Qarttar úıine kelgende úlkender ishqusa bolady – áleýmettik ortalyq qyzmetkeri
Aqtóbedegi №1 áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵynda 201 turǵyn bar. Olardyń 120-sy zeınetker bolsa, ózgesi І jáne ІІ top múgedegi. QazAqparat tilshisi kúrdeli jóndeý jasalǵan ortalyqtyń turǵyndarymen kezdesip, hal-jaǵdaıyn surap keldi.
Aqtóbedegi qarttar men múgedekter mekendeıtin eki qabatty ǵımarat 1973 jyly salynǵan. Ár jyldary jóndeý jumystary júrgizilgenimen, 2021 jyly bıýdjetten 700 mln teńgeden astam qarjy bólinip, shatyry aýystyryldy, qasbeti qaptalyp, ishki árleý júrgizildi. Qazirgi kezde májilis zaly, ashanasy jańa keıipke engen. Sonymen birge kitaphana, túrli saýyqtyrý, emdeý bólmeleri, mamandardyń kabınetteri men psıhologtiń arnaıy bólmesi jańardy.
«Bizdegi ashana 120 oryndyq. Aldymen І-ІІ top múgedekteri, keıin qarttarymyz tamaqtanady. Merekelik taǵam retinde birinshi taǵamǵa borş, ekinshi asqa manty daıyndap jatyr. Salat, jemisten banan men apelsın bar. Sonymen birge kitaphanamyz jańardy. Munda 7 myńnan astam kitap qory bar. Úlkenderimiz kitapty kóp oqıdy. Burynnan kele jatqan kitaptarmen qatar demeýshiler ákelip bergen jańa týyndylar sórede tur. Jóndeý jumysy kezinde jıhazdary jasalyp, órt sóndirý júıesi jańardy, - dedi «№ 1 áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵy» KMM dırektorynyń áleýmettik jumys jónindegi orynbasary Sáýlehan Kúntileýova.
Munda negizinen 18 jastan asqan, І jáne ІІ toptaǵy múgedektigi bar jandar men zeınetkerler kelip, turaqty nemese ýaqytsha turady. Aldymen jergilikti jumyspen qamtý bóliminen joldama alady, ákimdikten qaýly shyǵady.
«Úıden de, beıimdeý ortalyǵynan da keledi. Kóbiniń úıi joq, kúıi joq. Keıbiriniń balalary shetelde turady. Keıbiriniń bir-birine jaǵdaı jasaýǵa múmkindigi bolmaı keledi. Ata-anasy 80-de bolsa, ózi 60-ta bolýy múmkin. Ondaıda bárine kútim kerek. Al shetelde turatyndary keıde aqsha salyp jiberedi. Germanııa, Reseıde turatyn balalary aqsha salsa, qymbat dúnıelerine, keıde dárisine jumsaıdy. Taǵy bir aıta ketetin jaıt, jańadan kelgen adamdar 14 kún karantınde jatady. Keıin ózge turǵyndardyń qataryna qosamyz. Úsh aıdan keıin olardyń qolyna kirip-shyǵý úshin qujat beremiz. Turǵyndar aryz jazyp, úsh kúnnen bir aıǵa deıin týystarynyń, jaqyndarynyń úıine suranady. Onda da ózi júrip-tura alatyndary barady. Toı, sadaqaǵa da jiberip turamyz. Keıbiri balasyna baryp, nemeresin kórgisi keledi. Keıbiriniń joldasy qaıtqan bolsa, beıitiniń basyna barýǵa suranady», - dedi Sáýlehan Kúntileýova.
Onyń aıtýynsha, munda san túrli taǵdyr toǵysqan. Áıeli qaıtys bolyp, ózi ınsýlt alǵan er adamdy qazir ortalyq qyzmetkerleri baǵyp-qaǵyp otyr. Al mektep jasynda anasynan aıyrylǵan eki balasy qazir er jetip, 19-20 jasqa kelgen. Ekeýi de ákesine kelip, jaǵdaıyn surap turady. Degenmen qamqorlyǵyna alyp ketý úshin baspana kerek.
«Munda bala-shaǵasy bar adamdar da kezdesedi. Biraq kóbi jalǵyzbasty. Bizge kelgen kisiler jastyq shaǵynda bala-shaǵasyn tastap, qaldyryp ketken. Balalarymen aralaspaı qalǵan. Jaqynda bir aǵaı o dúnıelik bolyp ketti. 70 jastan asqan aǵa 8 aılyǵynda qyzyn, otbasyn tastap ketken. Bala anasymen qalǵan. Hál ústinde jatqanda biz aǵanyń qyzyn taýyp berdik. 35 jyl kórmegen. Alǵash habarlasqanymyzda «ómirimde ákemdi kórgen joqpyn, eshteńe deı almaımyn» degen edi. Biraq telefonmen sóılesti. Qansha degenmen qyz bala ǵoı... «Apaı, keleıin dep edim. Kelip, kórsem bola ma?» dep surady. Jatqan kisi. Kirgizdik. Ekeýi kezdesti. Ákesi emis-emis biledi. Biraq qyzy múlde kórmegen. Kórdi, ákesi batasyn berdi. «Daýysyn estimeı qalamyn ba dep edim» dedi. Daýysyn estidi. Qyzy ákesin kórip ketti. Ákesi shúkirshiligin aıtty. Sóıtip armanyn oryndadyq. Taǵy bir oqıǵa bar. Jasy 70-ten asqan kisi qyzyn 28 jyl kórmegen. Jaqynda qyzy kelip ketti. Bıyl turmysqa shyǵaıyn dep jatyr. Toıyna bar dep aıtyp otyrmyz. Mundaǵy qarııalarymyz arlanady, namystanady. Sondyqtan kópshilikke kóringisi kelmeıdi. Olarmen psıholog jumys isteıdi. Alǵashqy kúnderi tamaq ishpeı, jatyp qalady. Qusa bolady, qınalady. Aýyrady, zaýqy bolmaıdy. Ketemin dep aıtady. Úıine, týmalaryna habarlasady. Minez-qulqy ózgeredi. Qaıda keldim? Ne istep júrmin? Osy suraqtardy qoıady. Biraq bári óz erkimen keledi. Eshkim kúshtep ákelmeıdi», - deıdi «№ 1 áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵy» KMM dırektorynyń áleýmettik jumys jónindegi orynbasary Sáýlehan Kúntileýova.
Ortalyqta buryn isti bolǵan, jazasyn ótegen turǵyndar da bar. Biraq bári ortaq erejege baǵynady. Іshimdik ishýge bolmaıdy. Іshki baqylaý ınspektory muny qadaǵalaıdy.
Turǵyn ári jumysshy
Ortalyqta 160-qa jýyq adam jumys isteıdi. Aǵash egý, gúl kútimi, tazalyq jumystaryna turǵyndar da atsalysyp, kómektesedi. Solardyń biri – Seısenǵalı Áýezov. Ol Shalqar aýdanynyń týmasy. Buryn mal baqty, temirjolda eńbek etti.
«Munda byltyr keldim. Qazan aıynda bir jyl tolady. Jaqsy, shúkir. Basshylarǵa raqmet, tamaǵymyz kóp, kóılegim kók. Jaqyndarym bar. Óz otbasyń bolmaǵan soń qıyn eken. Bala-shaǵa joq. Aǵaıym qaıtys bolǵan soń osynda keldim. Munda jumys ta isteımin. Gúl sýaramyn. Tańerteńnen túske deıin dalada júremin. Jeńil jumys. Aǵash, gúl sýarý men úshin tynyǵý, dene jattyǵýy sııaqty», - deıdi ol.
Sársenǵalı Áýezovtiń aıtýynsha, bıyl aýlaǵa jylyjaı salynǵan. Alǵash ret túrli dámdeýish shóp egildi. Keler jyly taǵy da kútimin jalǵastyrady.
Turaqty em alýyma kómektesti – Marııash Brekeshova
Marııash Brekeshova – Hromtaý aýdany Maǵadjan aýylynyń týmasy. Qarttar úıine 8 jyl buryn kelgen. Obyr dertine shaldyqqan qarııa únemi dárigerlerge qaralyp, em alý úshin osy ortalyq yńǵaıly bolǵanyn aıtty.
«Meniń bir qyzym bar. Ózim aýyryp qalyp, obyr derti anyqtaldy. Al qyzym jumysta, maǵan qaraı almaıdy. Aýrýhanaǵa barý, em qabyldaý qıyn bolǵan soń sheshim qabyldadym. Alǵashynda renjidi. Keıin úırendi. Anda-sanda kelip turady. Al ózim bara almaımyn. Eshteńege zaýqym soqpaı qalyp edi. «Jata berme» degen soń, shulyq toqyp otyrmyn. Ony balalar úıine jiberedi. Qazir jaǵdaıym jaqsy, rızamyn. Taǵamy ýaqytymen. Apta saıyn tósek jabdyǵyn aýystyramyz. Teledıdar kóremin, kıno qaraımyz. Jańalyqtar da kóremiz», - deıdi ol.
Qoı baǵyp júrip, saýsaqtarymdy úsirdim – Oral Qosybekova
Oral Qosybekova №1 Áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵyna 2016 jyly kelgen. Al 2018 jyly buzaqylyq jasap, shyǵyp ketken. Arada bir jyl ótkende qaıta oralyp, qazir osynda turyp jatyr.
«Qolym 2014 jyly úsip ketti. Temir aýdanynyń Báshenkól, Qojasaı degen aýyldarynda mal baqtym. Tústen keıin mal jaıýǵa shyǵyp, sodan meni tórt kúnnen soń tapty. Aıaǵymdy shóptiń arasyna tyǵa bergenmin. Al qolym qap-qara bolyp ketti. Kir dep oılap júrsem, úsip ketken eken. Eki qolymnyń bas barmaǵy ǵana qaldy. 2015 jyly áleýmettik beıimdeý ortalyǵy bar ekenin estidim. Sol jerden qujattarymdy jasattym. Bir jyldan astam ýaqyt sonda jatyp, 2016 jyly osynda keldim. Qazir bári jaqsy. Osynda kelgen soń ǵana jaǵdaıym jaqsy boldy. Bári baýyryna tartyp jatyr. Oǵan deıin qatty qınaldym. Ár jerge qonatyn edim», - deıdi Oral Qosybekova.
Ol bos otyrmaıdy. Mádenı is-sharalarǵa belsendi qatysyp, án aıtady. Monshaq tizedi. Alǵashynda qoly ıkemge kelmeı qınalǵanymen, bárin tabandylyǵynyń arqasynda jeńdi.
Tósek tartyp jatyr, júrip kettim – Kenjaly Dosmaǵambetov
Al Kenjaly Dosmaǵambetov qarttar úıine arbaǵa súıenip kelgen. Eki aıaǵy bastyrmaı, qatty qınaldy. Tipti, qaıta aıaqqa turamyn dep oılamaǵan, tek armandaǵan.
«Týyp-ósken jerim Qobda aýdany Terisaqqan aýyly. Jasym 71-de. Osynda kelgenime 4 jyl boldy. Munda kelgen ýaqytta júre almadym. Tórt operatsııadan óttim. 9 aıdyń ishinde aıaǵymnan turdym. Basshylary, dárigerler kómektesti. Qazir jaqsy. Ózim júremin», - deıdi ol.
Zeınetker sportpen shuǵyldanady, aýla ishin sypyrýǵa kómektesedi. Qolóner bólmesine de barady.
«Tósek tartyp jatqan kezde qaıta turamyn dep oılamadym. Biraq armandadym. Armanyma jettim. Osyndaǵy adamdardyń kóp paıdasy tıdi. Qazir tek bir taıaqqa súıenemin», - deıdi Kenjaly Dosmaǵambetov.
Ortalyq turǵyndary kún saıyn saǵat 10:00-12:00, 16:00-18:00 aralyǵynda kelýshilermen kezdese alady. Ol úshin arnaıy bólme qarastyrylǵan. Dárigerler em-shara júrgizse, psıhologtar men áleýmettik qyzmetkerler kúńil kúıin aýlap, qolqabys etedi. Shashtaraz bólmesiniń qyzmeti de tegin. Aldaǵy ýaqytta munda modýldi monsha salynady.
