«Qar barysy, barsyń ba?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazeti habarlap otyrǵandaı, Ánuran sózi avtorlarynyń biri, Memlekettik syılyqtyń ıegeri Jumeken Nájimedenovtiń qaıta jaryq kórgen prozalyq shyǵarmalary tanystyryldy.
«Jumeken Nájimedenov - tek poezııasymen ǵana emes, sonymen birge, birneshe prozalyq shyǵarmalarymen de tanylǵan qalamger. Onyń qalamynan týyndaǵan «Aq shaǵyl» romany 1973 jyly, «Kishkentaı» romany 1975 jyly, al «Dańq pen daqpyrt» romany 1977 jyly jaryq kórgen. Endi jazýshynyń atalǵan romandary «Ólke» baspasynan «Jasóspirimder kitaphanasy» serııasymen qaıta basylyp shyqty»,-dep jazady basylym.
Jalpy, baspa dırektory, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Mereke Qulkenovtiń aıtýynsha, Jumeken Nájimedenov - daryndy aqyn ári jazýshy retinde keńinen tanymal bolǵan tulǵa. Jáne bıyl qalamgerdiń 80 jyldyq mereıtoıyna oraılastyryp romandaryn jeke kitap retinde qaıta basyp shyǵarýdy kózdedik. Bul kitaptardyń bir ereksheligi, ár kitapta ár roman týraly zertteý maqalalary qosa berilip otyr eken. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetindegi «Nájimedenov kitaptary tanystyryldy» degen maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Sheteldegi mýzeılerde bizdiń talaı qundylyqtarymyz qaıtarýsyz jatqany shyndyq»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanynda. «Eger biz urpaǵymyzdyń bolashaǵyna alańdaǵan, tarıhtan taǵylym alǵan ult bolsaq, sol eksponattardy suratýymyz kerek. Kezinde Ermıtajdaǵy Taıqazandy da elge qaıtardyq emes pe? Endeshe, elaralyq kelisim jasap, jádigerlerimizdi nege aldyrmasqa? Shetelde bizdiń qandaı qundylyqtarymyz bar? Aldymen AQSh-tyń Nıý-Iork qalasynda ornalasqan Metropolıten mýzeıinen bastasaq. Metropolıten - álemdegi zııarat jasaýshylary jóninen tórtinshi orynda turǵan ataqty mýzeı. Búginde mýzeı toptamasynda 2 mıllıonnan astam óner týyndasy bar, sonyń ishinde bizdiń tarıhymyzǵa qatysty mol dúnıe saqtalǵan. Tikeleı qazaqqa qatysty bolmasa da, bizdiń babalarymyzdyń tábárikteri bar. Saqtardan, ǵundardan, qypshaqtardan, altynordalyqtardan, moǵoldardan, mámlúkterden qalǵan mol dúnıe osy mýzeıde saqtaýly tur».
Bul ózekti taqyryp Májiliste ótken Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıulynyń úkimettik saǵatynda kóterilip, depýtattar shetel mýzeılerindegi qazaqqa qatysty qundy jádigerlerdi elge qaıtarýdy talap etken edi.
«Álemdegi kóptegen mýzeılerde, máselen, Lývr, Brıtan mýzeıi, Brıtan kitaphanasy, Metropolıten mýzeıi, Ermıtajda bizdiń mádenı qundylyqtary-myz bar. Qazaq handarynyń hattary, rýna jazbalarynyń eskertkishteri, qalalardyń kartalary, Kenesarynyń qylyshy, Bókeı ordasy hanynyń sýreti, Abylaı hannyń zattary sekildi jádigerler shetelde qoıylǵan. Osy eksponattardy birtindep qaıtarý boıynsha strategııalyq jumys júrgizý qajet. Bul bizdiń ulttyq ıdeıamyz bolýy tıis»,-degen bolatyn depýtat Gúlnár Yqsanova:
«Shetelde bizdiń qandaı qundylyqtarymyz bar?» degen suraqqa jaýap bere otyryp basylym avtorlary «Aldymen AQSh-tyń Nıý-Iork qalasynda ornalasqan Metropolıten mýzeıinen bastaıty. «Metropolıten - álemdegi zııarat jasaýshylary jóninen tórtinshi orynda turǵan ataqty mýzeı. Búginde mýzeı toptamasynda 2 mıllıonnan astam óner týyndasy bar, sonyń ishinde bizdiń tarıhymyzǵa qatysty mol dúnıe saqtalǵan. Tikeleı qazaqqa qatysty bolmasa da, bizdiń babalarymyzdyń tábárikteri bar. Saqtardan, ǵundardan, qypshaqtardan, altynordalyqtardan, moǵoldardan, mámlúkterden qalǵan mol dúnıe osy mýzeıde saqtaýly tur»,-dep jazady basylym. Shetel mýzeılerinde qazaq ultynyń tarıhyna qatysty qandaı qundy derekter bar ekendigi «Aıqyn» gazetinde jaryq kórgen «Jat jerdegi jádigerler» degen maqaladan oqı alasyzdar.
«Sońǵy on jyldyqtar ishinde el aýmaǵynda tirshilik etetin qar barysynyń sany edáýir qysqaryp, qazir 110-130 basty qurap otyr. Al álemde 4500-7000 qar barysy bar bolsa, onyń 70-90-y Reseıdi, 2000-2500-i Qytaıdy, 150-500-i Qyrǵyzstan aýmaǵyn, 20-50-i Ózbekstan aýmaǵyn meken etedi»,-dep jazady búgin «Aıqyn» gazeti. Rasymen de, qazaq faýnasynda tolyǵymen joıylyp ketý qaýpi aldynda turǵan qar barysy búginde úlken máselege aınalyp keledi. Olardyń azaıýyna túrtki bolatyn basty sebep - ańshylyq. Zańsyz brakonerler olardyń ózderin de, jemtikterin de (aýlap jeıtin tuıaqty ańdar) joıyp jiberýde. Ýaqyt ótken saıyn taýǵa jaıylatyn úı maly kóbeıip, taýly aımaqtarǵa joldar, sport keshenderi, kýrorttar men taǵy da basqa nysandar kóptep salynyp jatyr. Onda barýshylardyń kóbeıýi de taý-tasty meken etetin bul ańnyń azaıýyna, olardyń tirshilik etetin aýmaǵynyń qysqarýyna ákep soqtyrýda. Sebebi qar barysy - adamdar kóp júretin jerlerge jolamaıtyn taý taǵysy. Oǵan qosa qasqyrlarǵa qurylǵan tuzaqtar da jyǵylǵan ústine judyryq bolyp otyr. Barys pen onyń tirshilik etetin ortasyn saqtap qalýǵa baǵyttalǵan tıimdi is-sharalardy ázirleý úshin ony uzaq ýaqyt boıy monıtorıngten ótkizip, zertteý jumystaryn uıymdastyrý qajet. «Qar barysy, onyń tirshilik jaǵdaılary Qazaqstanda da ózge elderdegi sııaqty óte az zerttelgen. QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Ǵylym komıtetiniń Zoologııa ınstıtýty 2012-2014 jyldary tuńǵysh ret barystardy maqsatty túrde zertteýmen aınalysqan bolatyn. Ol kezde jyl saıyn memleket bıýdjetinen 5 mln teńgeden bólinip otyrdy. Ekspedıtsııalyq zertteýler nátıjesinde olardyń mekendeıtin jerleri, tirshilik etetin ortasy, qorektik bazasy, sondaı-aq jaǵymsyz faktorlardyń áseri zertteldi. Fototuzaqtardyń kómegimen negizgi oshaqtardy mekendeıtin ilbisterdiń sany anyqtaldy. Sonyń nátıjesinde, qazirgi Qazaqstan jerin 110-130 barys mekendeıdi degen tujyrym jasaldy. Joba iske asyrylǵan jyldary qar barysynyń ekologııasyn monıtorıngteý isiniń negizi qalandy. Alaıda qazirgi tańda memleket mundaı ǵylymı-zertteý jumystaryn qarjylandyrýdy toqtatty. 2014 jyly QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar álemi komıtetiniń bastamasymen Qazaqstandaǵy ilbisterdi saqtap qalý jáne zertteý jospary ázirlengen bolatyn. 2015-2020 jyldarǵa arnalǵan jospardy daıyndaýǵa biz de belsendi túrde atsalystyq. Onda taý taǵysyn qorǵaýǵa baǵyttalǵan is-sharalarǵa qosa, tıisti ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizý josparlanǵan-dy. Osy maqsattardy júzege asyrý úshin Zoologııa ınstıtýty janynan Barystardy monıtorıngteý ortalyǵy ashyldy. Biraq 2015 jyly memleket tarapynan qarjy bólingen joq. Keler jyly jaǵdaıdyń qalaı bolary taǵy belgisiz. Qar barystaryn zertteý aýadaı qajet jáne elimiz úshin óte mańyzdy. Osyny eskere otyryp, biz Qazaq geografııalyq qoǵamynan kómek suradyq»,-degen basylym betine oıyn bildirgen QR BǴM ǴK Zoologııa ınstıtýtynyń kishi ǵylymı qyzmetkeri Alekseı GRAChEV. Bul másele týraly «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Qar barysy, barsyń ba?» atty maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Ekspress-K» basylymynyń jazýynsha, Qazaqstannyń quqyq qorǵaý organdary qamaý mekemelerinde oryn alatyn zańsyz áreketterdi ashyq jarııalaıdy. Bas prokýrordyń orynbasary Nurmahanbet Isaevtyń sózin nazarǵa ala otyryp, basylymnyń habarlaýynsha, prokýrorlar úsh jyl ishinde 47 isti sotqa jiberip, sottalýshylarǵa kúsh qoldanǵan 82 poltsııa qyzmetkeriniń ózin qamaýǵa alǵyzǵan. Bul týraly basylymda jaryq kórgen «Instıtýt nezdorovogo pıtanııa» degen maqaladan oqı alasyzdar.
