«Qanmen jazylǵan kitap»: Jaýyngerlik kollektıvtiń yntasyn ádil túrde baǵalaǵan oryndy
Otty jyldarda qan keshe júrip, qan-terin sarqyp, bolashaqqa amanat retinde qaldyrǵan jazýshynyń bul eńbegi jastardy patrıotızmge, erlik-jigerge, adamgershilikke tárbıeleıtin ónegeli ómir mektebi bolary anyq.
***
Osynda bolǵannan beri birqatar jaıdy kórip, sezdim. Birqatar adamdar tym uzaq, óz qarabasyndyq maqsattan joǵary emes. Búkil eldiń, halyqtyń qamy degendi múlde umytqan. Opera teatrynyń horynda qazaq ánin aıtatyn ánshiler qalmaǵanyn ne deısińder, halyq jaıyn keńinen oılap, tolǵap pishetin eldiń namysy qaıda? Biz kim edik, kimbiz, kim bolamyz degen suraýlar áli kúnge jaýapsyz qalyp ketip bara jatqan joq pa? Tipti óziniń qazaq ekenin umytyp bara jatqandaryń kóp emes pe? Qazaqpyn dep maqtanýdy ar kóretin, qazaqtyń tilinde sóıleýdi masqaralyq kóretin salt qaıdan shyǵyp otyr? Balalardyń kóbi ne qazaq, ne orys bolyp tárbıelenbeı, shóre-shóre birdeme bolyp ósip jatqanyn nege kórmeısińder? Osylardy kúıinip aıtqanda meniki qazaq halqy da sovettik otanymyzdaǵy basqa elderdiń qatarynda jetilgen - ulttyq dańqyn, saltyn tolyq bildirip maqtana alatyn el bolýyna tilek aıtyp otyrǵandyq qoı.
Eldi, jastardy, halyqtyń izgi, jaqsy adamgershilik saltynda tárbıeleý, búgingi mádenıetti halyqtyń kóne mádenıetimen ushtastyryp damytý qajet ekenin uǵyný kerek emes pe? «Gvardııa, alǵa» sııaqtylar - jańa mádenıet, aqıqat shyǵarma emes, jalǵan, búgingi shyndyqqa karrıkatýra.
Sonymen, Bektiń kelýine oralaıyn. Bul joly men ony sókken joqpyn. Ol maǵan dármensiz kúıde kelgen edi. Men oǵan eshqandaı da tik minezdilik kórsetken joqpyn, ol menen rıza kóńilmen attanyp ketti. Muny kapıtan Qurmanbek Saǵyndyqov ta rastaı alady. Noıabr aıynyń sońynda men Moskvaǵa keldim. Meniń kelý qarsańymda Bek ekinshi povestiń ekinshi nusqasyn aıaqtap qalǵan eken. Ekinshi povest birinshisine qaraǵanda, sóz joq, jaqsy shyqqan, biraq áli de bolsa oıdaǵydaı emes-ti. Biz eki aptadaı ýaqyt bas kótermeı qoljazbany óńdep, jetildirip jumys istedik.
Osy jerde Jazýshylar odaǵy Bektiń povesin jónsiz talqylaýdy oılastyrady. Bek bolsa qatty abyrjydy, tipti bul talqylaýdan júreksindi de, sóıtip meniń qatysýymdy qıyla ótindi. Óziniń ótinishin ol birde-bir áskerı jáne áskerı psıhologııalyq suraqtarǵa jaýap bere almaıtynyn aıtyp dáleldedi (al ol bolsa talqylaýda osy máseleler basty nazarda bolatynyna senimdi bolatyn). Men kelisim bermedim.
- Meniń endi bir top qyzyqqumar moskvalyqtarmen áýre bolýym qalǵan eken ǵoı. Sizbenen birge áýre sarsańmen júrgenim de jeter,- dedim Bekke. Osy jerde ol ádiletsizdik, zymııandyq jasady: eki kúnnen soń ol habarlandyrý basylǵan gazetti alyp keldi, onda 8 dekabrde Jazýshylar odaǵynyń klýbynda kitaptyń talqylanatyndyǵy jáne oǵan meniń qatysatynym jazylypty. Men renish bildirdim.
Bek qýlana jymıyp:
- Klýbta úlken habarlandyrý ilýli túr, onda sizdiń famılııańyz iri áriptermen badyraıtyp jazylyp qoıylǵan,- dep sózin jalǵastyrdy.
Bul talqylaýǵa eshbir daıyndyqsyz barýyma týra keldi. Halyq kóp jınalǵan eken. Qyzyqqumar moskvalyqtar men moskvalyq bıkeshter meni kózderimen iship-jep barady. Talqylaýdy general-leıtenant Ignatev ashty. Sonan soń sóz Bekke berildi. Biraq ol osy jerde de zymııandyq jasady: birinshi taraýdy oqyp shyqqannan keıin basqa eshnárse aıta almaıtynyn, óıtkeni polkovnık Baýyrjan Momyshuly onyń áńgimesin ózinen góri jaqsylap aıtyp beretinin, aýdıtorııany qyzyqtyratyn barlyq suraqtarǵa jaýap beretinin aıtty. Otyrǵan jurt dý qol shapalaqtady. Men trıbýnada jurtshylyqtyń aldynda bir japyraq qaǵazsyz qur qol turmyn...
Talqylaýdyń stenogrammasyn birer kúnde alyp qalarsyzdar. Men sizder suraǵannan keıin tek qana ózimniń sóılegen sózimniń stenogrammasyn ala keldim. Aýytqyp ketpes úshin ony jaı oqyp bereıin. (Óziniń sóılegen sóziniń stenogrammasyn oqıdy).
Bekpenen ózara qarym-qatynasymyz ben «Arpalystyń» jaǵdaıy qazirshe osyndaı. Keıbir máseleler jóninde sizderdi «Arpalys» povesine jıi silteýimniń sebebin osydan túsine jatarsyzdar. Óz sózimmen taqyrypty qorytyndylaımyn. Artylǵan ýaqytty suraqtarǵa qaldyraıyq. Men sizderge birnárse oqyp bereıin dep nıettenip edim. Sony sizderge oqyp bereıin.
«Bir nárseni isteı alý úshin ne isteý kerektigin bilip alý kerek - demek, zerttep bilý qajet. Zerttep bilmeıinshe bilý de, isteı alý da múmkin emes». Armııa qazirgi zamanǵy tehnıkamen qanshalyqty baqaıshaǵyna deıin qarýlanǵanymen, eger onyń adam quramy jan-jaqty jaýyngerlik daıarlyqtan ótpegen bolsa, al ofıtserleri áskerlerdi, tehnıkalardy jáne qarý-jaraqtardy basqara bilý ádis-tásilderin nashar ıgergen bolsa, onda armııa paıdasyz tobyr kúıinde qalady, ári dushpannyń myqtap turyp bergen alǵashqy soqqysynan-aq byt-shyt bolyp, burshaqsha bytyrap ketedi. Mashyqtanǵan armııa úshin urysqa kirý, shaıqasý - jaýyngerlik qasıetterdi alǵashqy qajetti synaqtan ótkizý bolmaq, munyń ózi áskerlerdi keıingi jaýyngerlik qımyldar úshin edáýir asa mańyzdy máni bolatyn áskerı shynyǵýdan, shyńdalýdan da ótkizý bolmaq. Alǵashqy urys keıingi jaýyngerlik qımyldardyń qalaı bolatynyn da kórsetedi. Áskerlerdi alǵashqy urysta qalaı bolǵan kúnde de, mindetti túrde jeńip, utyp shyǵýǵa úıretý, daıarlaý qajet.
1. Stenogramma «Maıdannan jazylǵan hattar» bóliminde berildi.Tájirıbe men jeke baqylaýlarymnan baıqaǵandarymnan qysqa túrde myna máselelerdi aıta ketýdi qajet dep esepteımin. Oqý-jattyǵýdy áskerge shaqyrylǵan alǵashqy pýnktten bastap birinshi jeńiske jetken shabýylǵa deıingi aralyqta uıymdastyra bilý qajet. Jaýdan tartyp alynǵan shepte bekinip qalýǵa da úırengen jón, úırený, shynyǵý ári eseıý úshin soǵysa bil. Birde-bir «beıbit» ári birde-bir jaýyngerlik kún oqýsyz, úırenýsiz, jattyǵýsyz bosqa ótpesin. (Bizder Koblıakıde shıki materıaldy jańadan alynǵandardyń bes kúndik «akademııasynda» qalaı úıretkendigimiz jóninde - bul tájirıbeni egjeı-tegjeıli sıpattap jazý kerek). Áskerlerdiń jaýyngerlik ázirligi men soǵysqa jaramdylyǵynyń negizi - árbir soldattyń jaýyngerlik ázirliginiń jáne soǵysqa jaramdylyǵynyń negizi bolyp tabylady. Urys dalasyndaǵy mindetti shtab nemese sheshim qabyldaǵan komandırdiń oıy tujyrymdalǵan karta emes, jaýyngerlik ázirlik, daıarlyq sheshedi. Eger soldattyń daıarlyǵy nashar bolsa, komandırdiń jaqsy da parasatty sheshimi túkke aspaı qalady, kerisinshe, eger jaýyngerler jaqsy daıarlyqtan ótken bolsa, ortasha sheshimniń ózin óte jaqsy nátıjege jetkizýge bolady. «Jaýyngerdiń jaqsy ázirligi - jeńiske bastama, muryndyq». Jaýyngerler men komandırlerdiń áskerı adamgershilik beınesin qalyptastyrýdy, jaýyngerlerdiń boıynda jaýyngerlik qasıetterdi tárbıeleýdi bizde jıi daǵdyly iske aınaldyrǵandaı áńgime júrgizý men baıandamalar oqyp berýmen shekteýge bolmaıdy, qaıta soldat kásibine jergilikti jerde, naqty jabdyqtalynǵan polıgonda, kez kelgen shartty nárselerden qashyp, jaýyngerler men komandırlerge qajyr-qaıraty men aqyl- oı kúshine naǵyz jaýyngerlik salmaq arta otyryp, praktıkalyq turǵydan úıretip- jattyqtyrý qajet.
Ókinishke oraı, bizdiń kóptegen aǵa bastyqtarymyz boıyna sińip qalǵan zııandy, mádenıetsiz ádetten - qaramaǵyndaǵylarǵa ofıtserdiń, tárbıeshiniń, ustazdyń, bastyqtyń abyroıyna syıyspaıtyn, aqyrynda azamattyq, áskerı jáne azamattyq ómirdiń ádet pen normalarynan shyǵyp ketetin dórekilikten zardap shegip keledi, olardyń ózderi de máseleni sheshýde az, aıaǵyna deıin zerttep tereńirek oılanbaıdy, aýzynan shyqqan sózi men aıtqan oıyna mán bermeıdi, úzildi-kesildi túrde, keıde baqyryp, adamdardy qaǵytpa sózben kekep, jónsiz dórekilik kórsetip orynsyz balaǵattaıdy. Osyndaı bastyqtar ózderiniń mádenıetsizdikterin qaramaǵyndaǵylarǵa úzildi-kesildi aqyl aıtýshylardy, dórekilerdi, «naýbaıshylardy» jaqsy, talap qoıǵysh komandırler dep aıtyp, taratady. Munyń ózi sózsiz aqymaqtyq baǵa ekenin olar uqpaıdy. Olar óziniń oıyn ábden ekshelgen, shaǵym berýge jatpaıtyn pikir dep eseptep, ózgelerdiń oıyn elemeıdi, basqalardyń usynystarymen, aqyl-keńesterimen eseptespeıdi. Mundaı ózin- ózi dáripteýshilik - óz kúshi men qabiletin tym asyra baǵalaýshylyq. Moraldyq jáne qajyr-qaırat jaǵynan myqty bolýǵa tárbıeleý únemi adam janyna úńile bilýdi, oǵan nazar aýdaryp otyrýdy, ıgilikti qulshynystarǵa qanattandyryp, erik- kúshin, adamgershilik, moraldyq, qajyr-qaıratyn, aqyl-oı qabiletin nyǵaıtýdy, adamnyń adamgershiligin jeke jáne ulttyq maqtanysh sezimin sanaly túrde túsinýdi, óziniń kúsh-qýaty men qabilet-qarymyna degen kózi ábden jetken senimdiligin jáne árbir soldattyń óz qarý-jaraǵyna degen senimdiligin nyǵaıtýdy talap etedi. Tózimdilikpen jáne erinbeı-jalyqpaı úıretip, jattyqtyryp, jaýyngerlerdiń is- qımyldaryna aqyl-keńestermen, eskertýlermen, jetekshi suraqtarmen senimdilik uıalatyp, kómekke úırenýshilerdiń tvorchestvolyq kúshi men aqyl-oıyn jumyldyryp, ınıtsıatıvany, jaýyngerlik tapqyrlyqty, aılakerlikti jáne basqa da jaýyngerlik qasıetterdi damytyp, jetildirý qajet. Ásirese, komandırdiń boıynda ózine degen senimdilikti, ınıtsıatıvany, myqty, qaıtpas, qajymas erik-jigerdi damytý qajet. Durys ári júıeli oılaı bilýshilikti, tereń oılastyrylǵan sheshim jasaı alýshylyqty qalyptastyrý kerek. Barlyq kezde onyń pikirimen sanasyp, sony oı-pikirin qoldap, damytyp otyrý qajet - olardan úırenip jáne únemi úıretip otyrý kerek. Soldattyń aýyr beıneti eńbegi men ómirine shynaıy turǵydan taldaý jasaý negizinde únemi jaýyngerlik rýhty kóterip otyrǵan jón. Jaýyngerlik kollektıvtiń yntasyn ádil túrde baǵalaǵan oryndy. Erik-jiger men ınıtsıatıvany keıbireýlerdiń ádeıi «budan da jaqsy nátıjelerge qol jetkizýimiz kerek degen nıetpen» únemi «nashar» dep aıtyp, tuqyrtyp tastaıtynyndaı basyp tastamaý qajet. Tózimdi, shydamdy, jınaqy, aqyl-parasatpen: bilmeýshilikti, tájirıbesizdik pen áskerı qyzmetti atqarý kezindegi saldyr-salaqtyqty aıyra bil. Olardyń sebepterin taýyp, der kezinde jeke erekshelikterin, qabiletterin, psıhıkasyn eskerip, bárin bet aldy «bári jaqsy» nemese «bári óte jaqsy» dep sanamaı, madaqtaý nemese jazalaý sharalaryn qoldanyp otyr. Kináli bolǵan adamdy esin jıǵyzbaı únemi tynyshyn ala berme nemese kózge túskenderdi tym dandaısyp ketpeıtindeı asyra maqtama. Madaqtaý men jazalaýdy qadirin ketirip jónsiz qoldanba. Árbir soldattyń kásibı jáne etnografııalyq ereksheligin bil.
Odan ári qaraı. Men sizderdiń nazarlaryńyzdy mynaǵan aýdaraıyn dep edim (qoljazbany kórsetedi). Bul negizinen Qazaqstan tarıhyna qatysty. Qazaq SSR tarıhyn oqyp shyqqannan keıin, men bul kitaptyń redaktoryna hat jazdym: Myna aldaryńyzda ilýli turǵan karta-shema boıynsha Panfılov dıvızııasynyń tarıhyn baıandaýǵa kirispes buryn men sizderge keıbir áskerı termınderdiń anyqtamasyn, mánin ashatyn keıbir jalpy uǵymdardy aıtyp, túsindire keteıin. Bir-birimizdi jaqsy túsiný úshin sizdermen ortaq til tabysqanymyz jaqsy. Múmkindigine qaraı men áskerı tilmen sóılemeı, oıymdy jeńil, qarapaıym ári túsinikti etip jetkizýge tyrysyp kóreıin, biraq áskerı máselede áskerı tildi múldem qoldanbaý da ádiletsizdik bolar edi. Tyńdaýshylarym kásibı áskerı termınderdi, sózderdi, uǵymdardy barlyq kezde uǵyna almaıtynyn, túsine bermeıtinin eskerip, áńgime barysynda keıbir jaǵdaıda taratyp, túsindirip aıtýǵa, keıde taqyryptyń máninen, aıasynan da aýytqyp ketýge májbúr bolmaqpyn, alaıda bunymyz áńgimemizdi uzartyp jibermek. Osynyń óziniń qajeti bar ma, áńgimeni budan ári qalaı júrgizýim kerek, sony aıtyńyzdarshy?
Áýezov: Osyǵan deıin qalaı júrgizgen bolsańyz, áńgimeni ári qaraı da solaı etip júrgize berińiz. Bizdiń bárimiz áskerı adam bolmaǵandyqtan, neǵurlym kóbirek taldaý, túsindirý jasalynyp otyrsa, soǵurlym jaqsy. Siz úshin qarapaıym bolyp kóringen nárse - bizge qarapaıym emes. Bizder áskerı máseledegi bilimdi tikeleı álippeden bastaýǵa muqtajbyz. (Bári de Áýezovti qoldaıdy).
Baýyrjan Momyshuly: Jaqsy, meniń ýaqytymnyń kóbisi osy túsindirý men taldaýǵa ketti, endi ózimiz belgilegen ýaqyttyń ishinde sizderge aıtaıyn degenderimniń bárin aıtyp shyǵa alamyn ba, joq pa? Meni mazasyzdandyryp turǵan osy.
Sátbaev: Taǵy da áńgimemizdi bir kúnge sozarmyz, ıaǵnı 5-6 saǵatqa esep jasaıyq.
Baýyrjan Momyshuly: Jaqsy, men eń qajetti degenderge, múmkindiginshe qysqasha toqtalýǵa tyrysaıyn. Kóptegen anyqtamalar erkin túrde túsindiriletinin esterińizge sala ketkim keledi.
1. Hat «Maıdannan jazylǵan hattar» bóliminde berildi, óıtkeni meniń qolymda myna dalalyq ýstavtan basqa úzindi keltiretin materıal nemese konspekti de joq.
Shyǵarma Ádebı KZ portalynan alyndy.
Jalǵasy bar
