«Qaraaǵashtyń qadirin bilmeı júrmiz» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazeti búgin elimizdiń salyq júıesiniń ózindik erekshelikteri men damý baǵyttary baıandalǵan maqala usynyp otyr.Qazaqstanda salyq júıesiniń ózindik bir ereksheligi bar. Máselen, Germanııada salyqtyń 50 túri, bizdiń elde 13 túri bar. Nege? Óıtkeni, salyqtyń basqa tólemderden erekshe ekenine baılanysty oǵan arnaıy mártebe berip otyrmyz. Salyqtar jáne basqa da bıýdjetke tólenetin mindetti tólemderdi qossaq, ıaǵnı salyqtyń 13 túri, alymdardyń alǵashqyda 13, qazirgi kezde 6 túri, 9 tólemaqy, memlekettik baj, keden tólemderi, konsýldyq alymdardyń barlyǵy 50-ge jaqyndap qalady eken. «Memleket basshysy N.Nazarbaev usynǵan «100 naqty qadamda» salyqqa qatysty birneshe qadamdar bar, atap aıtqanda, 37-qadamda «Salyq jáne keden saıasatyn jáne resimderin ońtaılandyrý», 39-qadamda «Keden jáne salyq júıelerin ıntegratsııalaý. Taýar salyq salý maqsatynda Qazaqstan aýmaǵyna kirgen kezeńnen bastap ony satqanǵa deıin baqylaýǵa alynady», 42-qadamda «2017 jyldyń 1 qańtarynan memlekettik qyzmetkerler úshin, odan ári barlyq azamattar úshin kiristi jáne shyǵysty jalpy jarııalaýdy kezeń-kezeńmen engizý», 43-qadamda «Salyq deklaratsııalaryn qabyldaý jáne óńdeýdiń ortalyq jelisin qurý. Ortalyq salyq tóleýshilerdiń elektrondy qujattarynyń biryńǵaı muraǵatyna kirý múmkindigine ıe bolady. Deklaranttar salyqty baqylaý boıynsha sheshim qabyldaý úshin táýekel sanattaryna bólinetin bolady. Jarııalaýdy birinshi ret tapsyrǵan jeke tulǵalar úsh jyl merzimde qaıta tekseristen ótpeıtin bolady», 44-qadamda «Janama salyq salý tetikterin jetildirý. Qosylǵan qun salyǵynyń ornyna satýdan salyq alýdy engizý máselesin jan-jaqty zertteý», 45-qadamda «Kiriske jáne shyǵysqa salyq esebin mindetti túrde engizý arqyly qoldanystaǵy salyq rejimin ońtaılandyrý» mindetteri kún tártibine qoıylǵan»,-dep jazady basylym. Salyq salasynda taǵy qandaı ózgerister men reformalar kútip turǵanyn bilgińiz kelse, «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Salyq saıasatyn ońtaılandyrý tıimdiligi» atty maqalany oqyńyz.
«Jońǵar handyǵy» tarıh sahnasyna qaıdan shyqty? Uly Shyńǵys hannyń, keıingi - Joshy, Shaǵataı, Ógedeı, Tóle ulystarynyń tusynda «sanda - sanaty, tórde - oryny joq» qontaıshylar (mońǵoldar qyzdan týǵan taq muragerin «qońtaýshy» dep ataıdy) qalaı jáne qashan qatarǵa qosyldy? Buǵan tarıhshy Tursyn Jurtbaı bylaı dep jaýap beredi: Shırek ǵasyr boıy osy saýaldarǵa qatysty barlyq jaýapkershilikti moıynyma ala otyryp, buǵan men bir sózben: «Qasiret quıynyn úıirgen kekti qatyndar men kekti jatyrda uıyǵan handyq jáne kekti besikte terbetilgen «altyn uryqtar» - dep jaýap beremin». «Egemen Qazaqstan» gazetinde búgin jaryq kórgen «Kekti besik nemese nemese «kekti qatyndar» men «kekti jatyrda» uıyǵan handyq» atty maqalasynda Tursyn Jurtbaı bul jaýabynyń sebebin túsindiredi, oqyp kórelik.
***
«Aıqyn» gazeti búgin Qaraaǵash ósimdiginiń qasıeti týraly jazady. Belgili ósimdiktanýshy, «Gúlstan» jýrnalynyń bas redaktory Gózel Quljabaeva «Aıqynǵa» bergen suhbatynda «óte ósimtal, eń bastysy, qatty kútip-baptaýdy qajet etpeıtin qaraaǵashty shólge aınalyp bara jatqan jerlerge jappaı egýdi qolǵa alý kerek» degen eken. «Qaraaǵash- naǵyz Qazaqstanǵa qajetti, bizdiń klımattyń erekshelikterine ábden beıimdelgen aǵash. Shólge shydamdy, topyraq talǵamaıdy. Óte tózimdi. Úlken japyraqty, usaq japyraqty túrleri bar. Elimizde shóleıt jerler kóp. Jerdiń qunary azaıyp barady. Osyny kóre júrip, «nege biz qoldaǵy barymyzdy uqsata almaımyz?» degen oı keledi. Óte ósimtal, eń bastysy, qatty kútip-baptaýdy qajet etpeıtin qaraaǵashty shólge aınalyp bara jatqan jerlerge jappaı egýdi qolǵa alsaq, ekologııalyq apattardyń aldyn alatynymyzǵa senimim zor»,-deıdi ósimdiktanýshy. Qaraaǵashty egip, ony baptaý joldaryn bilgińiz kelse jáne bul aǵash ekologııany tazartýda qandaı ról atqaratynyn bilgińiz kelse, «Aıqyn» gazeti jarııalaǵan «Qaraaǵashtyń qadirin bilmeı júrmiz» atty maqalany oqyńyzdar.
Al, Qazaqstannyń Týrıstik qaýymdastyǵynyń málimetine sensek, jyl ótken saıyn elimizde ishki jáne syrtqy týrızmniń ońtaıly damyp jatqany anyq baıqalady. Bul týraly da «Aıqyn» respýblıkalyq gazeti jazyp otyr. «Elimizge jyl saıyn 4,5-6 mıllıonnyń aralyǵynda sheteldik týrıster taban tirese, onyń deni Reseı, Qytaı, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Germanııa men Túrkııa azamattary. Bul týrısterdiń basym bóligi saıahat baǵyty retinde Almaty qalasy men oblysyn tańdasa, sonyń ishinde ásirese, iri megapolıstiń tarıhı-mádenı obektileri men Іle Alataýynyń shyraıly tabıǵatyn tamashalaýǵa yqylas bildiredi»,-delingen gazet betinde búgin jaryq kórgen maqalada. Bul týraly tolyǵyraq «Týrısterdi elge qalaı kóbirek tarta alamyz?» atty maqaladan oqı alasyzdar.
***
Al, «Ekspress K» gazeti birneshe kúnnen beri Qaznetti shýlatqan beınerolıktiń mán-jaıyn jazady. Aıta keteıik, qyzdaryna «araq» quıyp berip, olarmen stakan soǵystyra otyryp, «ishimdik» ishken ákeniń qylyǵy eldiń jaǵasyn ustatqan edi. Endi, mine, keshe beınerolıktegi áke Іshki ister organdaryna ózi kelip, «men qyzdarymmen osylaı qaljyńdasamyn, shólmektiń ishindegi araq emes, «Saryaǵash» sýy bolǵan. Úıde qaljyń úshin túsirgen beınerolıkti Internetke ruqsatsyz salǵandardyń ústinen aryz beremin», -dep, óz ótinish qaldyrǵan. Alaıda, polıtsııa, rolıkte «araq» ishken eki balaǵa medıtsınalyq saraptama taǵaıyndap otyr. Bul is endi BAQ ókilderi men polıtsııa nazarynda bolatyny anyq. Bul týraly tolyǵyraq «Ekspress-k» gazetindegi «Papıny dochkı» atty maqaladan oqı alasyzdar.