Qarttar kúni: Birjan Nurymbetov elordalyq júz jastaǵy soǵys ardagerin quttyqtady

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Birjan Nurymbetov Qarttar kúnine oraı jasy júzge kelgen elorda turǵyny Aleksandr Torkındi úıine baryp, quttyqtap qaıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qarttar kúnine oraı mınıstr soǵys ardageriniń úıine baryp, jaǵdaıyn bildi. 1919 jyly ómir esigin ashqan Aleksandr Torkın soǵys jyldarynda Berlınge deıin fashısterdi shegindirgen maıdanger. Maıdannan oralǵannan keıin de el qatarly qyzmet etip, eki ǵasyrdyń – eki dáýirdiń kýágeri bolyp, 100 jasqa kelip otyr.

«Qarty bar úıdiń qazynasy bar. Ómirimen bizge úlgi, urpaqqa durys baǵyt-baǵdar beretin de kónekózder. Ósip kele jatqan jas býynǵa patrıotızmniń úlgisindeı ortamyzda uzaq júre bersin deımiz. Memleket te, Elbasy men Prezıdent te árdaıym qarttardyń aldynda qaryzdar ári jaýapty ekenin sezinedi. Kárilerdi áleýmettik turǵyda qoldaý sharalary bizdiń elimizde jolǵa qoıylǵan. Búgingi tańda Qazaqstanda 2 mln 190 myń zeınetker bar. Zeınetaqy jyl saıyn ýaqtyly berilip, mólsheri ósip te keledi. Zeınetkerlerge arnaıy áleýmettik kómek kórsetetin respýblıkada 700-ge tarta ortalyq bar», - dedi Birjan Nurymbetov ardagerdi quttyqtaý kezinde.

Aleksandr Torkınge mınıstr baǵaly syı – kárzeńke toly jemis-jıdek, dámdi-tátti syılap, birshama áńgime órbitti.

Osydan keıin tilshilerge suhbat bergen mınıstrdiń aıtýyna qaraǵanda, elimizde Aleksandar Torkın sekildi qarttarǵa úıinde baryp kómektesetin 488 ortalyq jumys istep tur.

«Búgin biz Aleksandr Petrovtyń úıinde boldyq. Onyń qasynda bizdiń jaýapty áleýmettik qyzmetshi tańnan keshke deıin kómektesedi. Jalpy, meniń oıymsha, Qazaqstan halqynyń eń bir artyqshylyqqa ıe qasıetteriniń biri – aǵa býynǵa degen qurmet. Kez kelgen kisiniń adamı qundylyǵy, tárbıesi – aǵa býynǵa degen qarym-qatynasymen ólshenedi. Sol sebepti, dál osy Qarttar kúni aǵa býynǵa, ardagerlerge basymdy ıip, alǵysymdy bildire otyryp, jastardy árdaıym qarttarǵa syı-qurmet kórsetýge shaqyramyn», - dedi ol.

Сейчас читают
telegram