Qarttarǵa qamqorlyq - memleketimizdiń áleýmettik saıasatynyń basym baǵyttarynyń biri

None
None
azannyń 1-i. QazAqparat /Aıdar Ospanalıev/ - Búgin - Halyqaralyq qarttar kúni. Bul kún qarttarymyzǵa, olardyń ǵumyr boıy istegen eńbekterine ári memleketimizdiń qalyptasýyna qosqan zor úlesterine syı-qurmet kórsetý maqsatynda Qazaqstanda da jyl saıyn dástúrli túrde atalyp ótiledi.

Jalpy qazaq tabıǵatynan úlkendi qadir tutyp, qurmettegen halyq. Sondyqtan da qazaq qoǵamynda qarııalarǵa degen qamqorlyq qashan da erekshe bolǵan. Búginde elimizde qart adamdarǵa degen yqylas jyl saıyn artyp, memleket tarapynan olarǵa kórsetiletin kómektiń kólemi de ulǵaıyp keledi. Árbir azamattyń qartaıǵan kezindegi ómirin laıyqty etý - memleketimizdiń áleýmettik saıasatynyń basym baǵyttarynyń biri. Osynyń aıqyn dáleli retinde bıylǵy jyly Memleket basshysynyń Joldaýynda kóterilgen mindetterdiń biri zeınetkerlerdiń zeınetaqylary 25 paıyzǵa ulǵaıtyldy. Sóıtip eldegi eń tómengi zeınetaqy mólsheri 18 myń 325 teńgeni, al zeınetaqynyń ortasha mólsheri 27 myń 436, joǵary mólsher 39 myń 893 teńgeni qurady. Buǵan qosa 2010 jyldan bastap elde múgedektikpen baılanysty memlekettik áleýmettik járdemaqy men jeńildikterdiń ornyna beriletin arnaıy memlekettik járdemaqy mólsheri artty.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetterine qaraǵanda, múgedektiginiń deńgeıine baılanysty memlekettik áleýmettik járdemaqylardyń kólemi 11 myń 64 teńgeden 31 myń 250 teńgege deıin jetedi. Al qamqorshysynan aıyrylǵandyǵyna baılanysty beriletin memlekettik áleýmettik járdemaqynyń mólsheri 9 myń 868-den 24 myń 73 teńgege deıingi aralyqta. Sondaı-aq jasyna baılanysty beriletin járdemaqy 7 myń 476 teńgeni quraıdy. Osylaısha qazir elimiz boıynsha memleket esebinen beriletin zeınetaqylyq jáne áleýmettik tólemderdi 1,7 mıllıon zeınetker men 659 memlekettik áleýmettik járdemaqymen qamtamasyz etiletinder alady. Buǵan 2010 jyly bıýdjetten 554 mıllıard teńge qarastyrylyp otyr. Sońǵy 10 jyl ishinde bıýdjetten zeınetaqyǵa bólinetin qarjy kólemi 5,5 esege artty.

Taǵy sol Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetteri boıynsha, arnaıy memlekettik járdemaqy alýshylar sany elde 1 mıllıonnan astam adamdy quraıdy eken. Olardyń arasynda Keńes Odaǵynyń Batyrlary, Dańq ordeniniń ıegerleri, 3-shi dárejeli Eńbek dańqy ordeniniń ıegerleri, Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men múgedekteri jáne olarǵa teńestirilgender, tyl eńbekkerleri, qurban bolǵan jaýyngerlerdiń áıelderi men qurban bolǵan áskerı azamattardyń otbasylary, saıası qýǵyn-súrgin qurbandary, barlyq toptaǵy múgedekter, eńbegi sińgen zeınetkerler, kópbalaly analar jáne taǵy basqalar bar.

Bıylǵy jyly «Altyn alqa» men «Kúmis alqa» ıegerlerine beriletin, sondaı-aq 1-shi jáne 2-shi dárejeli «Ana dańqy» ordeni ıegerleriniń memlekettik áleýmettik járdemaqylary 3,9-dan 6,0 aılyq eseptik kórsetkishke deıin ulǵaıdy. Buǵan qosa jaqynda «Altyn alqa» men «Kúmis alqa» tósbelgilerin berý sharttary ózgertilip, «Altyn alqa» 10-nan 7-ge deıin bala tapqan analarǵa, al «Kúmis alqa» 8-den 6-ǵa deıin balaly analarǵa beriledi. Qarttarǵa memleket tarapynan kórsetiletin kómek bul ǵana emes. Sebebi kelesi jyldyń qańtar aıynan bastap, zeınetaqyny taǵy 30 paıyzǵa arttyrý josparlanyp otyr. Bul rette bazalyq zeınetaqy tóleminiń mólsheri eń tómengi ómir súrý kórsetkishinen 50 paıyzǵa tómen, nemese onyń mólsheri 8 myń teńge bolady. Al memlekettik áleýmettik járdemaqylar men arnaıy memlekettik járdemaqylardyń kólemi jyl saıyn shamamen 9 paıyzǵa artyp otyrady.

El basyna kún týǵan qıyn-qystaý kúnderde jan aıamaı kúresken nemese eńbek etken azamattardyń erligi qashan da syı-qurmetke laıyqty. Osyǵan qaraı bıyl Uly Jeńistiń 65 jyldyǵyn atap ótýge jáne ardagerlerge qurmet kórsetýge memleketten 5 mıllıard teńge bólindi. 300 myńnan astam ardagerge 10 myńnan 65 myń teńgege deıingi aralyqta bir mezgildik materıaldyq kómek kórsetildi. Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men batyrlaryna jáne oǵan qatysýshylarǵa beriletin arnaıy memlekettik járdemaqynyń mólsheri ulǵaıdy. 202 ardager Astana men Máskeýde jeńistiń 65 jyldyǵyn atap ótýmen baılanysty sharalarǵa qatysýǵa múmkindik aldy. Buǵan qosa bıylǵy jyly ardagerler qoǵamdyq, temirjol jáne áýe kólikterin tegin paıdalana otyryp elimizdiń aımaqtaryna nemese TMD-ǵa múshe memleketterge baryp qaıtýǵa quqyly. Bul maqsatqa bıyl memleketten 297 mıllıon teńge bólindi. Qarttar máselesinen elimizdiń bıznes salasy men azamattyq qoǵam ókilderi de tys qalǵan emes. Osyǵan baılanysty qazir jergilikti bıýdjetterdiń múmkindikterine qaraı, bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi sharasy aıasynda ardagerlerge qosymsha kómek kórsetý úshin 10 mıllıard teńge qarastyrylyp otyr. Bul kómekterdiń ishine ardagerlerge turǵyn úı berý, jeńildetilgen túrde jolaqy tóleý, sanatorılerde demalý, kommýnaldyq tólemderdi jeńildikpen tóleý sııaqty ózge de birqatar sharalar kiredi. Osy kezde elimizde qarttarǵa kórsetiletin medıtsınalyq kómektiń de jeńildikteri arta túsýde. Búginde erekshe nazardy qajet etetin azamattarǵa medıtsınalyq-áleýmettik mekemelerde kómek kórsetiledi. Qazir olardyń arasyndaǵy keń taraǵandary ásirese ınternat úıleri bolyp tabylady. Osy ýaqytta elimizde osyndaı 49 memlekettik, 7 jeke menshiktegi ınternat úıleri jumys isteıdi. Onda 6 myńnan astam qarttar men múgedekter ómir súrýde.

Buǵan qosa elde 30 myńnan astam egde tartqan azamattar men múgedekterge áleýmettik kómek kórsetetin bólimsheler qyzmet etedi. Arnaıy áleýmettik kómektiń sapasyn arttyrý áleýmettik kómek kórsetýdiń standarttary negizinde jáne kórsetiletin qyzmetterdiń sany men olardyń qoljetimdiligin arttyrý negizinde júzege asyrylýda. Úkimet kepildendirilgen arnaıy áleýmettik qyzmetterdiń kólemin kezeń-kezeńimen ulǵaıtyp otyrady. Osy ýaqytta materıaldyq qıyndyq kórip otyrǵan zeınetkerlerge qol ushyn sozý sharalary qolǵa alynýda. Osynyń barlyǵy da qarttar úshin memleket tarapynan kórsetilip otyrǵan ıgilikti ister. Bolashaǵyn oılaıtyn, azamattaryn qadirleı biletin qoǵam úshin bul ıgilikter qashanda udaıy nazarda bolyp, damyp jetilip otyrýy tıis. Úlken turyp, kishi sóıleýden bezgen qazaq úshin qarttardyń orny qashanda erekshe bolǵan jáne bolyp ta qala bermek. Óıtkeni qart adam qashanda shejireshi, úlgi-ónegeniń, tálim-tárbıeniń, kóregendiktiń qamqorshysy. Qarııań turǵanda aqyl-oıyń da tájirıbeń de, sana sezimiń de kem bolmaıdy. Al bul memleket qurý úshin qajetti, eń asyl qasıetterdiń biri. Endeshe qarttarymyz qashanda aman-saý júrsin dep tileıik.

Сейчас читают
telegram