Qaısar jan Erkin Shaltan Túrkistan oblysynyń «Qurmetti azamaty» atandy
Túrkistan qalasynda Erkin Shaltan esimdi jigit turady. Ol eki aıaǵynyń qozǵalyssyz qalǵanyna, qolarbaǵa tańylǵanyna qaramaı qoǵamdyq jumystarǵa belsene aralasady. «Jaıylma» qoǵamdyq birlestiginiń múshesi, «Shapaǵat» ońaltý ortalyǵynyń basshysy retinde kópshilikke úlgi bolar ıgi isterdi atqaryp júr. Sondaı-aq, oblystyq qoǵamdyq keńes múshesi retinde de óńirdiń damýyna ózindik úlesin qosyp keledi. Respýblıka kúniniń qarsańynda Erkin Kerimbaıuly Túrkistan oblysynyń qurmetti azamaty atandy.
Erkindi alǵash kórgenimizde aıanyshpen qaradyq. Taǵdyrdyń basqa salǵanyna kóndigip, qolarbada otyrǵan jigit aǵasynyń jarasymdy kıimine qarap, eshkimge qol jaıyp júrmegenine bir jaǵy qýandyq.
Túrkistan qalasynda ótken toılardyń birindegi bul kezdesýimizde Erkinmen emen-jarqyn áńgimelesýdiń sáti túspedi. Arada ótken birneshe jyldan soń Erkindi arnaıy izdep bardyq.
Erkin Túrkistan qalasyna qarasty Maıdantal aýylynyń týmasy. 1978 jyly dúnıege kelgen ol aýyldaǵy mektepte bilim aldy.
Áskerge baryp, Otan aldyndaǵy boryshyn abyroımen atqaryp keldi. Sharýa otbasynan shyqqan jigit týǵan jerine oralǵan soń áke-sheshesine kómektesedi.
Shóp jınaıdy, qoı ósirip, eginshilikpen aınalysady.
Bári de tamasha bolatyn. Tek 2000 jylǵy oqıǵa ony eki aıaqtan aıyrdy. Kólikke shóp artyp jatqanda arqan úzilip ketip, úsh metr bıikten qulady.
Dárigerler bul oqys oqıǵadan onyń julyny ezilgenin aıtty. Sodan bastap jarymjan atanyp, júre almaı qaldy.
«Basqa salǵan baspaqshyl» deıdi ǵoı. Sol kezde 22 jasta edim. Qulaǵan sátimde jolda synyqshy kezdesip, belimnen shyǵyp turǵan súıekterdi aıaǵymen teýip ishine kirgizip jibergen. Sodan qansha dárigerlerge kóringenmen, nátıje bolmady. Eki-úsh jyldaı qatty kúızeliste júrdim. Qoǵamǵa qosyla almadym. Kóshege shyqsam adamdar músirkeı qaraıtyndaı namystanatynmyn. Menen basqa mundaı kúıdegi adam joqtaı kórinetin. «Qolarbaǵa otyrsam qaıyrshy bolyp qalamyn ba?» dep qoryqtym. Úıde jatyp nebir jaıttardy oı eleginen ótkizdim. Aǵaıyn-týystaryma rahmet, kelip kómektesip turdy», – deıdi ol.
Alǵashqyda Erkindi ákesi Kerimbaı kóterip júrgen. Qaıda barsa da qolynan tastamaıtyn.
Sondaı bir kúnderi ákesi kvota arqyly Erkindi sanatorııge jibermekshi bolady.
Qujattardy retteý úshin qalalyq emhanaǵa kelgen olar dárigerlerdiń aldyndaǵy uzynsonar kezekke kezigedi.
Otyratyn oryn joq. Jaǵdaıdy túsinip, kezeksiz ótkizýge eshkim qulyq tanytpaıdy.
16 dárigerdiń árbiriniń aldynda bir saǵat ýaqytyn joǵaltqan Erkinniń sol jerde júıkesi syr berip, ózin joǵaltyp alady.
«Qatty sharshadyq. 55 jastaǵy ákem aýrýhanadan meni kóterip alyp shyǵyp kele jatyp, aıaǵy súrinip ketip qulady. Ony kórgen men ózimdi ishteı jep qoıa jazdadym. «Ne júremin», «ne ólemin» degen aldyma maqsat qoıdym. Mıymda odan basqa eshqandaı jol bolǵan joq. Qıyn jaǵdaıda boldym. Qolyńmen alyp eshnárseni jeı almaısyń, aıaq kımińdi kıe almaısyń, júre almaısyń. Sodan beri arada on jylǵa jýyq ýaqyt ótti. Ólgen joqpyn. Júrýge áreket jasap kelemin», - deıdi Erkin.
Sol jyly Erkin em qabyldaýǵa Almaty qalasyna bardy. Aýrýhanada professorlarmen jáne ózge de bilimdi kisilermen birge em qabyldaıdy.
Aqyl-keńesin tyńdap, ómirge ózgeshe kózqaraspen qaraı bastady. Eń bastysy, ómir súrýge degen qulshynysy artty.
«Kóp oılandym. Tósekke tańylyp jatqanyma 5-6 jyl bolǵan. Іnilerime masyl boldym. «Nege men olardy qınaımyn, munym ne jatys?» degen oı keldi. Aldymen ózim kúnelte alatynymdy ata-anama, týysqandaryma dáleldeýim kerek boldy. Qıyn bolsa da, 2006 jyly jeke páterge shyqtym. Áke-sheshem renjise de, ýaıymdasa da, bólek turýǵa bekindim. Qansha qarsy bolǵanyna qaramaı «Sizderge masyl bolmaımyn» dedim. Óz-ózime senip, Shymkent, Almaty qalalaryna qoǵamdyq kólikpen bir ózim baryp-kele beretin boldym. Keıinnen ata-anamnyń da, týystarymnyń da maǵan degen senimi kúsheıdi. Kezinde týystarym, inilerim maǵan kómektesse, qazir men qolymnan kelgenshe olarǵa járdemdesemin», – deıdi Erkin Kerimbaıuly.
Arada birshama kúnder ótken soń Erkin jeke kásipker atandy. Qaladan tigin tsehy men fotosalon ashyp, onǵa jýyq turǵyndy jumyspen qamtydy.
Omyrtqasy synsa da, óziniń synbaǵandyǵyn dáleldedi. Masyl bolǵysy kelmeıtinin kórsetip, jeke ómir súre alatynyn moıyndatty.
«Keıinnen kásibimniń baǵytyn ózgertýge týra keldi. Eń bastysy, ózim sekildi qıyndyqqa tap bolǵan erekshe jandarǵa kómektesýge bet burdym. Sebebi, kómekke muqtaj jandar bir ǵajaıypty kútedi. Myqty professor kezdesip, keńes beredi nemese hırýrg kelip, bir ota arqyly júrýge jaǵdaı jasap beredi dep armandaıdy. Tańǵajaıypqa senip, sol kúnniń kelýin tosady. Biraq munyń barlyǵy da - arman. Tek ýaqyt ótip jatyr. Ár adam ózi talpynyp, áreket etpese, nátıje shyǵara almaıdy. Men muny ózim sekildi jandarǵa túsindirýim kerek»,- deıdi ol.
Búginde Erkin basshylyq etetin «Shapaǵat» beıimdeý ortalyǵynda kóptegen qyzmet túrleri bar.
Zańger tegin keńes berse, psıhologtyń da kómegine tegin júginýge bolady.
Sondaı-aq, kompıýterde otyratyn maman arqyly kez kelgen elektrondy qyzmet túrin paıdalanýǵa múmkindik bar.
Al, eń bastysy – erekshe jandar ońaltý kýrstarynan óte alady.
«Qulajan Qoshqarov esimdi aǵamyz 1,14 gektar jer telimin syılady. Al, ǵımaratty turǵyzýǵa Syrym Ertaev, Inara Namazbaeva jáne ózge de jergilikti kásipkerler demeýshilik etti. Іshindegi jattyǵý qurylǵylarynyń barshasyn ózimizge yńǵaıly etip qoldan jasattyq. Kedergisiz keleshek qaǵıdasyn ustandyq. ıAǵnı, ǵımaratqa qolarbamen kirgen jandar eshqandaı kedergisiz erkin júre alady. As úıdegi, jatyn bólmedegi jıhazdar men qurylǵylar qol jetetin jerde tur», - deıdi Erkin.
Jalpy ortalyq on alty adamǵa arnalǵan. Emdelýshiler qol tiregi quralyn paıdalaný arqyly júrýdi úırenedi. Jattyǵý jasap, denesin úıretedi.
Búginde Erkin kásipkermin dep arqasyn keńge salyp júrgen joq. Qaladaǵy «Jaıylma» qoǵamdyq birlestiginde úılestirýshi ári jastar men múmkindigi shekteýli jandar klýbynyń jetekshisi qyzmetin qosa atqarady.
Qoǵamdyq is-sharalarmen aınalysady. Jastardy otansúıgishtikke baýlyp, keraǵar dinı aǵymdarǵa ótpeýge, oıynhanalarǵa, qumarhanalarǵa barmaýǵa shaqyrady. Bos ýaqytyn tıimdi paıdalanýǵa úıretedi.
Sonymen qatar, jas ónerpazdardyń basyn qosyp jetimder úıine, ońaltý ortalyqtaryna, mektep-ınternattarǵa tegin kontsert beredi.
«Elin súıetin jastar kóp. Tek olarǵa durys baǵyt-baǵdar kerek. Men jastardy jalqaý, patrıot emes degenge senbeımin. Tek olardy uıymdastyra bilý kerek. Bizdiń klýbymyzǵa jastar kóp keledi. Túrli kontsertterge qatysyp ózderin shyńdap jatady. Meni «aǵa», «ustaz» dep syılaıdy. Alǵysyn aıtyp, telefonmen áli de habarlasyp turatyndary bar. Sonyń ózi úlken baqyt. Abaıdy, Shákárimdi, ıAsaýı hıkmetterin kóp oqımyn. «Eger ez jigit qulasa másteginen, ony jubatyńdar. Kókiregi qum bolyp shaıylyp ketpesin. Eger er jigit qulasa tulparynan, ony jubatpańdar. Sebebi, ol óz-ózin qaıraıdy» deıtin Abaı atamyzdyń sózi bar. Sony árdaıym esimde saqtaımyn. Ózimniń uranym dep sanaımyn. «Naǵyz er bolsań shyda, eshkimge masyl bolma, surama. Jylasań da eshkimge kórsetpeı jyla» degendi ustanatyn adammyn», - deıdi ol.
Erkinniń qoly qalt etip bosaı qalsa qolónermen aınalysady. Ártúrli monshaqtar men gúlder, taldar óredi. Qurma, anar, lımon sekildi ósimdikterdi ósirgendi jaqsy kóredi.
Qazir de jumys ornynda jemis aǵashtarymen qatar shyrsha, týıa, pavlonııa kóshetteri jaıqalyp ósip tur.
«Túnde tynysh uıyqtap, tańerteń jattyǵýymdy istesem, sonyń ózi maǵan úlken kúsh-qýat beredi. Men úshin úlken motıvatsııa. Sondyqtan árbir kún, árbir sát - men úshin qymbat», - deıdi Erkin.
