«Qazaq» gazetine 110 jyl
1913 jyldyń 2 aqpanynda mańdaıyna qazaqtyń aqboz úıin mórtańba etip basqan «Qazaq» gazeti jaryq kórdi.
Qazaq jýrnalıstıkasynyń tarıhyn da, demokratııalyq órkenıetke umtylǵan kúres shejiresin de osy kúnnen bastap esepteýge bolady.
Olaı deıtinimiz, «Qazaq» gazeti sol kezdegi bıliktiń halyqty óz saıasatyna uıytyp ustaıtyn nasıhat quraly emes, qoǵamdyq aqparat quraly retinde paıda bolǵan edi.
«Qazaq» gazetiniń alǵashqy sanynda Ahmet Baıtursynuly basylymdy jaryqqa shyǵarýdyń eń negizgi 4 mańyzdy mindetin bylaı dep jazady:
«Əýeli gazet - halyqtyń kózi, qulaǵy həm tili. Adamǵa kóz, qulaq, til qandaı kerek bolsa, halyqqa gazet sondaı kerek. Gazeti joq jurt basqa gazeti bar jurttardyń qasynda qulaǵy joq kereń, tili joq maqaý, kózi joq soqyr syqyldy... Ekinshi gazet - jurtqa qyzmet etetin nərse, olaı bolatyn mənisi jurttyń bilimdi, pikirli, kórgeni kóp kósemderi, oqyǵany kóp adamdary gazet arqyly halyqtyń aldyna túsip, jol kórsetip, jón siltep, basshylyq aıtyp turady. Úshinshi gazet - halyqqa bilim taratýshy. Olaı deıtinimiz, gazetten jurt estimegenin estip, bilmegenin bilip, birte-birte bilimi molaıyp, zeıini ósip, pikiri ashylyp, parasaty jetispekshi. Tórtinshi gazet - halyqtyń daýshysy. «Jurtym» dep halyqtyń aryn arlap, zaryn zarlap, namysyn joqtaıtyn azamattary gazet arqyly halyqtyń sózin sóılep, paıdasyn qorǵap, zararyna qarsy turyp, qarǵaǵa kózin shuqytpasqa tyrysady».
«Qazaq jerinde Keńes úkimeti ornamasa, halqy qarańǵy kúıinde qalar edi» degen mazmundaǵy ıdeologııanyń qanshalyqty qısynsyz ekenin túsiný úshin «Qazaq» gazetiniń tarıhyna úńilse jetip jatyr.
L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti jýrnalıstıka jáne saıasattaný fakýltetiniń dekany, alashtanýshy ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Qaırat Saqtyń aıtýynsha, «Qazaq» gazetiniń ár sanynda sol kezdegi kózi ashyq, kókiregi oıaý azamattardyń báriniń úlesi bar.
«Gazetti patsha úkimeti shyǵarýǵa ruqsat bergenimen, keıin jumysyn toqtatý úshin barynsha kúsh salyp, qoldan kelgen qııanatyn jasady. Meniń qolymda bar derekter boıynsha, gazet 6 ret sottalǵan, ár túrli aıyppuldar tólegen. Onyń somasy 50 rýblden bastap 3500 rýblge deıin jetken. Ol kezdegi rýbldiń quny óte joǵary edi. Sebebi Ahmet Baıtursynuly «Gazet shyǵarǵanda bar jıǵan qarajatym 750 rýbl edi» dep jazady. Sonda 750 rýblmen gazet shyǵaryp otyrsa, 3,5 myń rýbl aıyppul salý degen gazetti toqtatýmen birdeı shara edi. Ne gazet 3,5 myń rýbl aıyp tólesin, ne gazettiń bas redaktory 2 aı abaqtyda otyrsyn» degen sheshim shyǵarady. «Gazettiń jumysy toqtap, 6 mln qazaq kóz-qulaqsyz qalǵansha men ózim ǵana zııan shegeıin» degen oıǵa bekigen Ahmet Baıtursynuly ekinshi joldy tańdaıdy. Mirjaqyp Dýlatuly onyń bul sheshimin gazet betinde jarııalaıdy. Ony oqyǵan jurt bir aptanyń ishinde 3,5 myń rýbl aıyppuldy jınap berip, Ahańdy bosatyp alady», - deıdi alashtanýshy.
Ǵalym osy gazetti qarjylandyrý úshin qurylǵan «Azamat» seriktestigi naryqtyq ekonomıkaǵa beıimdelýden týǵan ozyq uıym bolǵanyn aıtady.
«Bul seriktikke baılar ǵana múshe bolǵan joq. Ol jaıynda alash azamattary ashyp jazǵan. «Puly barlar pul járdemmen kómek beredi dep, qalamy barlar qalammen kómek beredi dep gazet ashyp edik. Biraq puly barlar sarań bolyp, kómek bermedi. Olar kómek bermedi eken dep biz gazet shyǵarmaı qoımaımyz. Sol sebeppen «Azamat» seriktigin quryp otyrmyz. Bul seriktikke árkim óz úlesin qosady, sol úlesine qarap keıin paıdasyn kóredi» dep jazdy. Kádimgi aktsıonerlik qoǵam bolǵan ǵoı. Árkim ózi jarna tólep kiredi, sol jarnanyń mólsherine saı dıvıdentin alady. Sonda «Azamat» seriktigine qazaqtyń oqyǵandary, zııalylary, bas kóterer azamattary múshe bolady. Ár jumsalǵan tıynnyń esebi gazette jarııalanyp otyrǵan. Kimniń qansha jarnamen kirgeni, ol jarnanyń qaıda jumsalǵany, báriniń esebi berilip otyrǵan», - deıdi Qaırat Saq.
Ǵalymnyń aıtýynsha, gazet óz shyǵyndaryn aqtap qana qoımaı, áleýmettik jobalarǵa qarajat bóle bastaǵan.
«Gazet ózin-ózi qarjylandyryp qana qoımaı, tabys taýyp, onyń aýqymdy bir bóligin stýdentterdiń shákirtaqysyna, jolaqysyna bólip otyrǵan. Ol týraly málimettiń bárin gazet betinde jarııalaǵan. 1918 jyly Orynbordaǵy aǵaıyndy Qusaıynovtardyń baspahanasyn «Azamat» seriktestigi satyp alady. Sóıtip qazaqtardyń jeke menshigindegi alǵashqy baspahana gazettiń menshigine ótken. 1918 jyly Orynbordy bolshevıkter basyp alyp, gazet jabylǵannan keıin baspahana tárkilengen. Sol tárkilengen baspahanadan «Ushqyn» gazeti shyǵady. «Ushqynnyń» radektsııalyq alqasynyń quramynda Ahmet Baıtursynuly da bolady. Osy jaıttardy eskerip, «Ushqyndy» «Qazaq» gazetiniń izbasary deýge bolady. Sol «Ushqyn» qazir «Egemen Qazaqstan» degen ataýmen shyǵatynyn bilesizder», - deıdi zertteýshi.
Aınaldyrǵan 5 jyldyń ishinde (1913-1918 jyldar) aldaǵy 100 jyldyń qamyn jasap ketken «Qazaq» gazetiniń 265 sany jaryq kórgen.
Gazet alǵashynda 3 myń taralymmen jaryq kóredi. Alashtanýshy Sultan Han Aqqulynyń deregi boıynsha, keıbir sandary el arasyna tipti 8 myń tırajben taraǵan.
Gazettiń bir jylǵa jazylý quny - 3 rýbl, jarty jylǵa – 1 rýbl 75 tıyn, 3 aıǵa - 1 rýbl, jekelegen nómir baǵasy - 5 tıyn boldy.
Qazirgi teńgemen eseptegende 1913 jyly «Qazaq» gazetine jazylý shamamen (2022 jylǵy eseppen):
1 jylǵa - 10584 teńge;
6 aıǵa – 5 747 teńge;
3 aıǵa – 3 283 teńge;
Gazettiń jekelegen bir sany – 164,1 teńge bolǵan.
«Qazaqtyń» aqyrǵy bes sany araǵa aılar salyp, áýpirimmen jaryq kórdi. 1918 jyldyń aıaǵynda bolshevıkter gazetti jaýyp tyndy.
Biraq alash ardaqtylarynyń ultty oıatý jolyndaǵy kúresi toqtamady...
Foto: Fotolia/Volhanalhachova
