«Qara jorǵadan» aıyrylyp qalmaıyq» - baspasózge sholý
***
«Densaýlyq saqtaý salasyna qatysty kóńildi jabyrqatatyn kemshilikter elimizdiń kóptegen gazet-jýrnaldary men telearnalarda, ınternet saıttarda jarııalanyp jatyr. Az emes. Ústimizdegi jyldyń ózinde-aq, mundaı keleńsiz jaıttar joǵaryda atalǵan ár basylymdy ashyp qalsańyz boldy, kózińizge birden túsedi. Ondaı habarlardan júregińiz aýyrmasa, kánekı. Másele, ondaı habarlardyń ýaqtyly jarııalanýynda emes, másele osyndaı jaǵdaılardyń oryn alýyna jol berip otyrǵan kimder degen suraqqa tireledi», dep jazady « Egemen Qaza q stan » gazeti beısenbilik sanyndaǵy «Salǵyrttyq» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, prokýrorlar 2014 jyldyń 4 aıynda (2012, 2013 jj.) densaýlyq saqtaý zańnamalaryn qoldanýyna 276 (1198, 1172) tekserýler júrgizip, olardyń nátıjesi boıynsha 7156 (19574, 27052) zań buzýshylyqtar anyqtalǵan. Sóıtip, ashyǵyn aıtqanda, prokýrorlyq yqpal etý sharalarymen ǵana densaýlyǵyn saqtaýǵa jáne kepildi medıtsınalyq kómektiń kólemin tegin alýǵa tıis 6814 (37708, 37844) azamattyń konstıtýtsııalyq quqyqtaryn qorǵaýǵa qol jetkizilgen kórinedi. Prokýratýra organdarymen anyqtalǵan zań buzýshylyqtardy joıý maqsatynda 334 (1063, 1044) usynys engizilip, 72 (54, 33) zańsyz akti joıylǵan. «Osylaısha elimizdegi densaýlyq saqtaý isin aıryqsha tekserý barysynda anyqtalǵan kemshilikterge baılanysty, ıaǵnı prokýrorlyq yqpal etý aktilerimen 1347 (4316, 3922) laýazymdy tulǵa túrli jaýapkershilikterge tartylyp, oǵan qosa, 8 (20, 18) qylmystyq is qozǵalǵan. Bul az ba, kóp pe, ózińiz esepteı berińiz. Biraq osynshama laýazymdy adam jaýapkershilikke tartylyp, sonshama qylmystyq is qozǵalǵan soń, endi kimnen ne qaıyr kútemiz?» - deıdi maqala avtory.
***
Alataýdyń arǵy betindegi aıyrqalpaqty aǵaıyndar sońǵy kezderi ǵalamtor betterinde «Qara jorǵa - qyrǵyz halqynyń ulttyq bıi» degen beınejazbalar tarata bastady. Olar qazaqtyń ulttyq murasyn óz elderinde nasıhattap qana qoımaı, qazir túbegeıli patenttep alý máselesin qarastyryp jatqan kórinedi. Tipti aýyzeki aıtylǵan boljam-derekterdiń anyq-qanyǵy dáleldenbeı jatyp, «Qara jorǵany» óz attarynan alys-jaqyn shetelderge shyǵaryp ta úlgergen. Bul jaıynda « Aıqyn » gazetiniń búgingi sanyndaǵy « Qara jorǵadan » aıyrylyp qalmaıyq » degen taqyryptaǵy maqalada jazylǵan. Basylymnyń jazýynsha, daýly áńgimeniń órshýine Qyrǵyzstan telearnasynda kórsetilgen bir tok-shoý sebep bolyp otyr. Baǵdarlamaǵa qatysqan Bolot Dyıqanbaev esimdi kásipker 2003 jyly Qytaı memleketine barǵan saparynda qazaq jigitteriniń «Qyrǵyzdyń eski bıin bıleı alasyz ba?» dep suraǵanyn alǵa tartady. Baýyrlastarymyz oǵan «Qara jorǵany» quljalyq qyrǵyzdardan úırenip, klıp túsirgenin aıtyp, maqtanypty-mys. Sonymen qatar maqalada Muratbek Sarybasovtyń oryndaýynda keń taraǵan «Qara jorǵa» ániniń mátinin óńdep, qaıta tolyqtyryp jazǵan aqyn Serik Qalıevtiń de pikiri berilgen. «Qyrǵyz kásipkeriniń dálelsiz aıtqan sózine bola, baıbalam salyp, daýryǵýdyń esh qısyny joq. Ǵalamtordaǵy «qyrǵyz bıi» dep júrgen ánniń mátini - aına-qatesiz Mereı Turdaqynulynyń óleńine jazylǵan nusqasy. Kerek deseńiz, aqynnyń avtorlar qoǵamy arqyly zańǵa júginýine quqy bar. Osydan eki jyl buryn jolym túsip, Qytaıdaǵy Qyzylsý qyrǵyz avtonomııa oblysynda bolǵanymda, qyrǵyz aǵaıyndardyń: «Senderdiń «Qara jorǵa» bıleriń qaıta jańǵyryp jatyr», - dep qyzyǵa ári tamsana aıtqanyna kýá bolǵanmyn» dedi aqyn.
« Aıqyn » gazetiniń jazýynsha, bıyl 11 myń qazaqstandyqtyń sheteldegi demalysy qınalysqa aınalyp ketýi múmkin. Keshe Ulttyq kásipkerler palatasy basqarmasy tóraǵasynyń orynbasary Gúlnár Qurbanbaeva osynsha otandasymyzdyń «jer jánnaty» sanalatyn sheteldik kýrorttarǵa týrıstik joldama boıynsha bara almaı qalýy múmkindigin málimdep, dabyl qaqqan. Basylymnyń jazýyna qaraǵanda, buǵan «Gúlnár týr» kompanııasy men túriktiń «Atlasjet» áýe tasymaldaýshysy aıypty kórinedi. «Bizdiń baǵalaýymyzsha, búginde «Atlasjet Airlines» arqyly kýrorttarǵa ushyp barý múmkin bolmaǵandyqtan, shamamen 11 myń Qazaqstan azamatyna demalystan qaǵylý qateri tónip tur», - dedi G.Qurbanbaeva. Aıta keterligi, qazirgi ýaqytta Bas proký¬ratýra «Gúlnár týr» operatoryn tekserýge ruqsat berdi. Indýstrııa mınıstrliginiń Indýstrııa jáne týrızm komıtetiniń málimetinshe, tekserý 10 kúnnen aspaıdy. Sodan keıin tekserý ma¬terıaldary sotqa tapsyrylady. Sot isti qaraı kele, «Gúlnár týrdyń» ary qaraıǵy qyzmetine tıym salýy yqtımal. Munyń syrtynda «Gúlnár týrǵa» qatysty qylmystyq is qozǵaldy. Maqala « Kim kimdi aldap otyr? » degen taqyryppen berilgen.
***
Taıaýda Almatydaǵy karaoke klýbtardyń birinde qazaqstandyq kóripkel Zaman Sypataev oqqa ushty. Bul jaıynda « Ekspress K » gazetiniń beısenbilik sanyndaǵy « Zagovorennaıa pýlıa » degen taqyryptaǵy maqalada aıtylǵan. «Karaoke klýbqa kire bergenimde tosyn dybys estidim. Aýyrsynǵanymdy sezinip, ıyǵymnan qan aqqanyn baıqadym. Oq súıegimdi talqandap, jumsaq etke turyp qalypty. Eger men sol sátte basqa jerde bolǵanymda, bul basqa adamnyń ómirin jalmar edi», - dep eske alady Z.Sypataev. Aıta keterligi, belgisiz azamat buzaqylyq nıetpen oq atqan kórinedi. Qazirgi ýaqytta ol abaqtyǵa qamalyp, sot sheshimin kútýde. Al kóripkeldiń qoly birtindep jazylyp keledi. Z.Sypataevtyń aıtýynsha, ol oqıǵa oryn alardan bir apta buryn túsinde oqty jalań qolymen qaǵyp alǵanyn kórgen. Degenmen, kóripkel ony Ýkraınadaǵy oqıǵalarmen baılanystyrǵan eken. Aıta keterligi, ol Kıevte ótken kóripkelder shoýyna qatysqan bolatyn.
***
«Olımpıada chempıony Valerıı Tıhonenko «Almaty» basketbol klýbynyń qarjysyn talan-tarajǵa salǵany úshin segiz jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan aǵasy Igor Tıhonenkoǵa jarııa túrde qoldaý bildirdi», - dep jazady « Vremıa » gazeti « Postradal ız-za basketbola » degen taqyryptaǵy maqalasynda. «Basketboldy jaqsy kórgeniń úshin segiz jyl berý durys emes. Eger sottalǵan merzimine qarasaq, meniń aǵam kóp qarjy urlaǵan. Biraq, is júzinde ol otbasynan aqsha alyp, basketboldy damytýǵa jumsady. Biz anamyzdyń páterinen aıyryldyq, ol ony birneshe márte kepilge qoıǵan eken. Keıinnen ony men satyp aldym. Onyń kóligi de joq, jaıaý júretin. Eger ol urlasa, onda men Igordyń jaqsy ómir súre bastaǵanyn, demalýǵa jıi shyǵatynyn, kólik satyp alǵanyn birinshi baıqar edim. Biraq onyń dymy da joq. Ol barlyq qarajatyn, otbasy qarajatyn jáne meniń de qarajatymdy basketbolǵa saldy. Ol Almatyda osy sport túrin kótergisi keldi, aqyr aıaǵynda túrmeden biraq shyqty», - dedi V.Tıhonenko.
