Kásipodaqtar federatsııasy pandemııa jaǵdaıynda qalaı jumys istedi
«Qazaqstan halqy bıyl barsha adamzatqa ortaq qıyndyqtardy bastan ótkerip, el eńsesin túsirmeı, áleýmettik ádildik jolyn nyǵaıta otyryp, ekonomıkalyq damý men saıası turaqtylyqty saqtaı bildi. Árbir qarapaıym adamnyń keń baıtaq elimizde jaqsy ómir súrip, óziniń otbasynan bastap barlyq otandastarymyzdyń amandyǵyn tilep, Qazaqstannyń qarqyndy damýyn, órkendeýin maqsat tutatynyn júrek túkpirinde seziný de – alǵa jeteleıtin jaqsylyqtyń belgisi. Álemdi ábigerge túsirgen pandemııa taqyrybyna oıyssaq, álbette, syn saǵattarda árdaıym halyqtyń janynan tabylǵan, azamattyq qoǵamnyń bir bólshegi – Qazaqstan kásipodaqtarynyń qıyn da kúrdeli mindetterdi atqarǵany oıǵa oralady», - deıdi Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy.
Onyń aıtýynsha, quramynda 2 mln-ǵa jýyq múshesi bar 23 salalyq kásipodaq uıymy uzaq jylǵy baı tájirıbesi men eńbek dástúrine sáıkes bir sáttik paıdany kózdegen joq, qoǵamnyń ornyqty damýy men azamattardyń turmysyn jaqsartý jolynda tynymsyz jumys istedi.
«Tosynnan kún tártibine shyqqan saýaldarǵa eshbir uıymnyń daıyn jaýaby bolǵan joq. Bári de kózbe-kóz sheshiletin, keńsede otyryp basqarýǵa úırengen ádis-amaldy qoıa turyp, qyzmetkerlerdiń deniniń úıden jumys isteýin qamtamasyz etip, ujymmen aralasýyn da shekteýdi buryn estigenmen, kórgen joqpyz ǵoı. Soǵan qaramastan qıynnan qıystyryp, eńbektene júrip ár bastaýysh kásipodaq uıymy, ıaǵnı, 18 myńǵa jýyq kásipodaq uıymy ýaqyt talap etken erekshelikterdi eskere otyryp, eńbek adamynyń quqy men múddesin qorǵaý jolynda tıimdi is-sharalardy júzege asyrdy.
QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń táýelsizdik tarıhynda keleshek qamy úshin árbir kóregendikpen qabyldaǵan strategııalyq sheshiminiń arqasynda irgetasyn ornatyp, berik negizin qalaǵan saıasatynyń jemisin kórdik emes pe? Áńgime túbegeıli jańa naryqtyq ekonomıka qurylyp, elimizdiń áleýetiniń áldeneshe ese artqanynda ǵana emes, kezinde osy Ulttyq qordy qurǵanda keıbir saıasatkerlerdiń «Ondaı qordy qaıtemiz, mol qarjyny ár adamǵa úlestirip bereıik», - degen sózderin de estidik. Endi mine, el basyna kún týǵanda sol Ulttyq qordyń qarjysy halyqty asa alapat, qaýipti indettiń tolqyndy kezeńderinen aman-esen shyǵýǵa zor járdem jasady», - deıdi S. Dáýletalın.
Bul turǵyda bıyl memleket tarapynan áleýmettik saladaǵy jáne ekonomıkany qoldaýǵa baǵyttalǵan barlyq mindettemelerdi oryndaý úshin Ulttyq qordan 1 trıllıon bólinip, áleýmettik tólemderdi ındeksatsııalaý jumysy jalǵasty, osy baǵytqa 2023 jylǵa deıin 1 trıllıon teńgeden astam qarjy bólý josparlanǵan.
«Pandemııa jaǵdaıynda kásipodaq uıymdary árbir eńbek adamyna, qaýipsizdik sharalaryn saqtaýǵa, medıtsınalyq qajetti buıymdar men qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etýge járdemdesti. Tótenshe jaǵdaı jarııalanǵannan keıin el azamattaryna qoldan keler barlyq qoldaýdy kórsetýge daıyn ekenimizdi málimdedik. Kásipodaqtar federatsııasy men oǵan múshe uıymdar 500 mln teńge kóleminde kómek kórsetip, azamattardy materıaldyq turǵydan qoldaı bildi. Qazaqstan Úkimetin jáne jumys berýshilerdi qaýip-qaterdi azaıtý jáne qoǵamdaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrý boıynsha kúsh biriktirýge shaqyrdyq.
Barlyq uıymdar men kásiporyndarda jumysshylardyń jappaı jumystan shyǵarylýyn, jalaqy men áleýmettik saqtandyrý tólemderin tóleý boryshyn, eńbek jaǵdaıynyń negizsiz nasharlaýynyń aldyn-alý sharalary der kezinde qabyldandy. Kóptegen eńbek ujymdary qashyqtan jumys oryndaryn qurý arqyly uıymnyń jumys rejımin qalyptastyra aldy. Adam ómiri men densaýlyǵy úshin joǵary jaýapkershilik máselesi qolǵa alyndy. Bul sanıtarlyq ólshemder men eńbek qaýipsizdigin qamtamasyz etý jaǵdaılarynda qoǵamdyq baqylaý júrgizýge qoldaý kórsetý múmkindigin týǵyzdy. Tótenshe jaǵdaı nemese karantındik sharalar kezinde medıtsınalyq qyzmetkerlerge «Azamattyq qorǵanys týraly» zańǵa sáıkes «qutqarýshylar» mártebesin berý týraly usynystarymyzdy da jasadyq», - deıdi federatsııa basshysy.
Halyqty nátıjeli jumyspen qamtýǵa járdemdesý árbir eńbek ujymynyń ujymdyq shartynda kórinis tabýy da – áleýmettik ádildik. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe 2020 jyly 1 mıllıon 220 myń adam jumyspen qamtyldy. Jol kartasy boıynsha 5300 astam joba júzege asyrylyp, 130 myń jumys orny quryldy. «Eńbek» nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 225 myń jumys ornyn qurý da josparlanǵan bolatyn.
«Biz áleýmettik áriptestikti damytýdy buljymas mindetterimiz dep sanaımyz. Bul oraıda ujymdyq shart – eńbek qatynastaryn uıymdastyrýdyń mańyzdy belgisi. Tsıtseronnyń « Ádildiktiń eki qaınar kózi bar: eshkimge zııan shektirmeý jáne qoǵamǵa paıda keltirý» degenindeı, áleýmettik áriptestik arqyly onyń barlyq tarapqa tıimdi bolýyn qarastyramyz. Máseleniń ózektiligi men óndiristi tabysty etýdiń qajettiligin árbir jumys berýshi tereń túsinýi kerek. Negizinen kásipodaq uıymdary bar jerde ujymdyq shart jasalady, olarda eńbek daýlary jıi bola bermeıdi. Bastaýysh kásipodaq uıymdarynyń jalpy sanyna shaqqanda jasalǵan ujymdyq sharttardyń úlesi 98 protsentti quraıdy. Al shaǵyn kásipkerlik kásiporyndaryndaǵy ujymdyq shartpen qamtý tómen deńgeıde qalyp otyr.
Álemdegi ózgerister aıasynda ár azamat atqarǵan jumysyna qaraı jalaqy deńgeıin kóterýdi, laıyqty jumys prıntsıpin engizýdi talap etýge quqyly. Eńbek naryǵynda tıimdi jumyspen qamtýdyń máni áleýmettik-saıası jaǵynan da óte joǵary. Sebebi, eńbekpen eseıý, adal eńbek arqyly otbasy men qoǵamdy kórkeıtip, baqytqa keneltý – jalpyǵa ortaq Eńbek qoǵamyn qalyptastyrýdyń týra joly», - deıdi Satybaldy Dáýletalın.
Avtordyń aıtýynsha, XXI ǵasyrdaǵy jahandyq básekelestik jaǵdaıynda eńbekti sheshýshi faktor retinde aldyńǵy kezekke ilgeriletý úshin kásipodaq eń aldymen, jas býyndy adal eńbekpen ǵana joǵary jetistikke jete alatynyna, jeńil jolmen baıýǵa umtylmaı, ómir sapasyn jaqsartýdyń kilti eńbekte ekendigine basty kóńil bóledi. El halqynyń úshten birin qurap otyrǵan jastardyń boıyna adaldyq pen joǵary jaýapkershilikti qalyptastyra alǵanda ǵana olar qoǵamnyń qozǵaýshy kúshine aınalady.
«Bilimdi, bilikti, eńbektiń qadirin túsinetin urpaq qana ulttyq bolmysymyzdy aıqyndap, keleshegimizge kepil bola alady. Qoǵamdaǵy eńbek qundylyqtaryna degen kózqarasty ózgertý qajettigi bıylǵy qaýipti indet kezinde anyq baıqaldy. Buǵan deıin eńbekteri elene qoımaıtyn medıtsına qyzmetkerleri, muǵalimder men kúndelikti tirshilik kózin qamtamasyz etetin jandardyń qadirin jete túsindik. Qoǵamnyń nazaryn osy máselege aýdara otyryp, kásipodaqtar aldyńǵy shepte bolǵan medıtsına qyzmetkerlerine áleýmettik qoldaý kórsetý, áskerı dárigerlerge qosymsha tólemder jasaý, kovıdtan keıin densaýlyqtaryn ońaltý, jumys oryndarynyń saqtalýyna qatysty usynystaryn Úkimetke joldady.
QR Kásipodaqtar federatsııasynyń kezekti XXVI sezine joldaǵan quttyqtaýynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Biz eńbekti Qazaqstan qoǵamynyń negizgi qundylyǵy retinde dáripteýimiz kerek. Bul meniń naqty ustanymym. Osyǵan baılanysty kásipodaqtarǵa erekshe mindet júkteledi. Sonymen qatar ádiletti áleýmettik memleket qurý úshin kásipodaq qyzmetiniń nysandaryn únemi jetildirip, álemde bolyp jatqan ózgeristerge oraı tıimdi is-qımyl strategııalaryn ázirleý qajet» dep atap kórsetti. Bul óte oryndy aıtylǵan ózekti másele kásipodaqtar qyzmetiniń áleýmettik ádildikti jaqtaýshy jáne qorǵaýshy retinde naqty is-áreketter bastamashysy bolýyna tyń serpin beredi», - dedi Satybaldy Dáýletalın.
Qazaqstan kásipodaqtary eńbek adamynyń quqyqtaryn qorǵaý, onyń laıyqty turmys sapasy men jumys jaǵdaıyn qamtamasyz etý jolynda jańa irgeli izdenisterdi qolǵa alýda. Aldaǵy 2025 jyldarǵa arnalǵan Qazaqstan Kásipodaqtar federatsııasy qyzmetiniń strategııasy qabyldandy.
«Kásipodaq músheleriniń birligi, demokratııalyq rásimderdi damytý, áleýmettik ádilettilik qaǵıdattaryn ilgeriletý, kásipodaq uıymdarynyń is-qımylyn úılestirý – QR Kásipodaqtar federatsııasynyń negizgi damý baǵyttary. El Prezıdentiniń Úkimettiń búkil qyzmeti men atqarýshy bıliginiń halyqtyń únin estı otyryp jumys isteýine mindettep otyrǵany dál osy adamı jáne áleýmettik máseleden týyndap jatyr. «Qaı jerde bolsyn halyqtyń muń-muqtajyna qulaq aspaǵan adam azamat emes: Ol – halyqtyń birinshi jaýy». Uly sýretker Ǵabıt Músirepovtyń osy oıyn tarazylap kórsek, barshaǵa ortaq mindettiń jaýapkershiligi de ońaıǵa soqpaıdy.
Kásipodaqtardyń aldynda áleýmettik áriptestermen birge kúrdeli –ekonomıkalyq jaǵdaıdan eń az shyǵynmen shyǵý jáne árbir qazaqstandyqtyń erteńge degen senimin saqtaý mindeti tur. Egemen elimizdiń jarqyn kelesheginde eńbek qundylyqtary qoǵamnyń qazynasy jáne ulttyq baılyq bolyp sanalady. Dál osy paıymmen alyp qarasaq, birlik – qoǵamdaǵy ádilet pen damýǵa bastaıtyn jol. Óıtkeni el mereıi eńbekpen enshiles. Al kásipodaq uıymdary týǵan elimizdiń ósip-órkendeýine qyzmet ete beredi. Sizderdi kele jatqan Jańa jyldaryńyzben quttyqtaımyn. Táýelsizdiktiń 30 jyldyq jarqyn paraǵyn ashatyn jyl Otanymyzǵa birlik, halqymyzǵa ıgilik, memleketimizge molshylyq syılasyn!», - dep lebiz bildirdi Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy.
