Qaraǵandyda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń XXII sessııasy ótti
Dástúr boıynsha aımaqtyń etno-birlestikter Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti kúni qarsańynda jınalady.
Sessııa uıymdastyrý suraqtarymen bastaldy. Jyl saıyn oblystyq QHA tóraǵasynyń qoǵamdyq orynbasarlary rotatsııalanady. Delegattardyń maquldaýymen bul ókilettikterdi «Vaınah» sheshen-ıngýsh ulttyq-mádenı ortalyǵynyń tóraǵasy Ývaıs Djanaev pen qoǵamdyq kelisim keńesiniń tóraǵasy, oblystyq máslıhat depýtaty Bekzat Altynbekov aldy.
«1 jeltoqsanda biz erekshe mereke - Tuńǵysh Prezıdent kúnin atap ótemiz. Bul kún bizdiń táýelsizdigimizdiń logıkalyq jalǵasy boldy, - dep atap ótti Qaraǵandy oblysynyń ákimi Jeńis Qasymbek. - Elbasy qazaqstandyq tabystyń úsh kiltin anyqtady. Birinshisi - barlyq qazaqstandyqtardyń ulty men dinı senimine qaramastan birligi. Ekinshi – bizderge jáne árqaısymyzǵa tán tózimdilik. Úshinshi – tarıhı taǵdyrdyń ortaqtyǵy jáne ortaq bolashaq».
Janjaldar túsinispeýshilikten jáne bir-birimen kelispeı qalýdan týyndaıdy, dep atap ótti óńir basshysy. Ol jahandyq álemdegi jańa syn-qaterler taqyrybyn qozǵady.
Jaqynda qaraǵandylyq metsenattardy Nur-Sultan qalasynda atap ótti, dep habarlady Jeńis Qasymbek. Bul marapatqa QHA músheleri, kásipkerler Ivan Georgıadı, Shamıl Osın jáne «Namýs» ázirbaıjan ulttyq-mádenı ortalyǵynyń jetekshisi Gúlaga Vekıl-ogly Rzaev ıe boldy.
«Azamattyq bastamalardyń naǵyz ortalyǵy Dostyq úıi boldy. Onyń bazasynda belsendi uzaq ómir súrý ortalyǵy, »Mámile« qazaq tiliniń pikirtalas klýby, jas aqyndar mektebi jáne »Kúı kerýen« mektebi quryldy. Ǵylymı-aǵartýshylyq, tarıhı jáne ólketaný jobalary júzege asyrylýda, - dedi oblys ákimi. - Kez kelgen otbasyndaı, bizdiń ortaq elimizdiń barlyq azamattarynyń qarym – qatynasy – bul úzdiksiz jumys protsessi, onda demalys pen úzilis bolmaýy tıis, sebebi etnosaralyq kelisim - bizdiń gúldenýimizdiń rýhanı kórinbeıtin irgetasy».
Sessııada Lıtvadan kelgen qonaq, Vılnıýs ýnıversıtetiniń professory, sáýletshi Algıs Vıshnıýnas sóz sóıledi. Ol Qaraǵandyda týǵan qýǵyn-súrginge ushyraǵandardyń urpaǵy. Onyń aıtýynsha, Lıtvada Elbasynyń tarıhı jadyny saqtaýǵa jáne elder arasyndaǵy dostyqty nyǵaıtýǵa qosqan úlesi erekshe baǵalanady. Buǵan dálel - Nursultan Nazarbaevty Lıtva uly knıazi Gedımınas ordenimen marapattaý.
Elbasy saıasatynyń danalyǵy men eldegi beıbitshilik pen kelisimdi nyǵaıtýǵa yqpal etetin mańyzdy sheshimder týraly etnomádenı birlestikterdiń basshylary baıandady. Arys qalasyna zardap shekkenderge kómek kórsetýge óz erkimen kelgen qaraǵandylyq Evgenıı Hısmetov azamattardy eriktiler qataryna kirýge shaqyrdy. Shet aýdanynyń jastar belsendisi Evgenıı ıAnke qazaq tilinde óner kórsetip, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy ıdeıalarynyń qundylyǵyn atap ótti.
Sessııa sońynda oblys ákimi etnomádenı birlestikterdiń basshylaryna óz ortalyqtaryn damytýǵa syıaqy tabys etti.
