Qazaq ádebıetiniń qara nary Ábish Kekilbaıulyna 85 jyl
ASTANA. KAZINFORM - Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Qazaqstannyń Eńbek Eri, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ábish Kekilbaev tiri bolǵanda búgin 85 jasqa tolar edi.
Ábish Kekilbaıuly 1939 jyly 6 jeltoqsan Mańǵystaý oblysy Ońdy aýylynda dúnıege kelgen. Ol úsh jasynda, ákesi soǵysqa attanyp, sol kúıi oralmaǵan eken. Kekilbaıdyń ómirden ótkenin onyń otbasy men jaqyndary birneshe jyldan keıin ǵana estigen. Bolashaq jazýshy anasy Aısáýle Jumabaıqyzynyń tárbıesinde erjetedi.
Jazýshynyń anasyna degen qurmeti erekshe boldy. Onyń el arasynda keń taraǵan myna bir aýyz sózi «ata-anam meniń qolymda, baǵyp otyrmyn, asyrap otyrmyn», dep mindetsıtin adamdar úshin úlken oı salarlyq, úlgi alarlyq dúnıe edi. Birde jazýshy Ábish Kekilbaevtan frantsýzdyń jýrnalısi «sizdiń qolyńyzda anańyz bar eken ǵoı» dep surapty. Sol kezde Ábekeń «joq, meniń qolymda anam emes, men anamnyń qolynda turamyn» degen eken. Árbir perzent ata-anasyn osylaı qurmettep joǵary kóterse-ǵoı.
Ábish aǵamyz bir suhbatynda, bala kezinen ádebıetke qumartsa da, ádebıetshi bolamyn dep oılamaǵanyn aıtady.
- Shette jatqan Mańǵystaýda týdym. Ol kezde Mańǵystaýdyń sharýashylyǵy da, ekonomıkasy da artta qalǵan edi. Jolsyz, kóp nárseni kórmeıtin, aıda, jylda poshtasy bir soǵatyn jerde týyp óstim. Soǵan baılanysty meniń eń birinshi armanym – ózim ósken ortada, ózim ósken túbekte jańarý bolsa eken dep tiledim. Sóıtip áýeli geolog bolýǵa qumarttym. Óıtkeni ol kezde geologtar Mańǵystaýda kóp kezigetin. Men de solarǵa erip, biraz sergeldeńge tústim. Ádebıetti jaqsy kórdim, oqydym, eptep óleń jazyp júrdim. Biraq ádebıetshi bolamyn dep armandaǵan joqpyn, - degen edi marqum jazýshy.
Ábish Kekilbaev 1957 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetine oqýǵa túsedi. Ýnıversıtette ádebıet birlestigin basqaryp, jas talanttardyń basyn qosyp, shyǵarmashylyq orta qalyptastyrady. Sońǵy kýrsta oqyp júrip, "Qazaq ádebıeti" gazetinde qyzmet atqarady. Sol kezden bastap jazýshylyq qabiletimen kózge túsedi.
1962-1965 jyldar aralyǵynda «Lenınshil jas» gazetinde bólim meńgerýshisi bolyp istedi. Úsh jyldaı QazKSR Mádenıet mınıstrliginde jumys istep, keıin eki jyl Keńes armııasynyń qatarynda bolady.
Sodan soń ár jyldary «Qazaqfılm» stýdııasynda bas redaktor, QazKSR mádenıet mınıstriniń orynbasary, Qazaqstan jazýshylar odaǵy basqarmasynyń ekinshi hatshysy, QazKSR tarıhı jáne mádenı eskertkishterdi qorǵaý qoǵamy Ortalyq keńesiniń tóralqa tóraǵasy, Qazaqstan KP OK bólim meńgerýshisi bolyp qyzmet atqardy.
1992-1993 jyldary "Egemen Qazaqstan" gazetiniń bas redaktory boldy.
1993-1995 jyldary jáne 1996-2002 jyldary Qazaqstannyń memlekettik hatshysy bolyp istedi. 2002 jyldan bastap Parlament Senatynyń depýtaty, Qazaqstan joǵarǵy keńesine eki ret, Májiliske bir ret balamaly negizde depýtat bolyp saılandy.
Bıyl 2024 jyly 27 qyrkúıekte Aqtaý qalasynda qazaq ádebıetiniń klassıgi, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ábish Kekilbaıulynyń 85 jyldyǵyna arnalǵan halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótti. Sharaǵa qatysqan QR Parlamenti Májilisiniń tóraǵasy Erlan Qoshanov Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaý sózin jetkizdi.
- Ábish Kekilbaev – bizdiń halqymyzdyń rýhanı áleýetin álem aldynda aıqara ashýǵa múmkindik beretin alyp tulǵalarymyzdyń biri de biregeıi. Zańǵar qalamgerdiń shyǵarmashylyǵy – qazaq rýhynyń asqaq kórinisi. Jazýshy kitaptaryn oqyǵan adam halqymyzdyń jan dúnıesin, oılaý júıesin, ásemdik álemin tereńirek tanı túsedi, ultymyzdyń ulylyǵyn uǵynady. Ábish álemi muhıttaı tereń, onyń san-salaly murasy asa aýqymdy, kóp qyrly, mol maǵynaly, - delingen quttyqtaýda.
Shynynda da, Ábish Kekilbaıuly – san qyrly talant ıesi. Ol – dramatýrg, aqyn, aýdarmashy, synshy, kósemsózshi. Proza, poezııa, aýdarma, dramatýrgııa, syn, kósemsóz, sheshensóz janrlary boıynsha qazaq ádebıeti men mádenıetine úlken olja salyp, ólsheýsiz eńbek etti. Sonymen qatar Ábish Kekilbaıuly - saıasat salasynda da eleýli eńbek sińirgen qaıratker.
Ábish Kekilbaevtyń alǵashqy óleńder jınaǵy "Altyn shýaq" dep atalady. Ol 1962 jyly jaryq kórdi. Al "Bir shókim bult" 1965 jyly baspadan shyqty.
1982 jyly "Shyńyraý" povester jınaǵy qalyń oqyrmanǵa jol tartty. Jazýshynyń "Úrker" (1981), "Eleń-alań" (1984) romandary qazaq ádebıetiniń úlken tabysy retinde baǵalanyp, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵyn aldy.
"Ańyzdyń aqyry", "Eleń-alań", "Úrker", "Shyńyraý" – qaıtalanbas týyndylar. Klassık qalamger qara sózdiń qudireti arqyly eldiń namysyn oıatyp, rýhyn kóterdi.
2009 jyly "Syr deste" dep atalatyn avtordyń kóp jyldyq oı-tolǵaýlary, esse, estelik, sóılegen sózderiniń bes tomdyq jınaǵy jaryqqa shyqty.
Jazýshynyń birqatar shyǵarmasy álemniń birneshe tiline aýdaryldy. G.Mopassannyń "Per men Jan", "Ómir" romandaryn, Shyńǵys Aıtmatovtyń "Erte qaıtqan tyrnalar" povesin qazaq tiline aýdardy. Lev Tolstoıdyń "Soǵys jáne beıbitshilik" roman-epopeıasyn, Býnınniń birqatar shyǵarmalaryn tárjimalaýǵa qatysty.
Akademık Serik Qırabaev óziniń «Sýretker» atty maqalasynda Ábish Kekilbaıulynyń shyǵarmalarynda eki úlken taqyryptyq júıe bar ekendigine toqtalady.
- Ábish shyǵarmalarynda eki úlken taqyryptyq júıe bar. Biri - ańyzda saqtalǵan dala halyqtarynyń rýlyq jáne taptyq talas-tartystary da, ekinshisi - qarapaıym, halyq ortasynyń tirshiligi, onyń adamdaryn sýretteý talaby. Osy taqyryptardy Ábish jazýshylyq turǵyda qalaı ıgergenin kórý úshin onyń alǵashqy shyǵarmalarynan keıbir hıkaıattar men áńgimelerdi eske alý artyq emes. Olar sol tustaǵy búkil Ábish týyndylarynyń kórkemdik deńgeıin, olardaǵy oı men sýretkerliktiń belgilerin anyq baıqatady.
Ábish sýrettegen halyq ańyzdary jazýshynyń ózi ósken ortada kóp aıtylyp, sanaǵa jattalyp qalǵan shyndyqqa negizdeledi. Ol - jas Ábishtiń oıy men sezimine sińgen de, keıin jazýshylyqqa bet burǵan kezde qaıta jańǵyryp shyqqan ómir sýretteri. Sóıtip, jazýshy tarıhtyń, kóshpeli tirshiliktiń súreńsiz ádet-ǵuryptary men salttaryn búgingi oqyrman kóz aldynda tiriltti. Tarıh sabaǵy jaqsylyqtan ǵana turmaıtynyn, urpaqty odan bezindiretin, ózin aýlaq ustaýǵa úıretetin aýyr oqıǵalar sabaǵy bolatynyn kórsetti. Solardyń qatarynda el arasy jaýlasýshylyǵynyń qatigezdigi, dálelsiz, sebepsiz qaqtyǵysqan arazdyq sezimderi, ar-namys degendi jamylyp, sony syltaý etip rýshyldyqty, bólinýshilikti kúıttegen sol zamannyń uǵym-túsinikteri aıqyn ashylady, - deıdi Serik Qırabaev.
Ábish Kekilbaev Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin jazýshylyqpen birge memlekettik qyzmetti qatar atqardy. Qalamger bir suhbatynda óziniń saıasatqa kelýi ózi sýrettegen halyq taǵdyrymen azamat retinde tikeleı aınalysýǵa múmkindik bergenin aıtady.
- Men óz basym ádebıetten eshqaıda ketken joqpyn dep oılaımyn. Óıtkeni qolymnan áli qalamym túsken joq. Al saıasatqa keletin bolsaq, saıasat maǵan eshqashan jat bolyp kórgen joq. Meniń búkil shyǵarmalarymnyń negizgi taqyryby bireý-aq bolatyn – ol halyqtyń taǵdyry. Men ádebıetshi bolmasam, saıasatqa kelmes em. Sýretker bolmasam, kúresker de bolmas em. Buryn sýretker retinde tolǵandyrǵan máseleler – meni azamat retinde de tolǵandyryp júrgen máseleler edi. Qııal arqyly sheship kelgen máselelerge naqty ómirde tikeleı atsalysýǵa múmkindik týyp tursa, odan qalaısha boı tartamyn? - depti.
Teńizdeı tereń jazýshynyń el rýhanııatyna sińirgen eńbegin bir maqalanyń ishinde tolyq jetkizý múmkin emes ekendigi bárimizge belgili. Elin súıgen uly jazýshynyń muralary urpaqtan-urpaqqa jalǵasa bermek.