda aty atalǵan «Oxford History of World Cinema», «Oxford History of Art» sııaqty serııalar qazaq tilinde sóıleýi kerek dep sanaımyn. Sosyn, bizde prodıýserlerge, kınostsenarısterge, rejısserlerge, operatorlarǵa, t.b. arnalǵan «guide-book», nusqaýlyq kitaptar kóptep aýdarylǵanyn qalar edim. Mysaly, jańadan bastaǵan stsenarısterge jol kórsete alatyn John Trubydiń «The Anatomy of Story», Blake Snayderdiń «Save the cat!», Robert McKeediń «Story», Syd Fieldtiń «Screenplay: The foundation of screenwriting» sııaqty kóptegen eńbekterdi atap aıtýǵa bolady. Basqa da, ózimniń qolym jetpegen kitaptar bar ekeni kúmánsiz. Erek týǵan tulǵalarǵa stsenarııdi qalaı jazyp, kınony qalaı túsirýdi úırete almassyz, biraq ortasha potentsıaldy eselep, shyǵarmashylyq ónimderdiń sapasyn sál-pál bolsa da kóterýge septesetin edi dep oılaımyn.
- Ýaqyt bólip, suhbattasqanyńyzǵa rahmet.
