«Qarjy polıtsııasy zańdy tulǵalarǵa jumsaqtyq tanytýy múmkin»- respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

None
None
ASTANA. 28 aqpan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 28 aqpan, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Bıylǵy jyly Qazaqstannyń birqatar óńirlerinde sý deńgeıiniń kóterilý qaýpi bar. Bul týraly ótken senbide Úkimet úıinde Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen ótken selektorlyq keńeste málim boldy. Májiliste bıylǵy kóktemgi sý tasqyny men olardyń aldyn alý sharalary pysyqtaldy. Otyrysta negizgi baıandamany Tótenshe jaǵdaılar mınıstri Vladımır Bojko jasady. Ol keltirgen málimetter boıynsha, Batys Qazaqstan oblysynda túsken qardyń qalyńdyǵy ótken jylǵa qara­ǵan­da úsh ese artyq bolsa, al Atyraý obly­synda eki jyldyq norma túsken. Sondaı-aq bıyl Syrdarııa, Arys, Jaıyq, Shaǵan, Qaratal, Lepsi, Tobyl ózenderinde sý deńgeıiniń kóterilý qaýpi baıqalyp otyr. Jyl basynan beri Almaty, Aqtóbe, Atyraý, Jambyl, Qaraǵandy, Qostanaı, Qyzylorda, Mańǵystaý, Pavlodar, Batys Qazaqstan jáne Ońtústik Qazaqstan oblys­tarynda qar qursaýynan 1655 adam qutqarylǵan. Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrliginiń málimetine qaraǵanda, elimizdiń ońtústik óńirinde naýryzdyń alǵashqy onkúndiginde aýa temperatýrasy 10-16 gradýsqa deıin kóterilýi yqtımal. Bul tosyn jaǵdaı  «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Saqtyqta qorlyq joq» atty maqalaǵa ózek bolǵan.

 Sondaı-aq osy basylymnyń habarlaýynsha, keshe Astanada Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys mınıstri Ádilbek Jaqsybekov Qazaqstanǵa alǵash ret resmı saparmen kelgen Ulybrıtanııa Qorǵanys mınıstri Fılıpp Hammondpen kezdesti. Qorǵanys vedomstvolarynyń basshylary Ortalyq Azııa aýmaǵynda qorǵanys saıasaty men qaýipsizdik máselelerin talqy­lap, «Qazaqstan Respýblıkasy men Ulybrıtanııa úkimetteri ara­synda áskerı múlik pen qyz­met­kerler tranzıtin qamtamasyz etý týraly kelisimge» qol qoıdy. Qazaqstan Azııa aýma­ǵyn­daǵy jaǵdaıdy turaqtandyrý boı­ynsha Ulybrıtanııanyń úlesin joǵary baǵalaıdy. Halyq­ara­lyq áskerı yntymaq­tas­tyq­ty biz óńirlik qaýipsizdikti qam­ta­masyz etý quraly retinde qa­ras­tyramyz. Sonymen qatar, óńir­lik jáne halyqaralyq uı­ym­­dar­men yntymaqtastyq onyń eń mańyzdy bóligi bolyp ta­bylady»,- dedi Ádilbek Jaqsybekov. Kelisimniń maqsat-mindetteri men onda qamtylǵan máseleler jóninde «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Kelisimge qol qoıyldy» atty maqaladan oqyńyzdar.

***

Klımaty jaǵynan ózge aımaqtardan erekshelenetin Atyraý óńirine qalyń qar jaýyp, borany soǵyp, ábigerge salǵany azdaı, kóktemgi ýaqytta qalyń qar kúrt erip, atyraýlyqtar úshin tabıǵat taǵy bir tosyn minezin kórsetip tur. Sondyqtan da kóktemgi mezgilde kúnniń jylynýy men qalyń qardyń erýinen qaýiptenip otyrǵan atqarýshy bılik oblystaǵy tótenshe jaǵdaıdyń aldyn alý maqsatynda barlyq qurylymdarǵa tabıǵattyń tosyn «syıyna» ázir bolýdy tapsyrdy. Kóktemgi tasqynnyń aldyn alý sharasy bekitilgen oblys ákimdiginde ótken jıynda sóz alǵan Atyraý oblysy jumyldyrý daıyndyǵy, azamattyq qorǵanys, avarııalar men dúleı apattardyń aldyn alýdy jáne joıýdy uıymdastyrý basqarmasynyń bastyǵy Nurtas Muhtarovtyń aıtýynsha, bıyl oblys kólemine qar kóp jaýǵanyna baılanysty, oblys boıynsha sý tasý deńgeıi óte joǵary bolýy ábden múmkin. Bul másele jóninde «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Kaspııden keler qater bar» atty maqaladan egjeı-tegjeıli bilýge bolady.

 Sondaı-aq osy basylymnyń RIA Novostı agentigine silteme jasap habrlaýynsha, Odessada bolǵan kezinde Reseı premer-mınıstri Vladımır Pýtınniń ómirine qastandyq uıymdastyrýshylar anyqtaldy.  Qańtar aıynyń basynda Odes­sa qalasyndaǵy Tıraspol kóshesinde turǵan úıde bolǵan jarylystan 26 jastaǵy re­seılik qaza taýyp, bir qazaq­stan­­dyq aýyr jaraqat alǵan. Terrorıstik toptyń quramyna kiretin qazaqstandyq 28 jastaǵy Ilıa Pıanzın Reseı premer-mınıstri Vladımır Pýtınniń ómirine qastandyq jasaýdy uıymdastyr­ǵandar­dyń biri bolǵan. Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Pýtınge qastandyq jasaǵan kim?» atty maqaladan keńirek bilýge bolady.

***

«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, Májilistiń qorjynynda shań qaýyp jatqan, sonda da talqylaý nysanynan taımaı turǵan bir qujat bar.Ol - zańdy tulǵalarǵa qylmystyq jaýapkershilikti engizýdi kózdeıtin zań jobasy. Byltyrlary Qarjy polıtsııasy engizgen osy zań jobasy shekten shyqqan menedjerlerdi bir shybyqpen úıirip qana qoımaı, shama kelse sol menedjerdiń ózin ǵana emes, kompanııasyn qosa jaýapqa tartýdy kózdeıtini buǵan deıin de aıtyldy. Qarjy polıtsııasynyń osyndaı qımylyna qarsy shyqqan kásipkerler ulardaı shýlaǵandyqtan bolar, jurt pikirin ekige aıyrǵan joba Májilistiń sýyrmasynda sol kúıi jatyr. Parlamenttiń joǵary palatasy da osy máseleni dóńgelek ústelge arqaý etip, senatorlar eki jaqtyń da pikirin tyńdaýǵa umtyldy. Atalmysh otyrysta kóterilgen mselelerdi «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Qarjy polıtsııasy zańdy tulǵalarǵa jumsaqtyq tanytýy múmkin» atty maqaladan oqısyzdar.

 «Atomnan bas tartpaı, kún men jelge súıený kerek», -dep jazady taǵy da «Alash aınasy» basylymy. Osyndaı taqyryppen berilgen maqalada atom energetıkasynyń bolashaǵy zor ekendigi, soǵan qaramastan balama energetıkanyń da nazardyn tys qalmaýy qajettigi aıtylady. «Elbasynyń tapsyrmasymen «Qazatomónerkásip» atom energetıkasyna qosa, balama qýat kózderin órkendetýge de kóńil bólip otyr. Aıta ketý kerek, álemdegi kóptegen energetıkalyq kompanııalar osylaı áreket etedi. Máselen Frantsııanyń atom energetıkasy komıssarıaty taıaýda atom energetıkasy jáne energııanyń balama kózderi komıssarıaty bolyp ózgertildi. Sóıtip atom salasyna qosa, kún jáne jel energetıkasyna, qýat saqtaýǵa arnalǵan avtonomdy qurylǵylardy damytýǵa da kóp qarjy bólindi»,-delingen maqalada.  Bul týraly «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynan oqı alasyzdar.

***

«Kazahstanskaıa pravda» basylymy búgingi sanynda «Dıalog kýltýr, kak faktor stabılızatsıı» aty maqala basty. Onda Saýd Arabııasynda ótken senbide G20 uıymyna múshe memleketterdiń Parlamenti basshylarynyń úshinshi konsýltatıvtik kezdesýi ótkendigi aıtylady. Ókiletti organdardyń bul jıynyna shaqyrylǵan qonaq retinde alǵash ret Qazaqstan da qatysty. Bul elimizdiń konfessııaaralyq, ultaralyq tózimdilik pen mádenı-rýhanı áralýandylyq ıdeıasyn tý etý baǵytynda elimiz júrgizip otyrǵan saıasatqa berilgen joǵary baǵa. «Mádenıetterdiń jahandyq dıalogy» atty taqyrypta ótken atalmysh jıynda Senat tóraǵasy Qaırat Mámı sóz sóıledi.

Сейчас читают
telegram