Qaraǵandyda qazaqtyń tuńǵysh matematıgine memorıaldyq taqta ashyldy
Qaraǵandyda qazaqtyń tuńǵysh matematık-professory, Qazaq halqynyń táýelsizdigi úshin kúresker Álimhan Ermekovtyń esimi máńgi este qaldy. Kórnekti ǵalym jáne qoǵam qaıratkeri turǵan Abaı kóshesindegi (burynǵy Lenın) №58 úıge memorıaldyq taqta ornatyldy. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń «Týǵan jer» arnaıy jobasy aıasynda Qaraǵandy tehnıkalyq ýnıversıteti sharaǵa bastamashy boldy. Álimhan Ermekov 1950 jyldary osy joǵary oqý ornynda joǵary matematıka kafedrasynda jumys istegen.
Memorıaldyq taqtanyń ashylý saltanatyna Qaraǵandy qalasynyń ákimi Ermaǵanbet Bólekpaev, Qaraǵandy tehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Marat Ibatov, ǵalymdar men qoǵam qaıratkerleri qatysty. Sharaǵa Maryadi education bilim berý kompanııasynyń basshysy, ǵalymnyń nemeresi Oleg Ermekov qatysty.
Eske alý mıtıngine qatysýshylar Álimhan Ermekovtyń qazaq memlekettiligin qurýǵa qosqan eleýli úlesi týraly aıtty.
Nemeresi barlyq týystarynyń atynan ǵalymdy este este saqtaǵany úshin alǵys aıtty.
«Men tolqyp turmyn. Atam týraly estelikti saqtaýǵa jáne ony jańa urpaqqa qaldyrý úshin eńbek etip jatqan azamattardyń barlyǵyna rızamyn. Árıne, bul mańyzdy oqıǵa. Uly tulǵalar týraly estelik bolashaqta durys áreketter jasaý jáne uly adamdardyń energııasynan qýat alý úshin qajet. Álimhan Ermekov pen onyń serikteri patrıotızmniń úzdik úlgisi bolyp tabylady. Búgingi jastar olardan úlgi alýy kerek. Bul elimizdiń tutastyǵyn, memlekettiligin saqtaý jáne búgingi kúrdeli álemde durys sheshim qabyldaý úshin qajet», - dedi Oleg Ermekov.
Kelesi jyly Álimhan Ermekovtyń týǵanyna 130 jyl tolady. Qaraǵandy tehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Marat Ibatov mereıtoılyq josparlary týraly habarlady. Ýnıversıtet ataýly aýdıtorııa ashyp, halyqaralyq ǵylymı konferentsııa men matematıkalyq olımpıada ótkizýge nıetti. Qaraǵandylyqtar Tomsk polıtehnıkalyq ýnıversıtetinde kórnekti qazaq ǵalymy oqyǵanyn eske alý úshin taqta ornatqysy keledi.
Álimhan Ermekov (1891-1970) Semeı oblysynyń Qarqaraly ýezinde (qazirgi Qaraǵandy oblysynyń Aqtoǵaı aýdany) dúnıege kelgen. Qazaq qoǵam qaıratkeri, «Alash» partııasynyń negizin qalaýshylardyń biri, qazaqtyń tuńǵysh professor-matematıgi.
1912-1917 jyldary Tomsk tehnologııalyq ınstıtýtynda (qazirgi Tomsk polıtehnıkalyq ýnıversıteti) oqydy. 1923 jyly taý-ken ınjeneri dıplomyn jáne geolog-barlaýshy mamandyǵyn aldy.
1920 jyly Qazaq KSR Ortalyq Atqarý komıtetiniń múshesi Álimhan Ermekov Máskeýde V. Lenınniń tóraǵalyǵymen ótken otyrysta Qazaqstannyń jaǵdaıy týraly baıandama jasady. Nátıjesinde Kaspıı jaǵalaýy, Aqmola jáne Semeı oblystary sııaqty birqatar aýmaqtardy Qazaqstanǵa qaıtarýǵa qol jetkizildi.
1938 jyly kontrrevolıýtsııalyq árekette jalǵan aıyppen tutqyndalady. 18 jyl boıy tergeý men qamaýda boldy. 1955 jyly merziminen buryn bosatylyp, 1955-1957 jyldary resmı túrde aqtaldy.
Álimhan Ermekov - 1935 jyly qazaq tilinde jaryq kórgen «Uly matematıka kýrsy» oqýlyǵynyń avtory. Ol «Qazaq tilindegi matematıkalyq termınder» sózdik-anyqtamalyǵyn ázirledi.
1924 jyldan 1958 jylǵa deıin Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda jumys istedi.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń «Týǵan jer» arnaıy jobasy aıasynda Qaraǵandy tehnıkalyq ýnıversıteti sharaǵa bastamashy boldy. Álimhan Ermekov 1950 jyldary osy joǵary oqý ornynda joǵary matematıka kafedrasynda jumys istegen.
Memorıaldyq taqtanyń ashylý saltanatyna Qaraǵandy qalasynyń ákimi Ermaǵanbet Bólekpaev, Qaraǵandy tehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Marat Ibatov, ǵalymdar men qoǵam qaıratkerleri qatysty. Sharaǵa Maryadi education bilim berý kompanııasynyń basshysy, ǵalymnyń nemeresi Oleg Ermekov qatysty.
Eske alý mıtıngine qatysýshylar Álimhan Ermekovtyń qazaq memlekettiligin qurýǵa qosqan eleýli úlesi týraly aıtty.
Nemeresi barlyq týystarynyń atynan ǵalymdy este este saqtaǵany úshin alǵys aıtty.
«Men tolqyp turmyn. Atam týraly estelikti saqtaýǵa jáne ony jańa urpaqqa qaldyrý úshin eńbek etip jatqan azamattardyń barlyǵyna rızamyn. Árıne, bul mańyzdy oqıǵa. Uly tulǵalar týraly estelik bolashaqta durys áreketter jasaý jáne uly adamdardyń energııasynan qýat alý úshin qajet. Álimhan Ermekov pen onyń serikteri patrıotızmniń úzdik úlgisi bolyp tabylady. Búgingi jastar olardan úlgi alýy kerek. Bul elimizdiń tutastyǵyn, memlekettiligin saqtaý jáne búgingi kúrdeli álemde durys sheshim qabyldaý úshin qajet», - dedi Oleg Ermekov.
Kelesi jyly Álimhan Ermekovtyń týǵanyna 130 jyl tolady. Qaraǵandy tehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Marat Ibatov mereıtoılyq josparlary týraly habarlady. Ýnıversıtet ataýly aýdıtorııa ashyp, halyqaralyq ǵylymı konferentsııa men matematıkalyq olımpıada ótkizýge nıetti. Qaraǵandylyqtar Tomsk polıtehnıkalyq ýnıversıtetinde kórnekti qazaq ǵalymy oqyǵanyn eske alý úshin taqta ornatqysy keledi.
Álimhan Ermekov (1891-1970) Semeı oblysynyń Qarqaraly ýezinde (qazirgi Qaraǵandy oblysynyń Aqtoǵaı aýdany) dúnıege kelgen. Qazaq qoǵam qaıratkeri, «Alash» partııasynyń negizin qalaýshylardyń biri, qazaqtyń tuńǵysh professor-matematıgi.
1912-1917 jyldary Tomsk tehnologııalyq ınstıtýtynda (qazirgi Tomsk polıtehnıkalyq ýnıversıteti) oqydy. 1923 jyly taý-ken ınjeneri dıplomyn jáne geolog-barlaýshy mamandyǵyn aldy.
1920 jyly Qazaq KSR Ortalyq Atqarý komıtetiniń múshesi Álimhan Ermekov Máskeýde V. Lenınniń tóraǵalyǵymen ótken otyrysta Qazaqstannyń jaǵdaıy týraly baıandama jasady. Nátıjesinde Kaspıı jaǵalaýy, Aqmola jáne Semeı oblystary sııaqty birqatar aýmaqtardy Qazaqstanǵa qaıtarýǵa qol jetkizildi.
1938 jyly kontrrevolıýtsııalyq árekette jalǵan aıyppen tutqyndalady. 18 jyl boıy tergeý men qamaýda boldy. 1955 jyly merziminen buryn bosatylyp, 1955-1957 jyldary resmı túrde aqtaldy.
Álimhan Ermekov - 1935 jyly qazaq tilinde jaryq kórgen «Uly matematıka kýrsy» oqýlyǵynyń avtory. Ol «Qazaq tilindegi matematıkalyq termınder» sózdik-anyqtamalyǵyn ázirledi.
1924 jyldan 1958 jylǵa deıin Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda jumys istedi.
