Qazaq dalasynda teri men júndi ıgerýge jol ashqan «Jarmola jármeńkesi» qaıta jańǵyrdy
Aqtóbeniń Yrǵyz aýdany oblys ortalyǵynan shalǵaıda ornalasqan. Munda halyq mal sharýashylyǵymen aılanysady. Óndiris joq, biraq ata qonysta tórt túlikti teń órgizip otyrǵan sharýa kóp. Sonymen birge, tabıǵı qoryq Qyzyl kitapqa engen ań-qustyń mekenine aınalǵan. Qazirgi kezde Tobyl-Torǵaı memlekettik rezervatynda ınspektorlar ózderine belgilengen aımaqty baqylaýda ustaıdy.
Bul mekende eki kún boıy «Jarmola jármeńkesi» ótti. Tarıhy tereńde jatqan jármeńkeni eske salatyn oryn saqtalmaǵan ári bul taqyryp áli kúnge deıin túbegeıli zerttelmegen. Ólketanýshy Bekarystan Myrzabaı tarıhty qaıta jańǵyrtý endi bastalǵanyn aıtty.
«Jarmola jármeńkesi 1870 jyly Nıkolaı patshanyń qurmetine «Nıkola jármeńkesi» dep atalyp, bastaldy. Bizdiń oıymyzda krepostnıktik pravonyń reformasyn jasap, burynǵydan góri ekonomıkalyq, saıası, áleýmettik jaǵynan bir qadam alǵa basqan Reseı ımperııasynyń qyrǵyz-qaısaq dalasy dep júrgen qazaq jerindegi teri men júndi, taǵy da basqa shıkizatty ıgerýge baǵyttalǵan joly dep aıtýǵa bolady. Keıin Yrǵyzda teri zaýyty ashyldy. Teri 5-6 jyldyń ishinde Amerıkaǵa deıin jetti. Onyń dáleli bar. Teri Amerıkada jasalǵan keremet jeńil mashınaǵa paıdalanylyp, birin Yrǵyzdyń bazaryn basqaryp turǵan tatar Nyǵmetbaı Ǵabbasov ıelendi. Bul týraly 1976 jyly «Avtomobılıst» jýrnalyna shyqqan maqalada tolyq sıpattalyp aıtyldy. Al jún Germanııaǵa deıin jetken. Germanııadan asa sapaly boıaý alyp turǵan. Bul tek áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵynan emes, rýhanı, ónerdiń damýyna da úlken áseri boldy. Balqy bazar, Ońǵar, Baspan, Turymbet jyraý, HH ǵasyrdyń ortasynda ómir súrgen Dúısenǵalı, Málik sekildi jyraýlar osy jármeńkede óziniń ónerin kórsetip, arazdasqandy tatýlastyryp, eldiń birligi úshin toı-dýmandy arnaýmen, saltanatpen basady», - dedi ólketanýshy.
Onyń aıtýynsha, jármeńke jan-jaqty baılanys ornatýǵa septigin tıgizdi. Sodan keıin Temirdegi «Qaraqamys», Oıyldaǵy «Kókjar», Aqtóbedegi «Aqtóbe» jármeńkesi ashyldy. Saýda qatynasy Hıýa, Buhara, beri qaraı Aqmeshit, Terovsk jáne Reseıde Jamanqala, ıaǵnı Orsk jármeńkesi, Arqada «Qoıandy», «Qarqaraly» jármekelerimen tyǵyz baılanys ornady. Demek, jármeńkelerdi bólip qaraýǵa bolmaıdy.
«Reseı patshalyǵy qazaq dalasynyń aıaq jeter jerine salǵan bekinis alańnyń barlyǵynda jármeńke boldy. Soǵan baılanysty dıdar buıyrǵan, dám tatqan qaı ulttyń ókili bolmasyn jármeńkege keldi. Jármeńkeden buryn sonaý, osydan 291 jyl buryn Ábilqaıyr hannyń ordasynda Tevkelev boldy. Osydan 286 jyl buryn aǵylshynnyń saıahatshysy, barlaýshysy Djon Kestel toqtady. Olardyń barlyǵy sol kezde eki ımperııanyń, Anglııa men Reseıdiń bizdiń qazaq dalasyna qyzyǵýshylyǵyn kórsetip tur. Jármeńke Uly qazan revolıýtsııasy, ıaǵnı 1917 jylǵa deıin jumys istedi. Taǵy bir qyzyqty derek bar. 1918 jyly teri zaýytynyń basshysy Nyǵmetbaı amerıkalyq mashınany kómip ketken. 1940-jyldardyń ortasynda kelgen balasy kóliktiń shirip ketkenin anyqtaǵan. Bul jóninde Álkeı Marǵulan zerttedi. 1925 jyly Qazaqstan sharýashylyǵynyń komıssary bolyp turǵan Uzaqbaı Qulymbetov Mıkoıan, Dzerjınskııge jáne Kalınınge hat jazady. «Tóńkeriliske deıin qazaq dalasyndaǵy teriniń 17, júnniń 8 paıyzy ıgerilip edi, saýdaǵa shyǵyp edi. Qazir sol saýda toqtap qaldy. Osy shıkizatty ıgerý úshin qomaqty aqsha kerek. Ol aqshaǵa Aqtóbe, Qyzyljar, Semeı, Jambylda teri zaýyttaryn ashamyz jáne jún tazartyp, jýatyn tseh ashamyz» degen maqsat qoıdy. Ókinishke qaraı, Goloşokın keldi de, jumys 10 jyl tejeldi. Qulymbetov 1935 jyly qaıta qolǵa aldy. Biraq, 1937 jyly qýǵyn-súrgin boldy. Qazaqtyń qaıratkerleri ulan baıtaq daladaǵy shıkizatty ıgere almaı qaldy», - deıdi Bekarystan Myrzabaı.
Ólketanýshy jármeńkedegi maqsat asa baı shıkizat kózin ıgerýdi qaıta bastap, ulttyq-halyqtyq etnografııany, merekeni, án men jyrdy oraltý ekenin aıtty. Ókinishtisi, sol zamannan estelik bolar eshqandaı dúnıe qalmaǵan. Tek arhıvte qujattaryn zertteýge boldy.
Aıta keteıik, jármeńkege oblys ákimi Eraly Toǵjanov bardy. Aımaq basshysy «Rýhanı jańǵyrý» baǵytynda jasalyp jatqan sharýalardyń jalǵasatynyn aıtty.
«Tarıhtan belgili, HІH ǵasyrdyń sońǵy shıreginde, Qazaqstannyń batysynda, onyń ishinde Aqtóbe oblysynda Yrǵyzdaǵy «Jarmola», Temirdegi «Qaraqamys», Oıyldaǵy «Kókjar», Aqtóbedegi «Aqtóbe» jármeńkeleri damý turǵysynan iri ortalyqqa aınalyp, halyqtyń saýda mádenıetin damytýda zor betburys týǵyzǵan. Sonyń nátıjesinde qazaq dalasyndaǵy arzan shıkizat taýarlary Reseı patshalyǵy arqyly alys-jaqyn shetelge satylyp, olardyń ornyna halyq tutynatyn túrli taýarlar ákelingen. Atalǵan jármeńkeler Orta Azııadaǵy Besqalamen, Reseıdegi Orski, Orynbor arqyly saýda qatynastaryn damytýǵa úles qosty. Sonymen qatar, ulttyq ónerdi nasıhattaıtyn áleýmettik-ekonomıkalyq, rýhanı-mádenı damý ortalyqtaryna aınaldy. Oblys aýmaǵyndaǵy tarıhı jármeńkelerdi jańǵyrtý jáne ólke týrızmin damytý maqsatynda alǵashqy sharany Yrǵyz aýdanynda ótkizip otyrmyz. Aldaǵy jyldary Temir aýdanynda, Oıyl aýdanynda, Aqtóbe qalasynda osyndaı jármeńkelerdi jańǵyrtyp, mádenı-týrıstik keshendi is-sharalar uıymdastyrý jospary bar», - dep atap ótti Eraly Toǵjanov.
Jármeńkede ulttyq salt-dástúr men sporttyq oıyndar, teatrlandyrylǵan kórinister men kontserttik baǵdarlama ótti. Budan ózge, ataqty jazýshy Tynymbaı Qarın, jyraý Almas Almatov, tarıh ǵylymdarynyń doktory Svetlana Smaǵulova «Yrǵyzdyń qıly tarıhy» atty respýblıkalyq ǵylymı-tanymdyq konferentsııaǵa qatysty.
