Qap taýyndaǵy qarbalastyń syry nede? - baspasózge sholý
***
Elbasy Nursultan Nazarbaev agroónerkásip kesheni aldyna mal sanyn arttyrý, taıaý jyldarda eksportqa shyǵarylatyn et kólemin 60 myń tonnaǵa jetkizý mindetin qoıyp otyr. Sondyqtan da elimizde aýyl sharýashylyǵyn 2020 jyldarǵa deıingi kezeńde damytýdyń keshendi baǵdarlamasy jasalyp, júzege asyryla bastady. Bul jóninde «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jazylǵan.
Respýblıkada veterınarııalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý maqsatynda «Veterınarııa týraly» zańǵa biraz ózgerister men tolyqtyrýlar engizilgeni málim. Osyndaı ózgeristerdiń nátıjesinde aýyldyq jerde maldárigerlik qyzmet sapasyn arttyrý úshin mamandarǵa kommýnaldyq tólemnen jeńildikter berildi, olar turǵyn úı alýǵa jáne salýǵa jeńildetilgen ósimmen nesıe alatyn áleýmettik sala mamandarynyń sanatyna jatqyzyldy, aýylǵa barǵan mal mamandaryna kótermeaqy tólenetin boldy. Osyndaı turmystyq ıgilikter yntalandyrǵan jas mamandar aýyldyq jerlerge bara bastady. Ótken jyly Elbasynyń «Dıplommen - aýylǵa!» jobasy boıynsha 13 jas maman aýyldyq okrýgterde jumysqa ornalasty. Bul úrdis bıyl da jalǵasyn taýyp, osynshama jas túlekter aýyldyq jerlerge barýdy uıǵaryp otyrǵan kórinedi, dep jazady basylym.
Gazettiń keltirgen málimetteri boıynsha, osy bastamalardyń arqasynda Aqtóbe oblysyndaǵy veterınarııalyq stansalarǵa 13 «Djıp» jáne dárileý qondyrǵysy ornatylǵan osynshama «ÝAZ», aýyldyq okrýgterdegi osyndaı pýnkterge 137 «Nıva» avtokólikteri tabys etilgen. Osy avtomobılderdi qosa eseptegende 60 túrli maldárigerlik qural-jabdyqtar satyp alýǵa 588 mıllıon teńgege jýyq qarjy bólingen kórinedi. Budan basqa qazir oblystyń tórt aýdanynda bes veterınarııalyq zerthananyń qurylys-montaj jumystary aıaqtalyp qaldy. Olar da osy zamanǵy ozyq zerthanalyq qural-jabdyqtarmen jaraqtandyrylyp, jaqyn kúnderi paıdalanýǵa beriledi dep kútilýde.
Maqala «Mal dárigerleri kólikti boldy» degen taqyryppen berilgen.
Tarazdyq Qadir aka bizdiń gazetimizdiń oqyrmandaryna osydan birer jyl buryn Elbasyna óz aýlasynda ósirgen júzimderi men gúlderinen jınaqtalǵan beınekasseta men fotoalbom jiberip, amandyq tilep joldaǵan haty arqyly tanys. Prezıdent Keńsesiniń basshysy Mahmut Qasymbekov qol qoıǵan jaýap hatta Elbasynyń baǵbandyq ónerge rızashylyq tanytqany men óziniń shynaıy alǵysyn jetkizýdi tapsyrǵany aıtylady. Bul jaıynda sol kezderi gazetimizdiń Jambyl oblysyndaǵy tilshisi jazǵan maqalada tolyq aıtylǵan-dy. Jýyrda eńbekti janyna serik etken aqsaqalmen jolyǵýdyń sáti tústi, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Tarazdyq baǵban taǵylymy» atty maqalada.
Internettegi júzim jaıyndaǵy málimetterdi bir sholǵanymda, onyń tamyryn tereńge jaıǵandary elý-alpys jyldaı ómir súretindigin oqyǵanym bar-dy. Qadir akanyń jýandyǵy otyz santımetrge jýyq eń úlken júzim túbin kórip, odan qansha ýaqyt bolǵanyn suraǵanymda, qyryq jyldan asqanyn aıtty. Japyraǵynan júzimi kóp salǵan bul túpte qyrýar máýe bastaryn kórip eriksiz tańdaı qaqtyq, dep jazady avtor.
Maqalada Qadir atanyń júzim ósirýdegi kóp jylǵy eńbegi men tájirıbesi, júzimniń sorttary, júzim ónimdi bolý úshin ony kútip-baptaýdaǵy tásilder egjeı-tegjeıli aıtylady.
***
Kóp uzamaı Kaspıı teńizinde asa iri, jańa bir áskerı kúsh paıda bolmaq. Bul jóninde jaqynda ǵana Ázirbaıjan parlamentiniń qaýipsizdik jáne qorǵanys jónindegi komıtetiniń ókili, depýtat Zahıd Orýdj málimdedi.
Onyń áńgimesiniń aýanyna qarasaq, aldaǵy ýaqytta Túrkııa men Ázirbaıjan armııasy birigetin kórinedi. Onyń aıtýynsha, ekonomıkalyq, saıası, dıplomatııalyq qarym-qatynastan tys, aımaqtyń qaýipsizdigi, turaqtylyǵy, óńirlik máseleler boıynsha eki eldiń oıy bir jerden shyǵyp jatyr, dep jazady «Aıqyn» búgingi sanynda.
Avtor álemdik saıasattaǵy ár eldiń múddesi týraly jan-jaqty talqylaı kele, mundaı áreketterdiń astarynda ne jatýy múmki ekendigine saraptama jasaıdy. Onyń aıtýynsha, Túrkııa men Ázirbaıjan armııasy qosylý-qosylmaýyn ýaqyt kórsete jatar. Eń bastysy, eki eldiń qarýly kúshteri 1992 jyldan beri talaı márte túrli kelisimshartqa otyrdy. 2010 jyly «agressııa bola qalsa, kómek berý jónindegi kelisimge keldi. Osynyń ózi kóp nárseni ańǵartsa kerek. Qalaı desek te, AQSh Qap taýyndaǵy úlken oıyndy qolǵa ala bastady desek jańylyspaımyz. Óıtkeni osylaı etý arqyly Aq úı Iranǵa da, Reseıge de tizesin batyrýǵa tyryspaq. Bir qyzyǵy, jaqynda ǵana NATO-nyń múshesi Rýmynııa Moldovany (birtutas ultpyz degen maqsatta) ózine qosyp alýǵa, armııasyn biriktirýge alǵashqy qadam jasady. Vengrııa Ýkraınaǵa qarasty Karpat taýlarynyń keıbir tustaryna baılanysty daý kóterdi. Polsha da Ýkraına men Belarýspen jer daýy bar ekenin aıta bastady. Munyń bári tegin bolmasa kerek-ti. Bul elderdiń barlyǵy basynda AQSh turǵan áskerı blok NATO-nyń músheleri. AQSh Reseıdi aqyryn-aqyryn qaýsyra qorshap, birtindep bólshekteýdiń alǵy sharttaryn jasaı bastady deýge bolady. Maqala «Qap taýyndaǵy qarbalastyń syry nede?» degen taqyryppen berilip otyr.
Atyraýda «Hazardan-Qazaqqa» atty tarıhı ekspedıtsııa joryqqa shyqty. Beıbarys babanyń eńseli eskertkishi aldynan bastaý alǵan tarıhı joryq oblystyń barlyq aýdandaryna baryp, tarıhı-derekti quńdylyqtar týraly arnaıy fılm túsiredi. Bul týraly «Aıqynnyń» búgingi sanynda «Hazardan - qazaqqa deıin» degen maqalada jazylǵan.
Maqalada aıtylǵandaı, ǵasyrlar ótse de, mańyzdylyǵyn joımaıtyn tarıhtyń kýási - Uly Jibek jolyn negizge ala otyryp, Atyraý oblysy óńirindegi tarıhı-mádenı muralarǵa saıahat jasaý osy ekspedıtsııanyń maqsaty. Aımaqtyń tarıhı-mádenı murasyn qorǵaý, ony qalpyna keltirý men paıdalaný jónindegi memlekettik ınspektsııanyń málimetterine súıensek, búginde oblys boıynsha 313 tarıhı-mádenı eskertkish, 525 mádenı nysan tirkelgen.Týǵan ólkemizdiń baǵa jetpes tarıhı murasy ólketanýshy, arheolog, tarıhshylar men jýrnalısterdiń derekteri arqyly qalyń jurtshylyqqa jetkizilmek. Bul ulttyq quńdylyǵy mańyzdy jobany usynýshy «Qazaqstan» RTRK» AQ oblystyq fılıaly bolsa, ony qoldaýshy Atyraý oblysy ákimdigi.
Ekspedıtsııa top jetekshileriniń aıtýynsha, Maqat aýdanynda bastalatyn alǵashqy sapar tarıhı oqıǵalar men jádigerleri syryn búgip jatqan Jylyoı, Qyzylqoǵa, Inder, Mahambet, Isataı, Qurmanǵazy aýdandary men Atyraý qalasynyń eldi mekenderinde jalǵasady. Aıtarlyǵy, oblys tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan joba aıasynda - 10 bólimnen turatyn derekti fılm túsirilip, onda tarıhı-derekti jáne kórkemdik qundylyǵy jaǵynan búginge jáne keleshekke qajetti mańyzdy dúnıeler toptastyrylatyn bolady.
