Qarýdy óz erkimen tapsyrǵandarǵa 300 myń teńgege deıin ótemaqy beriledi
Qarý tapsyrǵany úshin tólemder mólsheri olardyń túrine, tehnıkalyq kúı-jaıyna baılanysty ár danasy úshin (10 AEK-ten 100 AEK-ke deıin) 30 myńnan 306 myńǵa deıin ár túrli bolady. Ótemaqy kólemin ár oblystyq, qalalyq jáne aýdandyq polıtsııa organdarynda qurylatyn komıssııalar belgileıdi.
«Mysaly, 100 AEK-ke deıin nemese 306 myń teńgeni – avtomatty oıyq qarýdy tapsyrǵan azamat ala alady. Mundaı somanyń jartysy oıyq uńǵyly myltyqtar men karbınder úshin tólenýi múmkin. Tapanshalar men revolverler úshin – 122 myń teńgege deıin aqy tóleý boljanady. Tegis uńǵyly myltyqtardyń árbir danasy barynsha 91 myń teńgege baǵalanýy múmkin», - dedi Asylbek Ydyrysov QR ІІM uıymdastyrǵan onlaın-brıfıngte.
Ótemaqy tóleý merzimi – 1 aı. Onyń mólsherin aıqyndaý kezinde komıssııalar qarýdyń tehnıkalyq jaı-kúıin eskeredi jáne 3 sanatqa bóledi. 1-sanattaǵy qarý úshin tólem usynylatyn qunynyń 100%-yn, 2-sanatqa 70%-yn, 3-sanatqa 30%-yn quraıdy.
1-sanattaǵy qarýǵa – paıdalanylmaǵan jáne tehnıkalyq aqaýy joq qarý ne buryn paıdalanýda bolǵan, biraq aqaýy joq, taýarlyq túrine nuqsan kelmegen qarý jatady. 2-sanatta – odan ári paıdalanýǵa kedergi bolmaıtyn, jekelegen tehnıkalyq aqaýy bar nemese taýarlyq túrine nuqsan kelgen qarý bar. Jóndeýge jaramdy qarýlar da ekinshi sanatqa jatady. 3-sanatqa – tehnıkalyq aqaý saldarynan paıdalanýǵa jaramsyz nemese qaýipti, jóndeýge, qalpyna keltirýge nemese aýystyrýǵa jaramsyz qarýlar jiberiledi.
Krımınalıst-mamannyń qorytyndysy negizinde atys qarýy, oq-dári nemese jarylǵysh zattar bolyp tanylmaǵan, QR ІІM BDB-nyń «Krımınaldyq qarý» jáne «Tirkelgen qarý» esebinde turǵan qarý-jaraqtarǵa, qoldan jasalǵan, sondaı-aq tegis uńǵyly, gazdy jáne jaraqat salatyn patrondarǵa syıaqy tólenbeıdi.
«Qarý-jaraq zattardyń qaıdan paıda bolýy týraly aıtsaq, álbette olardyń kóbi – burynnan muraǵa qalǵan, ne taýyp alynǵan nemese olardy tirkeý boıynsha shekteýdi engizgenge deıingi satyp alynǵan qarýlar. Mysaly, buryn 1974 jylǵa deıin qarýlar malshylarǵa ańdardan qorǵaný úshin esepsiz taratylǵan. Barlyq tekserý sharalarynan keıin tapsyrylǵan qarýlar men oq-dáriler joıý protsessin beınejazbaǵa bekite otyryp, komıssııalyq túrde joıylady», - dedi A. Ydyrysov.
Jınalǵan qarýlar bólshektenedi jáne ónerkásip kásiporyndarynda balqytylady. Sonymen birge, antıkvarlyq jáne tarıhı qundylyǵy bar qarý krımınalıstıkalyq bólimshelerdiń zattaı kollektsııalaryna nemese Іshki ister mınıstrliginiń mýzeılerine berilýi múmkin.
«Máselen, ótken aptada Nur-Sultan qalasynda 1886 jyly Frantsııada shyǵarylǵan oıyq uńǵyly kalıbri 8 mm «MANUFACTURE DARMES» markaly vıntovkasy (Vıntovka Lebelıa) tapsyrlǵan, ol atasynan muraǵa qalǵan eken. 2012 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynda erikti túrde tapsyrylǵan UOS kezinen qalǵan kalıbri 12,7mm «Nıkonov-Semenov-Vladımırovskıı-Tankovyı» markaly tank pýlemeti bar. 2013 jyly Semeı qalasynda 1882 jyly Italıada shyǵarylǵan 32 kalıbrli «VETTERLI-VITALI» vıntovka jáne «LEFOShE» júıesiniń revolveri tapsyryldy. Soltústik Qazaqstan oblysynyń turǵyndarynan «PISTOLET-PÝLEMET ShPAGINA» tapsyrylǵan. Pavlodar oblysynda 1891 jyly shyǵarylǵan «Frolov» konstrýktsııasynyń tegis uńǵyly atys qarýynyń kesindisi tapsyryldy. Komısssııa sheshimine sáıkes, bul qarýlar eksponat retinde Polıtsııa departamentteriniń mýzeılerine berildi», - dep túsindirdi Asylbek Ydyrysov.
