Qaraǵandyda Karlag zertteýshisi qundy qujattardy memlekettik muraǵatqa tapsyrdy
Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni qarsańynda tarıhı materıaldar memlekettik muraǵattaǵy kezdesýde tanystyryldy. Oǵan tarıhshy ǵalymdar, ólketanýshylar shaqyryldy.
Zertteýshiniń syıynda Reseı, Qazaqstan, Ýkraına, Belarýs, Fınlıandııa jáne basqa elderdiń memlekettik muraǵattarynan jınalǵan qujattar bar. Іzdeý geografııasy keń – Qaraǵandy oblysynan Sibirge deıin (Reseı Federatsııasy). Bas prokýratýranyń Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónindegi Komıtetiniń Qaraǵandy oblysy boıynsha basqarmasynan alynǵan qujattar bar.
Bul materıaldar GÝLAG pen Karlag tarıhy týraly kóbirek málimet alýǵa múmkindik beredi. Statıstıkalyq derekter, jynysy, jasy, áıelderdiń eńbegi, lager tutqyndarynyń ulttyq quramy jáne taǵy basqalary boıynsha qamaýdaǵylardyń sany týraly málimetter men anyqtamalardy qamtıdy. Nurlan Dýlatbekov Qumdy, Taýly, Emendi, Ózendi, Dala jáne t. b. erekshe lagerlerge qatysty birqatar qujattardy tapsyrdy.
Budan basqa, revolıýtsııaǵa deıingi kezeńdegi memleket tarıhy men quqyǵy boıynsha «Alash» partııasynyń basshylary men músheleriniń qyzmetin kórsetetin qujattar usynyldy.
NKVD sovhozynyń Qaraǵandy aýylsharýashylyq tájirıbe stantsııasynda jumys istegen qýǵyn-súrginge ushyraǵan ǵalymdardyń eńbekteri qyzyǵýshylyq týdyrady. Mysaly, A.V. Arkydanskıı «Sýarmaly kókónis sharýashylyǵyn uıymdastyrýdyń agrotehnıkasy boıynsha qysqasha praktıkalyq nusqaýlyq» (1937 j.), V.A. Evald «Karlag aýmaǵyndaǵy qurǵaqshylyq» (1939 j.) jáne t. b.
Sondaı-aq Karlagta óziniń baspahanasynyń bolýy týraly, «Pýtevka», «Sotsıalıstik mal sharýashylyǵy úshin», «Jańa tehnıka úshin» atty úsh gazettiń shyǵarylǵany týraly qujattyq kýálikter bar, olardy basyp shyǵarý organy NKVD Karlagynyń saıası bólimi, sovhozy boldy.
Jeke muraǵat fotosýrettermen, BAQ-taǵy kóptegen jarııalanymdarmen tolyqtyrylǵan.
Kezdesý barysynda «Ǵalym. Azamat. Tulǵa» atty tarıhı-derekti kórme uıymdastyryldy.