Qazaq arheologtary Máskeý ýnıversıtetinde Uly dalanyń tarıhy týraly dáris oqydy
Zeınolla Samashev stýdentterge 2018 jyldyń tamyz aıynda Eleke Sazy jazyǵynan tabylǵan qundy jádigerler týraly aıtyp berdi.
Sýretterdi sóılete otyryp Zeınolla Samashev, Altyn adamnyń denesinen tabylǵan áshekeıler jaıynda túsindirip berdi. Qorym qurylysy jaǵynan erte temir dáýirindegi Jetisý eskertkishterine uqsas. Tas tabytqa baratyn dáliz ishinen qola jebeler, altynnan quıylǵan buǵylar men pishini keńirdek ispetti altyndar, ıneniń kózindeı usaq altynnan jasalǵan áshekeıler tabyldy. Tabylǵan jádigerler qorymnyń ýaqytyn anyqtaýda negizgi dálel bola alady. Bul oba b.z.d. VII ǵasyrlarǵa tán, ıaǵnı, erte saq zamanynyń qundy murasy.
Aýdıtorııany ásirese ejelgi aqsúıekter kıgen altyn kıimder men olardyń jasalý joldary jáne áralýandyǵy qatty qyzyqtyrdy. Qorymda jaqsy saqtalǵan qanjar jáne ony altynmen qaptalǵan qyny stýdentterdiń nazaryn aýdardy. Lektsııa tyńdaýǵa kelgender sonymen qatar altynmen kómkerilip, asqan zergerlikti qajet etetin usaq áshekeıler arqyly buǵynyń terisinen jasalǵan qoramsaqqa tańdanys bildirdi.
Ábdesh Tóleýbaev Shilikti jazyǵynan tabylǵan ejelgi saq mádenıetiniń qorymdary jaıly baıandap berdi. Ǵalym 2003 jyly tabylǵan sensatsııalyq jádigerlerdiń ǵylymı mańyzdylyǵyn túsindire kele ejelgi ómir men búgingi jańa zaman arasyndaǵy tarıhı baılanystyń úzilmeı kele jatqandyǵyn tilge tıek etti.
Dál osy Shilikti jazyǵynan tabylǵan Altyn adamnyń kıimin restavratsııalaý arqyly ejelgi saq dáýirinde ǵumyr keshken patshanyń nemese qolbasshynyń syrtqy kelbetin jasap shyǵýǵa múmkindik týǵan bolatyn.
Dáris barysynda A. Tóleýbaev Shilikti jazyǵynda 2016 jyly tabylǵan jádigerler týraly aqparatpen bólisti. Altynnan ań stılinde jasalǵan elik, grıfon, mysyq tektes jyrtqyshtar túrindegi 2025 áshekeı buıym Shyǵys Qazaqstan tarıhı-ólketaný murajaıynyń qoryna berilip, qazirgi ýaqytta erekshe jańalyqtardyń qataryna jatqyzylyp otyr. Olar bizdiń dáýirimizge deıingi 1 myńjyldyqta Uly dala aýmaǵyndaǵy mádenı-tarıhı jáne etno-saıası protsessterdi túsiný maqsatynda rekonstrýktsııalanbaq.
MMÝ-niń tarıh fakýltetiniń arheologııa kafedrasynyń meńgerýshisi Anatolıı Kantorovıch óziniń qazaqstandyq áriptesterine qyzyqty dáristeri úshin alǵys bildirip, bizdiń dáýirimizge deıin birinshi myńjyldyqta qazaqtyń sheksiz dalalary men taýly jazyqtaryn ken óndirý men metalldy óńdeý boıynsha joǵary tehnologııalardy meńgergen qolónerge sheber ári jaýynger nomadtardyń meken etkeni jaıly aıtyp ótti. Ol zamanda myqty memlekettik qurylymdar deńgeıine jetken iri nomadtar odaqtary bolyp qana qoımaı, zergerlik óner men metallýrgııanyń ozyq kórkem týyndylary da jasalǵan.
Qazaqstandyq ǵalymdar reseılik ýnıversıtetke ShQO ákimdiginiń kómegimen baspadan shyqqan biregeı monografııalary, «Saqtar murasy» jáne «Taınstvennyı Altaı» derekti fılmderiniń dıskilerin, qazaqstandyq Altaıdyń jerleri týraly sırek kitaptardy tanystyrdy.
Kezdesýdiń sońynda ShQO ákiminiń orynbasary Ásem Núsipova reseılik ǵalymdardy jyl saıyn ótetin «Altaı - túrik áleminiń besigi» atty ǵylymı-tájirıbelik konferentsııasyna qatysýǵa shaqyrdy. Bıyl atalmysh konferentsııa tamyz aıynda ótkizilmek. Sondaq-aq, dáriske qatysýshylar «Uly dala altyny» kórmesine de shaqyrylyp otyr. Kórme ShQO mádenıet basqarmasy men Qazaqstan jáne Reseı Elshiligi birlesýimen 4 naýryz kúni Reseıdiń zamanaýı tarıhynyń memlekettik ortalyq murajaıynda ashyldy. Ol jerden barlyq dáris materıaldarynyń tólnusqalaryn kórýge bolady.
