Óskemende til mamany Oralhan Bókeı shyǵarmalaryndaǵy ár sózdi taldap, sózdik jasap jatyr

ÓSKEMEN. KAZINFORM – Oralhan Bókeı - oıly oqyrmannyń júreginen oıyp turyp oryn alǵan qalamger.

Onyń qıynnan qıystyrǵan, uqyptap uıqastyrǵan sózderi, teńeýleri, sıpattaýlary keıde has sulýdyń kóz jasyndaı móldir, keıde kókirekti kúıdirerdeı otty, ýytty. Biraq jazýshynyń áldebir sózderi kópke kómeski, talaıǵa túsiniksiz bolyp jatady.

Óskemendik fılolog Quralaı Qaıyrbaeva «Altaı kerbuǵysynyń» shyǵarmalaryn ejiktep taldap, ondaǵy sózderdiń mán-maǵynasyn oqyrmanǵa tanystyrý úshin sózdik jasap jatyr. Taıaýda Kazinform tilshisi onymen jolyǵyp, suhbat quryp qaıtty.

- Oralhan Bókeıdiń qýatty qalamynan týǵan shyǵarmalaryndaǵy ár sózdiń tereńine úńilip, osyndaı sózdik qurastyrý ıdeıasy qalaı keldi ?

- Bul jobany maǵan Óskemendegi O.Bókeı atyndaǵy qalalyq kitaphananyń dırektory Habıba Myrzahanqyzy usyndy. Oralhan – kúrdeli sýretker. Rábıǵa Syzdyq aıtqandaı, «Oralhan tilge asa bir uqyptylyqpen qaraıtyn qalamger». Sózdik qurastyrýdaǵy maqsat – jazýshy shyǵarmalaryn nasıhattaý, jurtshylyqqa Oralhan álemin tanytý, ondaǵy sırek kezdesetin sózderdiń maǵynasyn túsindirý. Mysaly, ol «qaıatty nóser» dep jazady. Maǵynasy – ertegidegideı, nurly nóser. Nemese «maraıma minez» deıdi. Bul jaıdary, aqkóńil degendi bildiredi.

- Bul sonda qazaqtyń sózderi me ?

- Iá. Qazaqtiki. Biraq Oralhan ara-tura arab, parsy sózderin de qoldanǵan. Máselen «oman-darııa» deıdi. Ol – úlken darııa degen sóz. Osyndaı sózderdi oqyp otyrǵan adamǵa onyń maǵynasy kúńgirt bolyp jatady. Sol kezde bizdiń sózdikti qolǵa ala alady.

Qazaq tiliniń baılyǵy kórkem mátinderde jaquttaı jarqyrap kórinedi ǵoı. Sebebi kúndelikti ómirde bul sózderdi qoldanbaımyz. Kórkem til – adamnyń jan dúnıesin sulýlandyrady. Oralhan aıtqandaı «kesapat minezderden» alshaqtatady. Rýhanı jańarǵan adamnyń denesinde transformatsııa bolady.

Oralhan Bókeı shyǵarmalary magııaǵa, sıqyrǵa, tylsymǵa toly. Onda qazaq sóziniń sınergııasy, qudireti bar. «Muztaý» shyǵarmasyn alaıyq. Negizgi keıipkeri – Aqtan. Ańshy jigit. Sol Aqtan muz úńgirge túsip ketedi. Úńgirdiń astynda qanshama baılyq jatqanyn kóredi. Biraq oǵan dáýletten góri ómir qymbat. Qapasta qalmaı, syrtqa shyqqysy keledi. «Tirliktiń jibi» bolǵan arqanǵa ilinip turyp aspanǵa qarasa - aınadaı jarqyrap, jasanyp alǵan Muztaý, tómenge qarasa - kók muz. Sonda sol úńgirden erekshe bir qarqynmen shyǵady. Sebebi baılyqqa qumartpaı, janyn taza ustaǵan. Ol ómirge ǵashyq, jaqsylyqqa ińkár bolǵan keıipker. Basqa bireý bolsa baılyqqa baılanyp qalar ma edi. Al Aqtan óıtpedi. Oralhannyń osy sekildi obrazdary oqyrmandy baýrap alady.

«Tortaı miner aq boz at» - mektep baǵdarlamasynda oqylatyn áńgime. Sózdikti jasap jatqanda osyndaǵy bas keıipkerdi qalamger ne sebepti Tortaı dep atady degen suraq týyndady. Etımologııasyn qarastyrý barysynda ǵalym Serikbol Qondybaıdyń deregine súıene otyryp, bul sózdiń «bilim nuryn, rýhanı ortalyqty qorýshy» degen maǵyna beretinine kóz jetkizdik. Al shyǵarmadaǵy Tortaı qandaı bala? Ony bári «bizdiń ortamyzdaǵy abyzymyz edi» deıdi. Kóp izdengen, bilimge qushtar bolǵan. Demek, Oralhan shyǵarmalaryndaǵy árbir keıipkerdiń esiminiń ózi tekten-tekke qoıyla salmaǵan. Ár adamnyń aty sımvoldyq mán nemese metafora arqalap turýy múmkin. Sóz zergeri qaı týyndysyna bolsyn tııanaqty daıyndyqpen kelgen.

- Qazirgi zaman balalary osy Tortaıdan úlgi alýy kerek qoı...

- Iá. Qazir toqshylyq zamany. Sol kezde joqshylyq boldy. Sonda da Tortaı kitapqa qumar. Óz sózinde «Meniń anam da, ákem de, dúnıedegi pirim de osy – kitap» deıdi. Oralhan kitaptyń qundylyǵyn Tortaı arqyly pash etip otyr.

- Osylaı ár týyndyny zerdeleý qıyn shyǵar ?

- Bul uzaq ýaqyt tapjylmaı otyryp, kóz maıyńdy tamyzýdy qajet etetin aýyr sharýa. Akademııalyq sózdikterdi qoldaný arqyly Oralhan shyǵarmalaryndaǵy qazaqtyń sırek qoldanylatyn, kónergen sózderiniń, frazeologııalyq tirkesterdiń, kirme sózderdiń maǵynasyn ashýǵa tyrystym. Jumys barysynda Oralhan Bókeıdiń sheberligine shyn tańqaldym. Oqyp otyryp súısinesiń, súısinip otyryp oqısyń.

Qazaqta birneshe maǵyna beretin aýyspaly sózder bar. «Altaıdyń kerbuǵysy» sonyń barlyǵyn sanasyna sińirip, sheber qoldanǵan. Maqal-máteldi de jıi kádege jaratyp otyrǵan. Qarapaıym sózderdi tańdaǵannan góri kórkem sózderden keste tikken. Sol arqyly obrazdardy asha túsip, adam qııalyn ushtap, sondaǵy sýretti kóz aldyńyzǵa elestetedi.

«Qamshyger» áńgimesinen birneshe mysal keltire keteıin. «Eki jaǵy naızadaı shanshylǵan, tip-tik jaltyr kók tasty quzdyń ortasy ashamaılanyp shyńyraý shat bop bitken-di». Osyndaǵy «shyńyraý» – túbi tym tereńde jatqan qulama jer, «shat» – taý qoınaýyndaǵy eki jaǵy tik ári tar, jyqpyl-jyqpyl tereń saı, ashamaı – balany atqa minýge úıretý úshin qoldanylatyn erdiń qarapaıym túri.

«Kóz kórimde el joq. Tek uzyn sonar qoj-qoj tastar, soıdaq-soıdaq qaraǵaılar, alapat taýlar ǵana qaýmalaı qorshap, kúrgeılep turady». Mundaǵy «kóz kórim» – jaı kózben qaraǵanda ajyratýǵa bolatyn araqashyqtyq, «uzyn sonar» – uzaqqa sozylǵan, «qoj-qoj» – bujyr-bujyr, budyr-budyr, «soıdaq-soıdaq» – basqa zattardan boıy uzyn, qadaý-qadaý, basy shoshaıyp, erekshe kózge túsetin úshkir nárseniń sıpaty, «alapat» – orasan zor, ǵalamat, «kúrgeıleý» – kólegeıleý, tasalaý.

«Sadaqbaı otsyz shúńgil kózi kirtıip, ámise serik sanap kelgen qamshysyna qımaı shanshyla qarady» degen sóılemindegi shúńgil – shúńireıgen kóz, ámise – árqashan, árdaıym, shanshyla qarady – tesile kóz tikti degen maǵynany beredi.

- Qazir barlyǵy qansha shyǵarmany taldap shyqtyńyz ?

- Osy kúnge deıin 7 shyǵarmany taldadym. Eń birinshi «Tortaı miner aq boz at» áńgimesinen bastadym. Sodan soń «Apamnyń astaýy», «Qamshyger», «Kerbuǵy», «Aıpara», «Terisaqqan» týyndylaryn tańdadym. Eń sońǵy zerdelegenim - «Jylymyq» áńgimesi.

- Áńgimemizdiń basynda Rábıǵa Syzdyqtyń Oralhan Bókeı jaıly aıtqan sózin mysalǵa keltirdińiz. Ol kisiniń taǵy «Oralhan qazaqtyń sóz ónerin barynsha sarqa paıdalanǵan» degeni bar. Bul pikirmen kelisesiz be ?

- Árıne. Akademık óziniń «Sóz qudireti» atty eńbegin jazý kezinde Oralhandy kóp zerttegen. Sóz árleýine, jazýshylyq stıldik ádisterine nazar aýdarǵan. Rasymende Oralhan qazaqtyń sózderin túgel derlik qoldanǵan. Onyń jazýshylyq maqsaty da sol. Óz sózi: «Bul qazaq artyna rýhanı baılyqtan, ulaǵatty sóz ben ulttyq dástúrden ózge dúnıe jınaýǵa salaq-aq». ıAǵnı, bizdiń rýhanı baılyǵymyz – tildik qazyna. Osy til arqyly bizdiń mádenıetimiz, tarıhymyz, qajet deseńiz taǵdyrymyz kestelenedi.

- Siz úshin jazýshynyń qaı shyǵarmasy júregińizge eń jaqyn ?

- Maǵan qazaq anasynyń bolmysy sıpattalatyn «Aıpara ana» áńgimesiniń orny bólek. Qazir otbasyndaǵy qundylyqtar, ana men bala qarym-qatynasy syndy máseleler qoǵamda ózekti. Sondyqtan bul shyǵarma asa qundy. Aıpara ana óziniń 10 jastaǵy balasyn jońǵar dalasyna 2 baýyryn alyp kelýge jumsaıdy. Búgingi kúnniń kózimen qaraǵanda osyndaı balaǵa senim artýǵa bola ma?

Sol Jandos jaý jerinde qolǵa túsedi. Jońǵarlar ony qurym kıizge orap, órtke tastap ketedi. Kenet kókten jańbyr jaýyp, kıizdegi ot óship, bala aman qalady. Órtenip jatqanda «Anam maǵan senip jumsady ǵoı. Sol úshin onyń aıtqanyn oryndaýym kerek!» degen balanyń sheshesine degen mahabbaty, sheshesiniń qoıǵan talabyn oryndaýǵa degen qulshynysy ony jasytpaı, kerisinshe kúsh beredi. Eń aıaǵynda eki baýyryn taýyp, aman-esen elge jetkizedi. Aıpara ananyń balasyna degen seniminen de sabaq alýǵa bolady. Álbette, bul jetkinshek ul-qyzyńdy qaraýsyz jiber degen sóz emes. Óz perzentińdi shekten tys mápelep-óbektemeı, damyp, jetile túsýine jol ashýyńyz kerek. Qazaq «balańdy aıasań – aıama» degen tekten-tekke aıtpaǵan.

- Áńgimeńizge kóp rahmet!