Qashyqtan berilgen bilimniń sapasynda problema bar – Maıra Meldebekova
«Qashyqtan oqytýdyń sapasy boıynsha Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Dúnıejúzilik banktiń sarapshylarymen birge zertteý júrgizdi. Árıne, sapaǵa baılanysty suraqtar bolady. Mysaly joǵary synyp oqýshylarynyń aqparattyq tehnologııalardy jaqsy meńgerýi qashyqtan berilgen bilimniń sapasyna oń áser etip otyr. Kúndelikti rejımin naqty rettep úırengen balalar kerisinshe osyndaı formatty yńǵaıly dep otyr. Qosymsha úıirmeler men sportpen shuǵyldanýǵa bos ýaqyt tabylǵanyn alǵa tartýda», - degen mınıstrlik ókili qashyqtan berilgen bilimge birjaqty baǵa berýge bolmaıdy degen paıymyn jetkizdi.
«Zertteý qorytyndysy bilim sapasynda másele bar ekenin kórsetti. Sondyqtan da jazǵy mektepti qolǵa alyp otyrmyz. Oqý jylynyń qorytyndysy barlyq qorytyndy baǵalar qoıylyp bitkennen keıin júrgiziledi. Biraq, muǵalim retinde dástúrli oqytýdy qashyqtan oqytý formatymen salystyrýǵa bolmaıtynyn aıtar edim. Muǵalim oqýshymen kózbe-kóz otyryp, taqyrypty túsindirýi múlde bólek dúnıe. Mundaı oqytýdyń ádistemesi de ózgeshe. Al qashyqtan oqytý formatynda túrli tehnologııalar qoldanylady. Sınhrondy jáne asınhrondy degen eki túrli format bar. Sondyqtan, qashyqtan bilim berdýiń bilim sapasynda kórinis tabatyny belgili. Keıbir oqýshylardyń qashyqtan oqýǵa jaǵdaıy kelińkiremeı jatty. Kompıýtermen, ınternetpen problema bolǵanyn bilesizder. Sonyń bárin eskersek, endi bizge sol olqylyqtardyń ornyn toltyrý kerek bolyp otyr», - dedi Maıra Meldebekova.