Qaraǵandy oblysy tsıfrlandyrý boıynsha elimizdegi úzdik 3 óńirge kirdi
Bıyl qaraǵandylyqtarǵa taǵy qandaı elektrondyq qyzmetter qoljetimdi bolady jáne IT-sala qalaı damyp jatqany jaıly aqparattandyrý, memlekettik qyzmetter kórsetý jáne muraǵattar basqarmasynyń basshysy Rýstam Baıjanov aıtyp berdi.
IQala kommýnaldyq qyzmetter saıty
Qaraǵandy turǵyndaryna onlaın formatta kommýnaldyq qyzmetterdi usynýǵa shart jasasýǵa, onda turatyndardyń sanyn azaıtýǵa, qyzmetterge aqy tóleý somasyn tómendetýge jáne taǵy basqalarǵa qol jetimdi boldy. IQala kommýnaldyq qyzmetteriniń saıtynda «Qaraǵandy Jaryq«JShS,»Teplotranzıt-Qaraǵandy«JShS jáne»Qaraǵandyenergo Salasy«sııaqty úsh iri monopolıstiń 26 qalalyq qyzmeti tsıfrlandyrylǵan. Turǵyndardan ótinimder kelip túsen bette, birden óńdeýge ketedi.
– Joba endi ǵana jumys isteı bastady, – deıdi aqparattandyrý, memlekettik qyzmetter kórsetý jáne muraǵattar basqarmasynyń basshysy Rýstam Baıjanov. – Jumys barysynda kórsetiletin qyzmetterdiń tizimi jáne kórsetiletin qyzmetti berýshilerdiń tizbesi keńeıtiletin bolady. Qaraǵandydan basqa, saıtqa iri qalalardy, al bolashaqta búkil oblysty qosqymyz keledi.
qrg.iqala.kz qalalyq qyzmetter saıtynda ótinish qaldyrý úshin ETsQ qajet bolady.
Geoaqparattyq portal
Bıyl Qaraǵandy turǵyndary úshin taǵy bir tsıfrlyq yńǵaılylyq paıda bolady. Geoaqparattyq portaldyń arqasynda jer ýchaskelerin berý protsesi ashyq bola tústi. Qazirdiń ózinde jeti qyzmet tsıfrlandyryldy, onyń ishinde jer ýchaskesiniń nysanaly maqsatyn belgileý jáne ózgertý. Portal aýqymdy – munda egjeı-tegjeıli josparlaý jáne ınjenerlik jeliler kartasy bar.
Basqarma qyzmetkerleri platformaǵa túrli aqparat kózderinen kóptegen aqparat qosyp, memlekettik organdardyń mamandaryn oqytty. Aldaǵy ýaqytta jer qatynastary, qurylys, sáýlet jáne kommýnaldyq qyzmetter salasyndaǵy vedomstvolar jetispeıtin derekterdi qosatyn bolady. Mysaly, tabıǵı resýrstar jáne tabıǵatty paıdalanýdy retteý basqarmasy óz sharýashylyǵyn – sý aıdyndaryn, jaǵalaý aımaqtaryn, gıdrotehnıkalyq qurylystardy jáne t. b. tsıfrlandyrdy.
– Portal daıyn, jerdi elektrondy túrde berý úshin zańnamaǵa qajetti túzetýler qabyldanǵannan keıin biz ony birden iske qosamyz. Zańdy jáne jeke tulǵalar bos jerlerdi kóre alady, olardy kommýnıkatsııalarmen qamtı alady. Kirý ETsQ arqyly bolady. Portal aqparattyq qaýipsizdikke attestattaýdan ótti. ıAǵnı, eshqandaı derekter úshinshi tulǵalarǵa qoljetimdi bolmaıdy, – dep túsindiredi Rýstam Baıjanov.
«Qaýipsiz qala«jobasy
2021 jyly oblysta úsh jyldyq»Qaýipsiz qala«jobasy iske qosyldy. Qaraǵandy, Temirtaý, Saran, Osakarovka kentterinde 2812 beınebaqylaý kamerasy jáne 50 JJE buzýshylyqtardy tirkeý kamerasy ornatyldy. Olardyń barlyǵy bir qyzmetke qosylǵan.
Sonymen qatar Balqash, Shahtınsk, Abaı jáne Temirtaýda jeke beınebaqylaý júıeleri boldy. Jalpy platformaǵa 700-ge jýyq kamera qaıta qosyldy. Qazir júıeni josparly paıdalaný júrip jatyr.
Aldaǵy jyldary 1000-nan astam kóshe beınekameralary men 100 jol qozǵalysy qaýipsizdigi keshenin ornatý josparlanýda. Polıtsııanyń málimetinshe,»Qaýipsiz qala«jobasynyń arqasynda jol-kólik oqıǵalarynyń sany 12,7%-ǵa azaıdy.
Senim109 qyzmeti
Memlekettik qurylymdar men kommýnaldyq qyzmetterdiń jumysyna shaǵymdaný, qurylys, medıtsına, bilim berý jáne basqa da baǵyttar boıynsha suraq qoıý úshin búkil Qaraǵandy oblysynyń turǵyndary Senim109 Biryńǵaı úılestirý ortalyǵyna qońyraý shalady. Jumys barysynda qyzmetke 470 myńnan astam ótinish kelip tústi. Operatorlar ótinishter kelip túsken kezde máselelerdiń 90% sheshedi.
– 2022 jyly 90 myńnan astam ótinish kelip tústi, – deıdi aqparattandyrý, memlekettik qyzmetter kórsetý jáne muraǵattar basqarmasynyń basshysy. – Sońǵy qar jaýǵan kezde operatorlar kúnine 5 myń ótinimdi tirkedi. Eger statıstıkany qarasaq, turǵyndardy kóbinese avtojoldardy jóndeý, aýla aýmaqtaryn abattandyrý, aýdannyń tirshiligin qamtamasyz etý jáne jol qozǵalysyn uıymdastyrý máseleleri qyzyqtyrady.
Aýyldardaǵy ınternet
Ótken jyly oblystyń 39 aýyldyq eldi mekeninde jeliler jańǵyrtyldy. Buǵan deıin Aqtoǵaı aýdanynyń Narmanbet, Qoshqar, Aqjaryq, Qarqaraly aýdanynyń Kóktas aýyldarynyń turǵyndarynda uıaly baılanys sapasyna qatysty problemalar bolǵan, al bir jerde ol múldem bolmaǵan. Endi olarda tórtinshi býyn keń jolaqty ınternet qosylǵan.
Degenmen, 14 myńǵa jýyq adam turatyn 100-den astam eldi meken áli de baılanyssyz qalyp otyr. Aldaǵy eki jylda ınternetti 250 adamnan az halqy bar 27 aýylǵa ótkizý josparlanýda. Baılanystyń jaqsarýy 3,6 myńnan astam turǵynǵa áser etedi.
«Terrıkon alqaby«ІT-haby
Bir jyl ishinde úsh myńnan astam qaraǵandylyqtar»Terrıkon alqaby«óńirlik ІT-haby uıymdastyrǵan IT jáne Digital salalarynyń ókilderi úshin 150 is-sharaǵa qatysty. Zalda bos oryndar bolǵan joq. Tájirıbeli spıkerler eń ózekti taqyryptardy qozǵady.
Startaperlerge arnalǵan ınkýbator jáne bıznesi bar adamdarǵa arnalǵan akseleratsııa júıeleri boıynsha oqytý jalǵasýda. Ótken jyly 200-den astam adam tolyq oqý kýrsynan ótip, jobalaryn qorǵady. Taǵy bir baǵyt – hakaton damıdy. ІT qyzmetkerlerine arnalǵan sońǵy jarysta 67 óńirlik komanda tirkeldi.
Habta Mining day tehnologııalyq marafony ótti. Ol 40-tan astam IT-kompanııalardyń ókilderin jınady. Jeńimpazdar ónerkásiptik kásiporyndarmen jumys isteýge kelisimsharttar aldy.
2022 jyldyń jazynda Terricon school Zamanaýı baǵdarlamalaý mektebi ashyldy. Qazir munda tórt baǵyt boıynsha 54 adam oqıdy. Onyń 18-i tegin oqytylady. Oqýshylardyń jasy ár túrli – 14-ten 50 jasqa deıin.
– Bıyl biz erte kezeńdegi jobalarǵa ınvestıtsııa salý, hab pen mektep keńistigin keńeıtý úshin venchýrlyq qor qurýdy josparlap otyrmyz. Tanymal baǵyttar boıynsha kýrstardy bastaý úshin R&D-ortalyǵy men podkast stýdııasyn ashqymyz keledi, – dep josparlarymen bólisti Rýstam Baıjanov.
Foto: gov.kz
