Qańtar aıynda memlekettik bıýdjetke 1,1 trln teńge salyq tústi

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - 2022 jylǵy qańtar aıynda memlekettik bıýdjetke salyq túsimderi boıynsha jospar 110,7% oryndaldy (jospar boıynsha 996,2 mlrd. teńge, 106,9 mlrd. teńgege asyra oryndaýmen 1 103,1 mlrd. teńge tústi), dep habarlaıdy QazAqparat.

Bul ótken jylǵy uqsas kezeńmen salystyrǵanda 2,2 ese nemese 612,7 mlrd. teńgege joǵary.

Onyń ishinde:

- Respýblıkalyq bıýdjet 102,2% oryndaldy (jospar boıynsha 801,3 mlrd.teńge, 17,6 mlrd. teńgege asyra oryndaýmen 818,9 mlrd. teńge tústi), ótken jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda 3 ese nemese 549,9 mlrd. teńgege ósti.

- Jergilikti bıýdjet 145,8% oryndaldy (jospar boıynsha 194,9 mlrd.teńge, 89,3 mlrd. teńgege asyra oryndaýmen 284,2 mlrd. teńge tústi) 2021 jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda 28,3% nemese 62,8 mlrd. teńgege ósti.

2021 jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda Respýblıkalyq bıýdjetke túsimderdiń eń kóp somasy munaıǵa salynatyn korporatıvti tabys salyǵy boıynsha 300,7 mlrd. teńgege nemese 3,2 ese jáne eksporttyq keden bajdary boıynsha 124,3 mlrd. teńgege nemese 8,3 ese óskeni baıqalady.

Túsimderdiń ósýine mynadaı faktorlar áser etti.

2022 jyly qańtar aıyn ótken jylǵy uqsas kezeńmen salystyrǵanda negizgi eksporttyq pozıtsııalarǵa, onyń ishinde munaıǵa 59,0%, alıýmınııge 49,9%, myryshqa 33,3%, mysqa 22,7% jáne qorǵasynǵa 16,3% baǵanyń ósýi baıqalady. Shıki munaıǵa salynatyn kedendik áketý bajynyń mólsherlemesi 55,6%-ǵa ósti (1 tonna úshin ortasha mólsherlemesi 2021 jylǵy qańtarda– 45,0 $, 2022 jylǵy qańtarda – 70,0$).

Úshinshi eldermen taýar aınalymy 2021 jyly 14,1%-ǵa ósti (eksport 25,8%-ǵa ósti, ımport 6,2%-ǵa tómendedi).

Ótken jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda 2022 jylǵy qańtar aıynda ótkizý boıynsha aınalym 23,9%-ǵa ulǵaıdy (6 320 mlrd. teńgeden 7 827 mlrd. teńgege deıin).

Jalpy, 2022 jylǵy qańtar aıynda elektrondy shot-faktýralardyń derekteri boıynsha óner, oıyn-saýyq jáne demalys boıynsha 2 esege, ken óndirý ónerkásibi jáne karerlerdi qazý 1,8 esege, ózge de qyzmetter túrlerin usyný 1,8 esege, bilim berý 66,5%, kásibı, ǵylymı jáne tehnıkalyq qyzmet 48,4%, densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik qyzmetter 33,5%, sýmen jabdyqtaý jáne káriz júıesi 31,5%, qurylys 28,9%, óńdeý ónerkásibi 26,9%, aýyl, orman jáne balyq sharýashylyǵy 16,5% jáne kóterme jáne bólshek saýda; avtomobılderdi jáne mototsıklderdi jóndeý 15,9%-ǵa ósti.

Ótken jylǵy uqsas kezeńimen salystyrǵanda 2022 jylǵy qańtarǵa bir salyq tóleýshige onlaın baqylaý-kassa mashınalarynan ortasha túsimi 17,5%-ǵa ósti (3,6 mln. teńgeden 4,2 mln. teńgege deıin).

Bul rette, salalar bóliginde ortasha túsimniń ósýi kólik jáne qoımaǵa qoıý boıynsha 2,1 esege, ózge de qyzmetter túrlerin usyný 30,4%, óner, oıyn-saýyq jáne demalys 30,2%, kóterme jáne bólshek saýda; avtomobılderdi jáne mototsıklderdi jóndeý 28,0%, bilim berý 12,3%, turý jáne tamaqtaný boıynsha qyzmetter 10,5%-ǵa óseni baıqalady.


Сейчас читают
telegram