Qazaq qoǵamynyń rýhanı ómirindegi dinniń orny

ALMATY. QazAqparat - Dástúrli din qazaq tarıhynda únemi órkendeýshi ról atqarǵan. Bul qazaq eli úshin jeke adam men qoǵamdy túzetetin, áleýmettik baqytqa, shynaıy bostandyqqa jáne birlik-tatýlyqqa jetkizetin qural, izgi jol, bolatyndyǵyn qazaq oıshyldarynyń barlyǵy moıyndady desek te qatelespeımiz.

Keıbir zertteýshi – ǵalymdardyń pikirinshe, ejelden kóshpendiler basqa halyqtardan rýhanı – psıhologııalyq jaǵynan artyǵyraq boldy. Sebebi olar, negizinen batyr, er minezdi, jigerli, sol sııaqty, erkin oıly, ar-namysyn aqshaǵa satpaıtyn asyl tekti adamdardan quraldy. Osyndaı tabıǵı qasıetterge ıslamnyń Hanafı mázhabynyń rýhanııaty kelip qosylǵanda nur ústine nur bolyp, tamasha nátıje týdy. Qazaq halqy ıslamdy soqyr senimmen emes, aqyl-oı eleginen ótkizip, jan-júregimen qabyldap, ony danalyq, sopylyq úlgisinde ustanǵan.

Qazaqstan Respýblıkasy táýelsizdik alǵannan beri bizdiń elimizde Hanafı mázhabynyń halyq arasynda qanat jaıýyna múmkindik jasaldy. Qazaqstan kópetnosty memleket bolǵandyqtan munda turyp jatqan basqa ult ókilderiniń dinine, diline, tiline shekteý qoımady. Qazaqstan zaıyrly memleket.

Alaıda, zaıyrly memleket degendi jat aǵymdaǵylar ózderiniń teris pıǵyldaryn iske asyrý úshin paıdalanyp jatyr. Halyqty shatastyrýda. Jastardyń mıyn ýlap, óz jaqtaryna shyǵarý úshin túrli aıla-tásildi qoldanyp keledi. Radıkaldar ulttyq salt-dástúr, ádet-ǵurypty joqqa shyǵardy. Dástúrli dinge kúıe jaǵýdy ádetke aınaldyrdy.

Álemde qanshama dinder bar. Olardyń ózderine tán senim negizderi bolady. Osy senim negizderine júgine otyryp, adamgershilik jáne ádeptilik normalary dinı qundylyq retinde qalyptasady. Eshqandaı dinde óshpendilik, kisi óltirý, saıasatqa aralasý degen uǵym joq. Demek, syrttan kelgen kúsh dindi jamylyp ózderiniń qıturqy is-áreketterin júzege asyrýdy kózdegen.

Ekstremızm men terrorızm degen uǵymnyń dástúrli dinge eshqandaı qatysy joq. Bul qylmys álemine jatatyn dúnıe. Sondyqtan qazirgi qoǵam aldyndaǵy úlken mindet - elimizdi, halyqty ásirese jastardy jat aǵymnan qorǵaý.

Jat aǵymnyń jetegine ileskenderdiń basym bóligi shekara asyp qaqtyǵys aımaǵyna ketti. Sırııadaǵy mán-maǵynasy joq soǵysqa aralasyp, kúnáǵa batty. Árıne, arasynda ókinetinderi de bar. Otannyń satyp ketkenderdi Qazaqstan ózeginen teppedi, kerisinshe baýyryna basyp, elge oralýyna jaǵdaı jasap jatyr. Sanasy ýlanyp, neniń durys, neniń burys ekenin ajyrata almaı qalǵandarmen arnaıy mamandar jumys istep jatyr. Teolog, dintanýshy, ıslamtanýshy men psıhologtar jastar arasynda túsindirý jumystaryn júrgizýde. Bul sharalar da óz nátıjesin berýde.

Ulttyq tárbıege keler bolsaq, ata-babalarymyz ata-ana men balanyń arasyndaǵy tárbıelik mánge erekshe kóńil bólgen. Ata–analar balalaryn bilimdar, pysyq, eńbekqor, eline, halqyna qyzmet etetin azamat bolsyn dep tárbıeleıdi.Tárbıe barlyq jerde birdeı emes. Áıtse de árbir ata-ana óziniń balasynyń boıyna jaqsy qasıetterdiń kalyptasýyn qalaıdy.

Kórkem minez, bul - ár halyqtyń armandaıtyn baǵaly qundylyǵy. Qoǵamdyq ómirdiń úndestikte damýy úshin tek memleket zańyna moıynsyný jetkilikti emes. Ortaq qundylyqtar men dástúrlerdiń birlesýi óte qajet. Dinderdegi meırimdilik, ótirik aıtpaý, qonaqjaılylyq, basqa adamǵa kómektesý, qurmetteý sııaqty qundylyqtardy memleket zańymen oryndatýǵa bolmaıdy. Mundaı qasıetter jastardyń boıynda tek tárbıemen qalyptasady.

Qarlyǵash Borbasova

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-niń professory