Kásiptik-tehnıkalyq kolledjderge ózderi jasaǵan buıymdy satýǵa ruqsat beriledi
QR Bilim jáne ǵylymy mınıstrligi Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim departamenti dırektorynyń orynbasary Ernat Júnisov «QazAqparat» tilshisine «Bilimdi ult» ulttyq jobasynyń aıasynda kásiptik-tehnıkalyq bilim berý salasy qandaı ózgeristerge ushyraıtynyn túsindirdi.
«Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha «bilimdi ult» degen ulttyq joba ázirlengen bolatyn. Sonyń ishinde kásiptik-tehnıkalyq bilim berýdi damytý salasy boıynsha 3 kórsetkish kózdelgen, Sonyń biri – 2025 jylǵa deıin suranysqa ıe mamandyqtar boıynsha jastardy tegin kásiptik bilimmen 100 paıyz qamtamasyz etý. Jyl saıyn bul salada 100-150 myńnyń arasynda stýdent qabyldanady. Onyń 95 myńy memlekettik tapsyrys boıynsha tegin oqytylady. Osy memlekettik tapsyrys jetkiliksiz bolǵandyqtan, jyl saıyn 50 myń stýdent aqyly negizde bilim alyp kelgen bolatyn. Pandemııa kezinde sol stýdenttenderdiń oqý aqysyn tóleýde kóptegen qıyndyqtar týyndady. Sondyqtan Memleket basshysy bıylǵy Joldaýynda Úkimetke osy jaǵdaıdy túzetip, jastardy suranysqa ıe mamandyqtar boıynsha 100 paıyz tegin kásiptik-tehnıkalyq bilimmen qamtamasyz etýdi tapsyrdy. Ulttyq joba osy mindetti oryndaýǵa de baǵyttalǵan», - vedomstvo ókili.
5 jylǵa - 130 mlrd teńge
Bul mejeni oryndaý úshin mınıstrlik kásiptik-tehnıkalyq bilim berý tapsyrystaryn jyl saıyn respýblıkalyq bıýdjet esebinen arttyryp otyrmaqshy. Al buǵan deıin ol tek jergilikti bıýdjet esebinen sheshiletin.
«Birinshi kezekte biz 9 synyptan keıin túsetin abıtýrentterdi tegin qabyldaýdy alǵa qoıyp otyrmyz. Osy maqsatta memlekettik tapsyrystyń kólemi 2025 jylǵa deıin 70 myńǵa ulǵaıady. Ol úshin respýblıkalyq bıýdjetten 5 jylǵa 130 mlrd teńgeden astam qarajat bólindi. Buǵan deıin kásiptik-tehnıkalyq bilim berýge jergilikti bıýdjetterden 95 myń orynǵa tapsyrys berilip kelgenin aıttym ǵoı. Onyń 20 myńy «Eńbek» baǵdarlamasy boıynsha qarjylandyrylatyn. Bıyl ol baǵdarlama jumysyn aıaqtaıdy. Sonda kelesi jyly jergilikti bıýdjet esebinen beriletin 76,4 myń memlekettik tapsyrystyń ústine respýblıkalyq bıýdjetten 45 myń oryn bólinedi.
Jastardy tegin kásiptik-tehnıkalyq bilimmen qamtý jospary
| Jyl | Jergilikti bıýdjet | Respýblıkalyq bıýdjet | Qamtý kólemi |
| 2021 | 95 000 | 0 | % |
| 2022 | 76 400 | 45 000 | 70 |
| 2023 | 77 600 | 55 000 | 80 |
| 2024 | 80 500 | 60 000 | 90 |
| 2025 | 81 400 | 70 000 | 100 |
Emtıhan ornyna attestat baǵasy
Ernat Júnisovtiń aıtýynsha, tegin oqytylatyn suranysqa ıe mamandyqtardyń tizimi jyl saıyn bekitilip otyrady. Buǵan «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy, jergilikti eńbekpen qamtý ortalyqtary atsalysady.
«Byltyr kásiptik-tehnıkalyq oqýǵa qabyldaýdyń jańa erejesin, «Aqsha stýdentpen birge» degen qaǵıdatyn bekittik. Buryn jergilikti ákimdikter ár kolledjge memlekettik tapsyrysty ózi bólip beretin. Oqý oryndary sol boıynsha stýdentterdi ózderi qabyldaıtyn. Qazir bul júıeni joıyp, ornyna jańa tásil engizdik. Ol boıynsha stýdent qaı kolledjdi tańdaıdy, memlekettik tapsyrys sol kolledjge beriledi. Ár stýdentke 4 mamandyq, 4 kolledjdi kórsetý múmkindigin berdik. Onyń ústine oqýǵa túsý emtıhandaryn alyp tastap, ornyna attestattaǵy baǵalardyń ortaq baly men beıin pánniń baǵasyn esepke alamyz», - deıdi maman.
Bul ózgeristerdiń basty maqsaty – Neet jastardyń úlesin azaıtý.
«Qazirgi derekter boıynsha jyl saıyn kásiptik-tehnıkalyq mamandyq alyp shyqqan mamandarǵa degen qajettilik 100 myńnan sál asady. Al biz 2025 jylǵa qaraı jyl saıyn 150 myńnan astam jasty tegin kásiptik-tehnıkalyq bilimmen qamtımyz dep otyrmyz. Bir jaǵynan, suranysqa ıe mamandyqtardyń tizbesi aýysyp turady. Ekinshi jaǵynan, osynsha adamdy qamtý arqyly biz jastardyń ózin-asyraı alatyndaı kásiptik daǵdy alyp shyǵýyna jaǵdaı jasaýdy kózdep otyrmyz», - dedi Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim departamenti dırektorynyń orynbasary.
Onyń málimeti boıynsha, qazir bir balany kásiptik-tehnıkalyq mamandyqqa baýlý úshin 3 jylda shamamen 1 mln teńge ketedi.
APEC PetroTechnic-tiń sátti tájirıbesi
Ulttyq joba aıasynda 2025 jylǵa deıin 20 quzyrettilik ortalyǵyn qurý kózdelgen. Onyń mańyzyn mınıstrlik mamany bizge bylaı túsindirdi.
«Atyraýda halyqaralyq standarttarmen maman daıarlaıtyn APEC PetroTechnic deıtin tehnıkým bar. Ol jerde oqytý 3 tilde júredi. Aty aıtyp turǵandaı, munaı-gaz salasynyń mamandaryn oqytady. Osydan birneshe jyl buryn biz OPITO deıtin halyqaralyq standart engizgenbiz. Osy OPITO-men oqyp shyqqan stýdentterdi álemniń kez kelgen jerinde munaı salasyndaǵy kompanııalar jumysqa alady. Negizi ár saladaǵy osyndaı standarttardy birtindep eldegi oqý oryndaryna engizýimiz kerek. Qazir Atyraýdaǵy APEC PetroTechnic tehnıkýmyna joǵary oqý ornyn bitirgen túlekter kelip túsetin boldy. Halyqaralyq standarttyń basymdyǵyn osydan kórýge bolady», - deıdi Ernat Júnisov.
Mundaǵy eń birinshi talap – aǵylshyn tilin meńgerý.
«Alǵylshyn tilin meńgerýi ortasha kórsetkishten joǵary bolyp tursa, ondaı talapkerdi oqýǵa qabyldaı alamyz. Qazir osy APEC-ten shyqqan túlekter 100 paıyz jumyspen qamtylǵan deýge bolady. Jumys berýshiler olardy talap áketedi. Mine, dál osyndaı 20 úzdik kolledjdi jasaqtamaqshymyz. Ár óńirde keminde bir osyndaı kolledj bolady degen sóz. Bul jerde ár óńirdiń ekonomıkalyq ereksheligi eskeriledi. Mysaly, Qostanaıda mashına jasaý salasy, Shymkentte jeńil ónerkásip, Almatyda qurylys salasy degen sııaqty.
Osy 20 quzyrettilik ortalyǵy qalǵan kolledjderdiń bilim deńgeıin kóteretin úlgilik ortalyqqa aınalady», - deıdi sarapshy.
Ulttyq joba aıasynda 2025 jylǵa deıin memleket ballansyndaǵy 350 kolledjdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jańalaý kózdelgen. Ol úshin jergilikti bıýdjetterden 10 mlrd teńge jumsaý kózdelgen.
«Keıingi 2 jylda bizde «Jas maman» atty úlken joba júzege asyrylyp keledi. Sonyń aıasynda 180 kolledjdi zamanaýı jabdyqtarmen qamtamasyz ettik. Osylarlyń ishinen 20 kolledjdi tańdap alyp, halyqaralyq standart boıynsha maman daıarlaıtyn quzyrettilik ortalyǵy etip bekitemiz. Ol úshin kolledjder halyqaralyq akkredıtteýden ótedi. Sondaı qatań súzgiden ótken 20 kolledj quzyrettilik ortalyqqa aınalady. Olardy qurýǵa asa bir qarajat ta kerek emes. Halyqaralyq sertıfakattaýǵa 20-30 mln teńge ketýi múmkin. Ony jergilikti bıýdjetter sheshedi. Endigi kezekte jergilikti bıýdjet esebinen 170 memlekettik kolledjdi «Jas maman» baǵdarlamasyna saı etip jabdyqtaımyz. Oǵan shashamen 10 mlrd teńgede aqsha qarastyrylady.
Sonda 2025 jylǵa deıin zamanaýı qurylǵylarmen jabdyqtalǵan memlekettik kolledjderdiń sany 350-ge jetedi», - deıdi mınıstrlik ókili.
Árıne, ýaqyt óte kele bul jabdyqtardy jańartyp otyrý kerek bolady. Mınıstrlik onyń da jolyn qarastyrǵan kórinedi.
«Qarajat máselesin sheshý úshin biz zańnamalyq turǵyda kolledjderdiń zerthanasynda jasalǵan ónimdi satýǵa ruqsat berdik. Odan túsken tabystyń bir bóligin stýdentterdi yntalandyrýǵa jumsasa, qalǵanyn materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jańartyp otyrýǵa baǵyttaıdy», - deıdi Ernat Júnisov.
Demonstartsııalyq emtıhan degen ne ?
Ulttyq jobanyń taǵy bir baǵyty – kolledjderdiń bárinde WorldSkills talaptaryna negizdelgen demonstratsııalyq emtıhan júıesin engizý.
Mamannyń aıtýynsha, bul júıe engizilgennen keıin burynǵy bılet sýyryp, syzba qorǵap emtıhan tapsyrý kelmeske ketedi. Ár stýdent ózi meńgergen biliktilikti is júzinde dáleldeý kerek.
«ıAǵnı, dánekershi bolsa, emtıhan alýshylardyń aldynda naqty tapsyrma boıynsha bir zatty dánekerlep shyǵýy kerek. Demonstartsııalyq emtıhan komıssııasy jumys berýshilerden quralady. Olar emtıhan tapsyrýshynyń jumys ornyn daıyndaýdan bastap aıaqtaýyna deıingi áreketteriniń bárin baǵalaıdy. Bıyl bul emtıhan júıesin 72 oqý ornynda engizip jatyrmyz. 2025 jylǵa deıin kolledjderde 100 paıyz demonstratsııalyq emtıhan engiziledi», - dedi departament dıektorynyń orynbasary.
Bir sózben aıtqanda, ádettegi qorytyndy emtıhandardy praktıkalyq emtıhanmen almastyrady. Al «barmaq basty, kóz qysty» áreketterdiń aldyn alý úshin emtıhan qabyldaıtyn sarapshylardy jumys berýshilerden jasaqtaý jolǵa qoıylamaq.
«Baǵalaý kezinde arnaıy oqytylǵan jumys berýshi sarapshylar WorldSkills-tiń CIS deıtin júıesin paıdalanady. Bul tamyr-tanystyq sııaqty adam faktorlarynyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan. 5 adam otyryp baǵaladyq deıik. Men bireýdiń ótinishi boıynsha asa jaqsy tapsyrmaǵan balaǵa joǵary baǵa qoıyp jibersem, qalǵan baǵalardan erekshelenip turady. Júıe ony birden tirkeıdi. CIS qabyldamaı qoıǵandyqtan, baǵany qaıtadan qaraý kerek bolady», - deıdi Ernat Júnisov.
