«Qazaq balalarynyń 14 paıyzy orys mektebinde oqıdy» - baspasózge sholý
«Keshe Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken kezekti brıfıngke Munaı jáne gaz mınıstri Uzaqbaı Qarabalın, Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekov, Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttiginiń tóraǵasy Murat Ospanov jáne Básekelestikti qorǵaý agenttiginiń tóraǵasy Ǵalym Orazbaqov qatysyp, teńge baǵamynyń ózgerýine baılanysty óz salalarynda qolǵa alynǵan sharalar jaıyn baıandady», dep habarlaıdy «Egemen Qazaqstan» gazeti.
«Teńge baǵamynyń ózgerýine baılanysty halyq tutynatyn negizgi taýarlarǵa, munaı ónimderine jáne aýylsharýashylyq ónimderine baǵanyń negizsiz ósýine jol bermeý jóninde el Úkimeti mınıstrlerge birqatar mańyzdy mindetter júktep, shuǵyl tapsyrmalar bergen bolatyn. Búginde soǵan oraı, árbir vedomstvo tıisinshe jumys atqarýda», - delingen basylymnyń búgingi sanynda jarııalanǵan «Baǵa buǵaýlanady» atty materıalda.
«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Zatymyz ózgerdi. Atymyz ózgeredi» atty kólemdi maqala jarııalandy. Bul materıalda «Qazaqstan» jáne «Qazaq Eli» ataýlarynyń etımologııalaryna jiti toqtalady.
«Atyraýda sóılegen sózinde Nursultan Nazarbaev elimizdiń ataýynda Ortalyq Azııanyń basqa elderindegi sııaqty «stan» degen jalǵaý bar ekenine nazar aýdardy. Prezıdenttiń ábden kóz úırenip ketken kórinisterge de tosynnan qaraı alatyn bólekshe qasıeti osy tusta taǵy bir tanyldy. Bylaıynsha, eldiń ataýy ábden-aq kókeıge qonymdy. «Stan» jalǵaýy memleket qurýshy ultqa qosylǵan tusta sol eldiń aty shyǵa keletini beseneden belgili emes pe? Aýǵanstan dese aýǵandardyń eli, Ózbekstan dese ózbekterdiń eli, Túrkimenstan dese túrkimenderdiń eli, Tájikstan dese tájikterdiń eli, tıisinshe Qazaqstan dese qazaqtardyń eli. Áıtse de... Endi osy jalǵaýdyń jaıyna az-kem toqtalaıyq», - dep jazady maqala avtory Saýytbek Abdrahmanov.
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Qazaq balalarynyń 14 paıyzy orys mektebinde oqıdy» degen atpen ózekti maqala jaryq kórdi. Onda Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń til tóńiregindegi jumysy táptishtelgen. Gazettiń keltirgen málimetteri boıynsha, elimizde 8764 balabaqsha men shaǵyn ortalyqtyń 64,4 paıyzy qazaq tilinde jumys isteıdi. Qazaq tilinde oqytatyn mektepter 1051-ge kóbeıgen. Oqýshylardyń 65 paıyzdan astamy qazaq tilinde, qalǵan 35 paıyzdyń 31,7 paıyzy orys, 3,8 paıyzy - ózbek, uıǵyr, tájik jáne nemis tilderinde oqıdy eken. Ulty qazaq balalardyń 86,7 paıyzy jáne basqa ult ókilderiniń 34 084 balasy qazaq tilinde bilim alýda. Al qarakózderimizdiń 14 paıyzy orystildi mektepterde oqyp júr. Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý salasynda 718 kolledjdiń 145-i ǵana taza qazaq tilinde bilim beredi. 573 kolledj eki tilde, 131 kolledj orys tilinde oqytady. JOO-daǵy stýdentterdiń 58 paıyzy qazaqsha oqıdy.
«Osy derekterden qazaq tiliniń búgingi ahýaly men bolashaǵyn baǵamdaýǵa bolady. Táýelsizdik alǵanyna 23-shi jylǵa aıaq basqan bizdiń el úshin bul maqtanatyn derek emes, árıne», - delingen materıalda.
«Túrkistan» basylymynda «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵy jáne osy keshen tóńiregindegi áńgimelerdi bir maqalaǵa toptastyrǵan. «Talǵat Musabaev: Armanym - Qazaqstandy ǵaryshtyq derjavaǵa aınaldyrý» atty maqalada qazir Qazaqstan qoǵamynda eń kóp talqylanyp jatqan taqyryptyń biri de, biregeıi talqyǵa salyndy.
«Aqparat quraldaryndaǵy suhbatynda Talǵat Musabaev osy ómirde ózine qajettiniń bárine qol jetkizgenin, tek Qazaqstannyń ǵaryshtyq baǵdarlamalaryn jetildirip, onyń ǵaryshtyq derjavaǵa aınalǵanyn armandaıtynyn aıtady. Ol 2007 jylǵa deıin Qazaqstanda ǵarysh salasyna baılanysty eshqandaı jumystardyń qolǵa alynbaǵanyn jasyrmaǵan eken. Sodan bergi jeti jyl ishinde Qazaqstan ǵarysh salasynda Reseımen aradaǵy kelissózderdi qaıta qaraýda alǵashqy qadamyn bıyl jasady. «Baıqońyr» qalasy boıynsha úkimetaralyq deńgeıde Jol qartasyn qabyldaý - áriptestik qarym-qatynastardy damytýdaǵy zor qadam», - delinedi maqalada.
