«Qazaq ǵylymy: tuşymdy ǵylymı zertteýge zárý» - baspasózge sholý
***
«Elimizde aýyl sharýashylyǵy maqsatynda paıdalanylmaı otyrǵan taǵy bes mln. gektar jer anyqtaldy. Bul týraly keshe Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev málimdedi», dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanyndaǵy «Paıdalanylmaıtyn jerler azaımaı tur» degen taqyryptaǵy maqalasynda. «Jyl saıyn 30 mıllıon gektardan astam jerdiń máselesi qarastyrylady. Túgendeý barysynda sheshimdi qajet etetin birqatar júıeli máseleler anyqtaldy. Búgin Úkimet otyrysynda olardyń kóbi qaraldy», - dedi vıtse-mınıstr. Onyń sózine qaraǵanda, paıdalanylmaı otyrǵan bes mıllıon gektarǵa jýyq jer teliminiń 1,7 mln. gektary memlekettik menshikke qaıtarylǵan. 2,1 mıllıon gektar jerdi paıdalaný jumystary bastaldy, 800 myń gektar boıynsha buıryq shyqqannan keıin qaıtarý merzimi bastalǵan joq, al 500 myń gektar boıynsha talap-aryz sottyń qaraýynda.
Osy basylymnyń jazýynsha, Senat Tóraǵasy Q.Toqaev bastaǵan qazaqstandyq parlamentshiler EQYU Parlamenttik Assambleıasyna qatysýda. Keshe Senat Tóraǵasy Q.Toqaev Jeneva Dıplomatııa jáne halyqaralyq qatynastar ınstıtýtynyń tyńdaýshylarynyń aldynda «Qazaqstan jáne Eýrazııadaǵy Uly Jibek joly dıplomatııasy» taqyryby boıynsha sóz sóıledi. Sharaǵa ınstıtýt tyńdaýshylary, professorlyq-oqytýshylar quramy jáne oqý ornynyń basshylyǵy qatysty. «Uly Jibek joly - adamzat tarıhyndaǵy teńdesi joq qubylys, osyndaı aýqymdaǵy jáne osyndaı áseri bar joba esh ýaqytta bolmaǵan da shyǵar. Uly Jibek jolynyń negizgi úsh baǵytynyń jalpy uzyndyǵy Tynyq muhıtynan Jerorta teńizine deıin 12800 shaqyrymdy quraıdy. Bul baǵyttar Qytaı, Úndistan, Orta jáne Taıaý Shyǵys, Ortalyq Azııa, Kavkaz aýmaqtary arqyly ótip, Ońtústik Oral men Soltústik Qara teńiz mańynan Balqanǵa deıin sozyldy. Bul rette Uly Jibek jolynyń kúretamyry boıynda saýda-sattyq qana emes, geografııalyq turǵydan jańalyqtar ashý, bilim men tehnologııalar almasý jáne mádenı ári dinı baılanys úderisteri de belsendi túrde júrip jatty», dedi Q.Toqaev. Maqala «Uly Jibek joly - teńdesi joq qubylys» degen taqyryppen berilgen.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda naıb múftı, «Áziret Sultan» meshitiniń bas ımamy Serikbaı qajy Orazben aradaǵy suhbat «Bul - birlik pen ıgilik merekesi» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen naıb múftıdiń atap ótýinshe, Qurban aıt - qoǵamdyq mereke. Aıt sózi toı, qýanysh, shattyq degen uǵymdardy bildiredi. Baı-baqýattylar jaǵdaıy joq adamdarǵa qurbandyq etin taratady. Qurban aıt - baı adamnyń kedeı jandarǵa janashyrlyǵyn oıatatyn, aǵaıyn arasyn jaqyndatatyn, kórshimen baılanysty kúsheıtetin, otbasymen dastarqan basynda shattyqqa bólenetin birlik pen ıgilik merekesi. «Din men dástúr - qos qanatymyz. Bul ekeýi birinsiz-biri júre almaıtyn óte jaqyn uǵymdar dep oılaımyn. Alla óz pendelerin ulttarǵa, ulystarǵa bólip jaratqan. Qalasa, búkil adamdardy bir ǵana ult etip jaratar edi. Ultty ózgelerden erekshelep turatyn basty qundylyǵy, ol - dástúri. Ózindik dástúri, mádenıeti joq ult bolmaıdy. Arab, parsy, túrik, aǵylshyn bolsyn, ózbek, qyrǵyz, qazaq bolsyn, bárinde de birinen-birin erekshelendirip turatyn dástúrleri bolady. Ol ár ulttyń isher asynan, kıgen kıiminen, qonaq kútýinen, mereke toılaýynan, bala tárbıesinen, úılenip, shańyraq kóterýinen kórinedi. Al bizdiń dinı qundylyqtarymyz dástúrimizben biteqaınasyp ketken. Tipti musylmandyq minezder dástúrimiz arqyly boıymyzǵa daryp, qanymyzǵa sińip ketken desek te artyq bolmas edi», - deıdi ol.
Almatydaǵy Ǵylym ordasynda Ulttyq ǵylym akademııasynyń Jalpy sessııa jınalysy bolyp ótti. Oǵan Qazaqstan Prezıdentiniń keńesshisi Muhtar Qul-Muhammed, akademıkter men múshe-korrespondentter,JOO rektorlary, sondaı-aq jetekshi ǵylymı ınstıtýttar dırektorlary qatysty. Osy alqaly jıyn arqaý bolǵan maqala «Aıqyn» gazetinde «Qazaq ǵylymy: tuşymdy ǵylymı zertteýge zárý» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń jazýynsha, keń quramdy basqosýdy UǴA-nyń prezıdenti Murat Jurynov ashyp, alǵashqy sózdi Qazaqstan Prezıdentiniń keńesshisi, memleket qaıratkeri Muhtar Qul-Muhammedke berdi. «Ǵylym damymaı, tehnıka damymaıdy, tehnıka alǵa baspaı, óndiris órkendemeıdi. Ǵylym akademııasynyń statýsy ózgergenmen, ǵylymı ınstıtýttar ulttyq ýnıversıtetterdiń quramynda damý ústinde. Ózi de osy akademııanyń múshesi bolyp tabylatyn Elbasy UǴA-nyń damyp alǵa basýyna árdaıym qamqorlyq kórsetip, zııaly qaýymnyń pikirine súıenip keledi. Qudaıǵa shúkir, qazaq ǵylymy kóshten qalǵan joq. Sóıte tura, aldymyzda iske asyrýǵa tıis jańa maqsat-mindetter tur», - degen Muhtar Qul-Muhammed qadaý-qadaý oılaryn ortaǵa saldy. Al óz kezeginde UǴA-nyń prezıdenti Murat Jurynov Ǵylym akademııasynyń qazirgi hal-jaǵdaıy men aldaǵy damý satylary jaıynda baıandama jasady. Keńestik modelden batyseýropalyq modelge aýysqan Ǵylym akademııasynyń odan bergi on jylda jańa baǵytta júzege asyrǵan sátti isterin saralaǵan Murat Jurynuly ǵylymı kadrlar daıarlaý máselesine toqtalyp, jetekshi ýnıversıtetterdiń barlyǵy fılosofııa magıstrlary men doktorlaryn daıyndaýdy qaıta qolǵa alǵanyn aıtyp ótti.
***
«Jekeshelendirý aıasynda memleket menshiginen shyǵarylatyn nysandardyń jartysyna jýyǵy satyldy», dep habarlady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti. Basylymnyń jazýynsha, maýsym men qyrkúıek kestesine sáıkes 105 nysandy jekeshelendirý josparlanǵan. 30 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha satylymǵa 94 nysan shyǵarylyp, onyń 49 satylǵan.
***
«Aqmola oblysynda eki tólqujaty bar egde jastaǵy áıel 18 jyl boıy eki memleketten birdeı zeınetaqy alyp kelgen», dep «Ekspress K» gazeti senbilik sanyndaǵy «Babýshka legkogo povedenııa» degen taqyryptaǵy maqalasynda.
Basylymnyń jazýynsha, 1991 jyly Stepnogorsk turǵyny Nadejda Býrtseva tólqujatyn joǵaltyp alǵanyn aıtyp polıtsııaǵa shaǵym túsirgen. Osydan keıin oǵan «QR azamatshasy» degen belgisi bar jańa tólqujat berilgen. Alaıda, ol Reseıdiń Tomsk qalasynda turatyn qyzynyń qolyna kóship baryp, sol jaqta jumysqa turyp, osy eldiń azamattyǵyn alǵan. 1994 jyly Qazaqstanda da, Reseıde de zeınetaqy rásimdegen. Bul áıeldiń bul qýlyǵyna quryq boılamas ta edi, eger myna bir jaıt oryn almaǵan da. Sáýirde qartań áınl Stepnogorskige kelip, tastap ketken páterin daýlap, sotqa júgingen. Dál osy sátte onyń reseılik azamatsha ekendigi bilinip qaldy.
