Qaraǵandyda bıyl onynshy ret ótken «Mereıli otbasy» qalalyq baıqaýyna 8 otbasy qatysty

QARAǴANDY. QazAqparat - Qaraǵandy qalasy ákimdiginiń qoldaýymen qalalyq «Mereıli otbasy» baıqaýyna bıyl 8 otbasy qatysyp, baq synady, dep habarlaıdy QazAqparat.

Otbasy – adam úshin jaǵymdy ónegeler men muralardyń, salt-dástúrdiń saqtaýshysy bolyp sanalatyn eń jaqyn áleýmettik orta.

Otbasy qundylyqtaryn dáripteıtin «Mereıli otbasy» baıqaýyna bıyl 10 jyl tolyp otyr.

Baıqaý sharttary boıynsha ár otbasy ózderiniń kúndelikti otbasylyq ómiri jóninde beınerolıkter jáne portfolıo tapsyrdy.

Barlyq otbasylar - óńirimizge ónerli, ónegeli, ulaǵatty yrysy men yntymaǵy jarasyp, aýyzbirshiligimen kópshilikke úlgi bolǵan januıalar.

Baıqaý qorytyndysy:I oryn - Omashevtar otbasylary, II oryn - Tóleýǵazy otbasylary, III oryn - Mákejanovtar otbasy.

Baıqaýǵa qatysyp júlde alǵan otbasylardyń bári alǵys hat jáne baǵaly syılyqtar aldy (1-oryn teledıdar, 2-oryn kirjýǵysh mashına, 3-oryn tozańtqysh jáne qalǵan 5 qatysýshylarǵa termopot tapsyryldy).

Sharanyń maqsaty – otbasynda ózara kelisim men rýhanı syılastyqty nyǵaıtý, bir shańyraq astynda berekeli ómir súrýdiń mańyzyn jáne otbasy mártebesin arttyrý.

Sonymen qatar, atalǵan baıqaýǵa Qaraǵandy qalasy atynan qatysqan Omashevtar otbasy oblystyq «Mereıli otbasy» konkýrsyndajúldeli III orynǵa ıe boldy.

Altyn qursaqty Bıbigúl Smahanqyzy toǵyz bala dúnıege ákelgen batyr ana.

Joldasy Aman Omashuly 28 jyl buryn dúnıeden ótkende toǵyz balamen qalyp, mektepte ustazdyq qyzmet atqaryp, úıdiń sharýasymen aınalysyp, perzentterin osy kúnge jetkizgen.

Búginde asyl áje Bıbigúl apaı toǵyz baladan 25 nemere kórip, otbasynyń ǵana emes, áýlettiń de, aǵaıyn-týystyn birligin, tatýlyǵynnyń uıytqysy bolyp otyr.

Іs-shara sońynda baıqaýǵa qatysqan otbasylar atynan Bıbigúl Smahanqyzy sóz sóılep, sharany uıymdastyrýshylarǵa alǵysyn jetkizdi.

«Qazaq ejelden bala tárbıesine erekshe kóńil bólgen. Ul-qyzynyń qaıyrymdy, kópshil bolyp ósýine mán bergen. Ósirgen balalarymyz sanaly bolsyn. Barlyq otbasynyń baqyty arta bersin», – dedi ol.

Qoǵamda osyndaı rýhanı-áleýmet­tik dińgegi berik otbasylyq qundylyq­tardy tereńdetý maqsatynda «Mereıli otbasy» baıqaýy ót­kizilip keledi.

Bul – mazmuny men tár­bıelik jaǵynan ózgeshe is-shara.

ıAǵnı aǵa býynǵa «Artymda qandaı ur­paq qaldyramyn?» degen oı salyp, jas býyndy áke salǵan joldy jaı ǵana jalǵastyryp qoımaı, tyń ıdeıalarmen baıytyp, jańasha qarqynmen je­til­­­dirý­ge jeteleıtin, rýhanı baıytatyn «Mereıli otbasynyń» máni tereńde jatyr.

Bul ulttyq baıqaýlar urpaqtar sabaqtastyǵyn jarııa etip, elge qyzmet etýdiń eń ozyq úlgilerin kórsetip, óne­ge alatyn saıys bolýymen de qoǵam al­dyn­daǵy qundylyǵy arta túspek.

Mereıli otbasy — myqty memlekettiń tuǵyry.

Ult bolashaǵynyń eń basty tuǵyry, eń basty irgetasy — otbasy ulttyq baıqaýy qoǵamdaǵy otbasylyq jáne rýhanı-adamgershilik qundylyqtardy nasıhattap, ulttyq tárbıeniń atadan balaǵa taza qalpynda jetýine tıtteı de bolsa, septigin tıgizetindigine senimimiz mol.