«Qazaq qazaqpen qazaqsha sóılesse, ana tilimiz keń aýqymda qoldanysqa ıe bolar edi» - 24 KZ arnasynyń júrgizýshisi Maksım Rojın

ASTANA. 20 qyrqúıek. QazAqparat - S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıtetiniń uıymdastyrýymen Qazaqstan halqy Tilderi merekesine arnalǵan «Tilder aptalyǵy» aıasynda «Til - dostyqtyń kepili» atty memlekettik tildi meńgergen ózge ult ókilderimen kezdesý keshi ótti. Kezdesýge S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory, professor Aqylbek Kúrishbaev, «Bas redaktorlar klýby» qoǵamdyq birlestiginiń vıtse-prezıdenti Muratbek Toqtarǵazın, «Qazaqstan» telearnasynyń «Tańsholpan» baǵdarlamasynyń júrgizýshisi Irına Ten, 24 KZ arnasynyń júrgizýshisi Maksım Rojın sııaqty memlekettik tildi meńgergen ózge ult ókilderi, ýnıversıtet stýdentteri, oqytýshylary qatysty.

Bul týraly S.Seıfýllın atyndaǵy QazATÝ baspasóz qyzmetinen habarlady.

Stýdentterdiń memlekettik tildi, qazaq óneri men mádenıetin ózge ult ókilderi arqyly nasıhattaýdy maqsat etken kesh barysynda ýnıversıtet rektory, professor Aqylbek Qajyǵululy Kúrishbaev sóz alyp, qazirgi tańda ýnıversıtete memlekettik tilge qoldaý kórsetilip, úlken betburystar jasalyp jatqany, memlekettik tildegi oqýlyqtarmen qamtamasyz etý máseleleri tolyq sheshilip jatqandyǵy, ýnıversıtette memlekettik til ortalyǵy qurylyp, memlekettik tildi damytýda belgilengen mindetterdi júzege asyrý baǵytynda sapaly jumystar júrgizilgenin, stýdent-jastardyń belsendiligimen ulttyq qundylyqtardy nasıhattap, ata-baba dástúrin ardaqtaýǵa úndeıtin ıgilikti is-sharalar kóptep ótetindigi týraly aıtyp, ýnıversıtette qazaq tilin meńgergen, qazaq ónerine, mádenıetine den qoıǵan ózge ult ókilderi jyldan-jylǵa kóbeıip otyrǵanyna qatysty qýanyshyn jasyrmady.

Aqylbek Qajyǵululynyń sózin jalǵastyryp ketken Maksım Rojın qazaq tiliniń damý barysyndaǵy ózekti problemalardy aıta kelip, jınalǵan jastardy qazaq tilinde sóıleýge shaqyrdy.

Irına Ten óz sózinde «qazaqsha sóıleý árbir Qazaqstandyqtyń azamattyq paryzy, degenmen ár ulttyń ókili óziniń ana tilinde sóıleý bilýi kerek» ekenin atap ótti.

«Jalpy, S.Seıfýllın atyndaǵy QazATÝda tilderdi damytý baǵdarlamasyn iske asyrýǵa kóp kóńil bólinedi. Bilim ordasynda bakalavrıattyń 8, magıstratýranyń 3 mamandyǵy boıynsha qazaq, orys, aǵylshyn tilinde bilim alatyn toptar quryldy. Ol úshin stýdentterdiń tildik bilimderi tekserilip, olarǵa sabaq beretin oqytýshylar irikteldi, dáris oqý úshin shetelden ǵalymdar shaqyrylýda. Qazirgi kezde oqý materıaldary aǵylshyn tiline aýdaryldy, oqytýshylar men stýdentterge arnalǵan tildik bilimderin tereńdetýdi maqsat etken kýrstar ashylýda. Oqý jylynyń sońyna deıin ýnıversıtetke sheteldiń jetekshi oký oryndarynyń ǵalymdary kelip dáris oqıtyn bolady. Sonymen qatar jyl saıyn oqytýshylar men stýdentterge arnalǵan tildik kýrstar uıymdastyrylyp, til úırenýge nıet bildirýshiler bilim alýda.

Memlekettik tildi ulyqtaǵan keleli kezdesý barysynda stýdentter qalamy qarymdy jýrnalısterge Astana qalasyndaǵy dúńgirshikterdegi qazaqsha gazetterdiń az satylýy barysyndaǵy olqylyqtar týraly aıta kelip, qazirgi kezdegi otandyq jýrnalıstıkanyń deńgeıi jáne t.b. kóptegen kókeıtesti suraqtaryn qoıdy. «Suhbat alý barysynda qazaqtardyń ózi qazaqsha sóıleýden qashqaqtap jatatyny ókinishti, sondyqtan qazaqpen qazaq qazaqsha sóılesse, ana tilimiz keń aýqymda qoldanysqa ıe bolar edi» degen Maksım Rojınniń ózi qazaq bolǵanmen tili basqa qandastarymyzǵa oı tastady.