QAZAQ HANDARY: Kereı han
Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy. «Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵulmattar berilek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanyp otyrady.
***
KEREI HAN (týǵan jyly belgisiz, XV ǵasyrdyń 70-shi jyldarynyń basynda qaıtys bolǵan) - qazaq handyǵynyń negizin qalaýshy uly eki tarıhı tulǵanyń biri, alǵashqy qazaq hany, «Taýrıh-ı gýzıdaıı Nýsratnama» deregi boıynsha Kereı han - Orys hannyń nemeresi Bolat hannyń uly. 1456 jyly Kereı han men Áz Jánibek hannyń Ábilhaıyr han ústemdigine qarsy kúresken qazaq taıpalaryn bastap shyǵys Deshti-Qypshaqtan batys Jetisý jerine qonys aýdarýy qazaq handyǵynyń qurylýyna muryndyq bolǵan mańyzdy tarıhı oqıǵa edi. Bul oqıǵanyń mán-jaıy mynada bolatyn: 1428 jyly Aq Ordanyń aqyrǵy hany Baraq ishki feodaldyq qyrqysta qaza bolǵan soń, Aq Orda memleketi ydyrap, usaq feodaldyq ıelikterge bólingende ózara qyrqys údeı tústi. Burynǵy Aq Ordanyń ornyna Ábilhaıyr handyǵy men Noǵaı odaǵy quryldy. Shaıbanı tuqymynan shyqqan Ábilhaıyr han buryn Orda Ejen urpaǵy bılegen Aq Orda terrıtorııasy - Shyǵys Deshti-Qypshaqqa 40 jyl (1248-1468) ústemdik etti. XV ǵasyrdyń ortasynda Ábilhaıyr handyǵynda tolassyz oryn alǵan qan tógis soǵystar men ishki feodaldyq qyrqystar odan saıyn údep, feodaldyq ezgi men qanaý halyq buqarasyn aýyr kúızeliske túsirdi. Alasapyran soǵystar men feodaldyq bytyrańqylyq saldarynan Deshti-Qypshaq dalasynda burynnan qalyptasqan mal jaıylysyn paıdalanýdyń daǵdyly kóship-qoný tártipteri buzyldy, kóshpeli taıpalar mezgilinde jaılaý-qystaýlaryna bara almaıtyn boldy. Bul kóshpendi mal sharýashylyǵyna aýyr zardabyn tıgizdi. Osyndaı aýyr taýqymet tartqan halyq beıbit ómirdi, Ábilhaıyrdyń ústemdiginen qutylyp, óz aldyna tirshilik etýdi armandady. Muhammed Haıdar Dýlatı «Tarıh-ı Rashıdı» atty eńbeginde: «Ol kezde Deshti Qypshaqty Ábilhaıyr han bıledi. Ol Joshy áýletinen shyqqan sultandarǵa kún kórsetpedi. Nátıjesinde Jánibek han men Kereı Moǵolstanǵa kóship bardy. Esenbuǵa han olardy qushaq jaıa qarsy alyp, Moǵolstannyń batys shetindegi Shý men Qozybas aımaqtaryn berdi. Olar baryp ornalasqan soń Ábilhaıyr han dúnıe saldy da, ózbek ulysynyń shańyraǵy shaıqaldy. Іri-iri shıelenister bastaldy. Onyń úlken bóligi Kereı han, Jánibek hanǵa kóship ketti. Sóıtip olardyń mańyna jınalǵandardyń sany 200 myńǵa jetti. Qazaq sultandary 870 jyldary (1465-1466) bıleı bastady» deıdi.
Alǵashynda qazaq handyǵynyń terrıtorııasy batys Jetisý jeri, Shý ózeni men Talas ózeniniń alaby edi. Mine, naq osy terrıtorııaǵa derektemelerde tuńǵysh ret «Qazaqstan» degen ataý qoldanyldy, ejelden osy alapty mekendegen qazaqtyń uly júz taıpalary Deshti-Qypshaqtan qonys aýdarǵan qazaq taıpalarymen etene aralasyp ketti. Ábilhaıyr handyǵyndaǵy alasapyran soǵys saldarynan qanjilik bolǵan qazaq halqy bul araǵa kelip es jıyp, etek jaýyp, ekonomıkalyq turmysy túzele bastady. Muny kórgen Deshti-Qypshaq kóshpendileri Ábilhaıyr han qolastynan shyǵyp, bógeýin buzǵan sýdaı aǵylyp, qazaq handyǵyna kelip jatty. XV ǵasyrdyń 50-shi jyldarynyń ortasynan 70-shi jyldarynyń basyna deıin Ábilhaıyr hannyń qaramaǵynan batys Jetisýǵa 200 myń adam kóship bardy. 1462 jyly Moǵolstan hany Esenbuǵa qaıtys bolǵan soń, bul memlekette ishki feodaldyq qyrqys kúsheıip, ókimetsizdik jaǵdaıdyń óris alýy, Amasanjy Taıshy bastaǵan oırat jońǵarlarynyń jasaǵan shabýyly saldarynan Moǵolstan memleketiniń shańyraǵy shaıqalǵan kezde Jetisýdy mekendegen qazaq taıpalarynyń qazaq handyǵyna kelip qosylýy údeı tústi. Bular jańadan qurylǵan Qazaq handyǵynyń úkimet bıligin nyǵaıtyp, onyń bedeli men áskerı, saıası kúsh-qýatyn arttyra tústi.
Alaıda jańadan qurylǵan qazaq handyǵynyń ekonomıkalyq negizi áli de álsiz edi. Birsypyra qazaq taıpalary Ábilhaıyr handyǵynyń, Moǵolstannyń, Noǵaı odaǵynyń jáne Batys Sibir handyǵynyń qol astynda tórt handyqqa teli bolyp otyrǵan bolatyn. Onyń ústine shyǵys Deshti-Qypshaqty bılegen Ábilhaıyr han ózine qarsy shyǵyp, Jetisýǵa qonys aýdarǵan qazaqtardyń óz aldyna handyq quryp, masaırap otyrǵandyǵyna, ásirese Ábilhaıyr handyǵynan kóptegen taıpalardyń oǵan aǵylyp baryp jatqanyna azýyn basyp, qylyshyn qaırap otyrdy. Ol jańa qurylǵan qazaq handyǵyn tarpa bas salyp joıyp jiberýge suqtandy. Onshaqty jyl aınalasynda batys Jetisý óńirine eki júz myń jan sany bar kóshpeli taıpalardyń jınalýy keń óris, qonys kerek etti. Al kóshpeli eldiń otyryqshy-eginshiligi kórkeıgen aýdandarmen, ásirese qolóneri men saýdasy damyǵan ekonomıkalyq ortalyq - Syrdarııa jaǵalaýyndaǵy qalalarmen saýda-sattyq qarym-qatynastaryna qolaıly jaǵdaı jasaý halyq turmysyndaǵy mańyzdy máselege aınaldy. Bul qarym-qatynastyń ońalýyna tek kóshpeli halyqtar ǵana emes, otyryqshy aımaqtardaǵy eginshilik ónimderin ótkizip, egis kóligin alýdy ańsaǵan eginshiler de, qolóner ónimderin ótkizip, shıkizat (jún, teri, t.b.) alýdy ańsaǵan qolónershiler de, saýda taýaryn ótkizip paıda tabýǵa saýdagerler de múddeli boldy.
Syrdarııa boıyndaǵy qalalar men Deshti-Qypshaq dalasy úshin kúreste qazaq handyǵynyń basty básekelesi jáne ata jaýy Ábilhaıyr han edi. Qazaq handyǵy Ábilhaıyrǵa qarsy kúresý úshin eń aldymen Moǵolstan memleketimen tatý kórshilik odaq oırat jońǵarlarynyń taıshasy Amasanjynyń Moǵolstanǵa shabýyl jasaýynan jáne Ábilhaıyr hannyń Jetisýdaǵy qazaq handyǵyna shabýyl jasaýynan tize qosa otyryp qorǵanýdy maqsat etti. 1468 jyly qysta Ábilhaıyr han qazaq handyǵyn qıratpaq bolyp, Jetisýǵa joryqqa attandy, biraq sapary sátsiz bolyp, joryq jolynda qaza tapty. Ábilhaıyrdyń qaza bolýy qazaq handyǵynyń nyǵaıýyna jáne kóleminiń keńeıýine úlken oraı týdyrdy. Ábilhaıyr ólgennen soń onyń elinde qııan-keski qyrqys bastalyp, handyq ydyraı bastady. Ózbek ulysynyń shańyraǵy shaıqaldy, iri shıelenister bastaldy. Onyń úlken bóligi Kereı han men Jánibek hanǵa kóship ketti. Mundaı tıimdi jaǵdaıdy der kezinde paıdalanǵan qazaq handary Kereı men Áz Jánibek budan on eki jyl buryn ózderi aýyp ketken ata qonysy Deshti-Qypshaqqa qaıta oraldy.
Kereı han esimi tarıhı derekterde sońǵy ret 1472-1473 jyldary Syrdarııa jaǵasyndaǵy qalalar úshin Moǵolstan hany Júnistiń ordasyna Burysh sultannyń shabýyl jasaǵan kezderinde aıtylady.
Tarıhı materıaldarda Kereı hannyń handyq bılikti uly Buryndyqqa bergeni týraly, Kereı hannyń ózbek ulysyn basqarǵan kezeńi, onyń taǵdyry qaı ýaqytta, qandaı jaǵdaılarda qaza bolǵany týraly naqty málimetter kórsetilmegen. Kereı han 1472-1473 jyldardaǵy oqıǵalardan keıin qaıtys bolǵan dep esepteledi. Onyń úsh balasy bolǵan. Olardyń ishinde 30 jyldan astam Qazaq handyǵyn bılegen Buryndyq hannan soń taq túpkilikti Jánibek hannyń urpaqtaryna ótken. Kereı hannyń eki uly týraly málimetter joq.
Derekkózi: Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasynyń 4-tomy
