Qaraǵandylyq 95 jastaǵy maıdanger velosıped tebedi
Ardager qala kóshelerinde velosıpedpen júredi. Qarııa tek jastaıynan kóziniń nashar kóretinine ǵana shaǵymdanady. Alaıda, bul Nıkolaı Kýrılenkonyń soǵysqa barýyna kedergi bola almady. Onyń ákesi Stalıngradta ajal qushqan. Kámeletke tolǵannan keıin ózi de maıdanǵa attanýǵa umtyla bastaǵan. Soǵystyń sońǵy kezeńderinde N.Kýrılenko áýe qorǵanysynyń zenıttik artıllerııasyna qabyldandy.
«Kózim nashar kóredi. Sondyqtan komıssııa maǵan soǵysqa jaramaıtynymdy aıtty. Olardan «jaramdy» dep jazyp berýlerin ótindim. Sonan soń oń kózim kórmese de, maǵan «jaramdy» dep jazylǵan anyqtama berdi. Osylaısha tek sol kózimmen áskerı boryshymdy ótep shyqtym. Men Ladoga kólinde qurylǵan áskerı bólimge keldim, Lenıngradty qorǵadym. Bizdiń dıvızıon Polshaǵa jiberildi, Vısla arqyly úlken kópir boldy. Ony shuǵyl qorǵaý kerek boldy. Bizdi jan-jaqtan bombalady. Janymdaǵy sarbazdarmen úńgir qazyp, soǵan jasyryndyq. Soǵys osy kópirdi qorǵap júrgenimizde aıaqtaldy», - deıdi maıdanger.
Jeńisten keıin Nıkolaı Kýrılenko óziniń ómirlik jaryn kezdestirdi. Marııamen birge olar 70 jyl ómir súrip keledi. Marııa Kýrılenkonyń soǵys týraly óz estelikteri bar. Onyń otbasy turatyn Lıpkı aýyly okkýpatsııada bolǵan.
«Úlken aryqtar qazyldy, olar 15 shaqyrymǵa sozylyp jatty. Bizdiń úıdegi 7 baladan tek úsheýi aman qaldy. Soǵystyń sońynda aýylymyzdy túgeldeı órtep ketti. Barlyq úılerdiń tek kúli qaldy. Shegingen jaý ózderinen soń barlyǵyn órtep jiberdi», - dep eske alady tyl eńbekkeri Marııa Kýrılenko.
1958 jyly Nıkolaı Semenovıch «Komsomolskaıa pravda» gazetinen Magnıtkanyń qurylysy týraly maqalany kórgen soń Qazaqstanǵa kóshýge bel býǵan. Sol kelgennen Kýrılenkonyń otbasy Temirtaýda qalǵan. Erli-zaıypty 5 bala tárbıelep ósirdi. Qazir qos qarııa 10 nemeresiniń qyzyǵyn qyzyqtap otyr. 5 jyl buryn Nıkolaı Semenovıch pen Marııa Fedorovna «Mereıli otbasy» respýblıkalyq baıqaýynyń jeńimpazy atandy.
