«Qanmen jazylǵan kitap». Ulttyq rýh pen ulttyq patrıotızm - jeke adamnyń eń asyl qasıeti
Otty jyldarda qan keshe júrip, qan-terin sarqyp, bolashaqqa amanat retinde qaldyrǵan jazýshynyń bul eńbegi jastardy patrıotızmge, erlik-jigerge, adamgershilikke tárbıeleıtin ónegeli ómir mektebi bolary anyq.
***
Ózara kómek kórsetý jáne kollektıvshildik sezimi - áskerı paryzdyń mańyzdy da mindetti elementi, joldastyq, toptyq-qoǵamdyq sezimniń asyl belgisi. Adamnyń basyna túsken qaıǵyny bólise bilýshilik - adamnyń boıynda kollektıvshildik sezimdi tárbıeleýdiń nátıjesi, ortaq maqsatqa jetýge kómektesý, joldasyńnyń qazaǵa ushyraýy onyń ózin de álsiretetin tikeleı qaýip ekenin, ortaq maqsatqa jetýmen jáne óz basyn saqtap qalý múmkindikterin azaıtatynyn bildiretinin seze otyryp, bar kúsh-qýatyńmen, qabilet-qarymyńmen jaýynger kollektıvtiń bólshektenip ydyrap ketýine jol bermeý. Bul sezim basshy men onyń qaramaǵyndaǵylardyń, jaýyngerlik birliktiń, jaýyngerlik yntymaqtastyqtyń moraldyq negizi bolyp tabylady, ol «biri - bári úshin jáne bári - biri úshin» degen prıntsıpke negizdelgen nemese qazaqtar aıtatynyndaı: «Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi, tórteý túgel bolsa, tóbedegini alady», «Birliksiz tirlik joq». Sóıtip, ofıtserlerdiń mindetti túrde soldattyń boıynda ortaq maqsatqa jumyldyratyn, birlikke shaqyratyn kollektıvshildik sezimin tárbıeleýge, darytýǵa jáne bekitýge erekshe kóńil bólgeni jón. Bul sezimdi halyqtyń dástúr-salty, jaýyngerlik dástúr, sondaı-aq biryńǵaı áskerı kıim úlgisi, urys júrgizý tásilderine biryńǵaı túrde úıretý, maqsattyń birligine senimdi bekitip, damyta túsedi. Soldattyń sana-sezimine: bólimsheniń álsizdigi - onyń álsizdigi, bólimsheniń masqara bolýy - onyń masqara bolýy, bólimsheniń dańqy - onyń dańqy, bólimsheniń namysy - onyń namysy, bólimsheniń sátsizdigi - onyń sátsizdigi, tabysy - onyń tabysy ekendigin jetkizý qajet. Ol ózi qyzmet etip júrgen jaýynger kollektıv - onyń jaýyngerlik semıasy bolyp tabylady, bul semıanyń taǵdyry onyń jeke basynyń taǵdyrymen ajyraǵysyz baılanysta. Bul jerde men burynǵy qoljazbalarymdaǵy qorqynysh jóninde aıtylǵan pikirden birde-bir jol úzindi keltirmeımin, degenmen báribir oǵan qosymsha retinde bul barlyq tirshilik ıesine tán sezimdi klassıfıkatsııalaý retine baılanysty birneshe sóz aıta ketý qajet dep sanaımyn. Úreı - qıynshylyq, qaıǵy-qasiret, japa shegýdi jáne basqa da jaǵymsyz nárselerdi kútýge baılanysty týatyn sezim. Qorqynysh - ólim qaýpine, adam shyǵynyna jáne basqa da aýyr ári azapty oqıǵalarǵa alyp kelýi yqtımal jaǵdaıdy kútýge baılanysty adam boıynda týatyn sezim. Jan qınalysyna, denege oq, jaryqshaq tıip jaraqattaýǵa, aıaq-qoldy julyp ketýge, ólim, ıaǵnı jeke adam ómirine úlken zardaby tıetin surapyl aýyrtpalyqtyń tónýine baılanysty qorqynysh sezimi paıda bolady. Záresi, úreıi ushý degenimiz - adam boıyndaǵy qorqynysh seziminiń keıinnen údeı kúsheıe túsýi, qorqynysh sezimi oılamaǵan jerden, qaýyrt týyp, sana-sezimdi bılep alady, adam bir ornynda qaqqan qazyqtaı qalshıyp qalady, onyń denesiniń bári jansyzdanyp qalǵandaı - júıkesi bosap, bulshyq etteriniń ál-dármeni ketip, tiri ólikke aınalǵandaı, bylaısha aıtqanda, adamnyń ishki «meni» tolyq túrde beı-bereketsizdikke ushyraıdy. Sasý - tobyrǵa qorqynyshtyń taralýy. Úreı, qorqynysh, záresi, úreıi ushý, sasý ózin-ózi saqtaý ınstınktiniń kóleńkeli jaqtarynan, bir qalypty ári qaýipsiz tirshilikti ańsaýdan týady. Aıtylǵan sezimder adamnyń aqyl-oıynyń jumysyn álsiretip, erik-jigerin nasharlatady, sezim músheleriniń qalypty jumysyn buzady, sodan bulshyq etter túıilip, júrek soǵysy jıileıdi, sóıtip bul sezimder adamdy aqylmen, sezimmen basqara bilýden, erik-jigerinen, bir qalyptylyǵynan aıyrady, adam haıýanǵa tán ózin-ózi saqtaý ınstınktine, úreıi ushý, qorqý sezimderine tap bolady. Úreıi ushý, qorqý sezimi barlyq tirshilik ıelerine tán, ári ony jan dúnıesiniń kúshimen - ıntellektpen, adamnyń joǵarǵy sanalylyǵy - erlik, ózin-ózi ustaı bilý, jeke basynyń qasıetteri - paryz, uıat, ar-namyspen, qatań áskerı tártippen, komandırdiń jeke ónege-úlgisimen, onyń óktem erik-jigerimen, bedelimen, buıryq pen jarlyq bergen kezde soldat barlyq ýaqytta: komandır qaı jerde bolsa, sol jerde qaýip az; komandır qoryqpaıdy eken, demek qorqatyn da dáneńe joq sııaqty, biraq ta komandır júreksizdene bastasa, onda senimdilik bolmasa, demek qaýipti, qaterlirek bir nárseniń bolýy múmkin dep oılaıtynyn eske alyp onyń daýsyndaǵy qorqynyshty seıiltip, qaramaǵyndaǵy jaýyngerlerdiń boıyna senim uıalatatyn ámirli únimen op-ońaı-aq basyp, joıýǵa bolady. Bul sezim kóbinese dushpannyń oıda joqta, ańdaýsyzda kútpegen jerden jasaǵan is- áreketinen «ólip, mert bolyp ketýim múmkin-aý» degen psıhıkaǵa qatty áser etetin oıǵa baılanysty týady. Áskerı ýstavta moraldyq turǵydan da úlken máni bar jaýyngerlikti qamtamasyz etýge, úzdiksiz barlaý júrgizý men kúzetke qoıýǵa baılanysty máselelerge úlken mańyz berip, ony birinshi orynǵa qoıýy sondyqtan. Dalalyq ýstavtyń 93-paragrafynda bylaı dep anyq jazylǵan: «Áskerlerdi jaýyngerlik turǵydan qamtamasyz etý mynandaı maqsatty kózdeıdi: áskerdi dushpannyń jerden jáne áýeden tutqıyldan jasaǵan shabýylynan saqtandyrý, olarǵa erkin qımyl jasaý jáne eń qolaıly degen toppenen uıymdasqan túrde urysqa kirý múmkindigin qamtamasyz etý». Qorqynyshtyń alǵashqy belgisi baıqalysymen-aq, óktem de týra aıqyn berilgen buıryq pen komanda boıdy bılegen úreıdi ushyryp, ishteı qobaljýdy basyp, tipti qapyda qalyp, bas saýǵalap ketken adamnyń ózine kúsh-jiger beredi. Durys tárbıeleı bilýshilik, qaramaǵyndaǵylardyń psıhıkasyna durys yqpal ete alýshylyq pen parasatty túrde berilgen buıryq qana - qarý-jaraq pen týǵa, jaýyngerlerdiń ómirine qaýip tóndirip turǵan qorqynyshtyń aldyn alýdyń, oǵan jol bermeýdiń, saqtap qalýdyń, jaýyngerlerdi abyroısyzdyq pen masqara bolýdan aman alyp qalýdyń senimdi quraly. «Ámir ete bilý kerek» degen devız árbir ofıtserdiń týyna úlken áriptermen jazylyp qoıylýǵa tıis. Úmit úzý - jaǵdaıdyń múldem úmitsizdigi men tyǵyryqqa tirelýin uǵyný men ólim qaýpiniń sózsizdigine baılanysty týatyn sezim. Óıtkeni áskerı adam úshin (onyń mamandyǵy osyndaı) qazaǵa ushyraý - soldat kásibiniń saldary, qalypty nárse bolyp tabylady jáne de áskerı ýstav urys jaǵdaıy talap etken jaǵdaıda ózin ólimge qııýǵa tárbıeleýge mindetteıdi, jeke adamnyń mert bolýy, áskerı adam úshin (áskerı emes adamdarda bolatyn) aqtaý bola almaıdy. Degenmen jeke adam ólimi úlken ıgilikti is jaýdy jeńý jolynda onsha úlken qaıǵy, sonshama zor qurbandyq bolyp kórinbegenimen, áskerı adam boıynda úmit úzý, toryǵýshylyq týǵyzbaýǵa tıis, solaı bolǵanmen de ol belgili dárejede bárine ortaq, jalpy sezim (óıtkeni soldat ta tiri adam, oǵan da adam boıyndaǵy álsizdik qasıetter tán) bolyp tabylady. Tek mynandaı aıyrmashylyqtarymen áskerı adam úshin jeke adam ólimi bolýy múmkindigi kútpegen nárse emes, óıtkeni urys dalasynda kún saıyn, árbir mınýt saıyn ólim qaýpi tónedi. Áskerı adam kez kelgen kútpegen oqys jaǵdaıdan abdyrap, sasyp qalshıyp turyp qalýǵa tıis emes, qaıta oqys jaǵdaı onyń aqyl, erik-jigerin, sezimine ot berip burynǵydan batylyraq, eptirek qımyldaýǵa jumyldyrýǵa, ıtermeleýge tıis. Tez arada boıdy kúshpen jınap alýshylyq áskerı adamdy abdyrap, sasqalaqtap qalýdan, áreketsizdikten, esepsiz qozǵalystan, bári de bitti dep sanaǵan tyǵyryq jaǵdaıdan batyl túrde ózin alyp shyǵýǵa múmkindik beredi. Ómirge degen qushtarlyq, ólimdi jeńip, aman qalýǵa erekshe umtylý nıeti - adamdy ólim qaýpin jeńýge, ólimge qarsy barýǵa, qaınaǵan yza-kekpen ómir úshin ólimdi jeńýge ıtermeleıtin urys kezindegi basty qozǵaýshy kúsh. Ómir - soldattyń týy. Meniń soldat urysqa ólý úshin emes, ómir súrý úshin barady, al ómir súrýge degen úmit oty soldattyń júregin jylyta túsedi dep dáleldeı aıtý sebebim sondyqtan. Soldat ómir súrý úshin, osy jolda ómirin qııady... Ójettilik, qaısarlyq - jaýyngerdiń tipti múmkin emes degen jaǵdaıdyń ózinde abyroımen ólimge bas tigýge táýekel etýshilik, ıgilikti qulshynys. Erik úmitsizdik buǵaýyn úzip, adamnyń búkil jan dúnıesi men tánin shıryqtyryp qulshyndyra túsedi, mundaı is- áreketti kútpegen ári óziniń qurbandyǵyna dýshar etkenine senimdi dushpanǵa beımálim jolmen oqys soqqy berýge jeteleıdi. Ójettilik - dushpan úshin múldem kútpegen nárse, bul jaǵdaı eń aldymen moraldyq turǵydan eseńgiretip tastaıdy, mundaı batyl qımyldan esin jınaı almaı byt-shyt bolǵan dushpan lezde birnárse qabyldaı qoıarlyq qabiletinen aıyrylady Dushpanǵa jaı oǵyndaı tııý óz nátıjesin beredi, úmit úzýshilik, toryǵýshylyqty saltanatty kóńil kúı basady, árıne munyń ózi adam shyǵynynsyz bolmaıdy, biraq adam ólimi ójettilik kórsetken jaǵdaıda sırek ushyrasady. Sonymen aqyrynda áskerı adam úshin qajý, toryǵýshylyq, úmit úzýshilik, senimsizdik degen bolmaıdy, eshqashan ómirde úmittene almaǵan adam ǵana úmitin úze alady. Qazaqtar: «úmitsizden úmit qashady, úmitti asqar taýdan asady»,- dep ósıet aıtady. Patrıotızm - Otanǵa (memleketke) degen súıispenshilik, jeke adamnyń aman-saýlyǵy qoǵamdyq-memlekettik qaýipsizdikke tikeleı baılanystylyǵyn seziný, ózińniń memleketke táýeldi ekenińdi, memleketti nyǵaıtý degenimiz - jeke adamdy kúsheıtý ekenin moıyndaý, qysqasyn aıtqanda, patrıotızm degenimiz - memleket degen uǵymdy, onyń jeke adammen barlyq jaǵynan ótkenimen, búgingi kúnimen jáne bolashaǵymen qarym-qatysyn biriktiredi. Otanǵa degen súıispenshilik qana soǵys kezindegi ólimdi moraldyq turǵydan aqtap, soǵys isiniń adamgershilik negizi bola alady. Barlyq kezde patrıotızmdi dereksiz, uzaq-sonar sózben uǵyndyrýdan, kóbinese memleketke berilgen adamnyń maqsat-múddesimen baılanyssyz túsindirýden qashý kerek. Osy máselege qatysty men 1941 jyly «Úkim» degen atpen birneshe betke oı-pikirimdi jazǵan edim, ol oılarym Aleksandr Bektiń «Panfılovshylar alǵy shepte» degen alǵashqy povesinde tolyq túrde kórinis tapty, sondyqtan men osymen shektelgim keledi.Patrıotızmniń mańyzdy elementteriniń biri - onymen etene baılanysyp jatqan ulttyq rýh pen ulttyq patrıotızm jóninde aıtyp ótý qajet. Ulttyq rýh pen ulttyq patrıotızm - bul ulttyń ishindegi jeke adamnyń asyl belgisi men qasıeti - óz halqyna degen súıispenshiligi, jeke adam óz halqymen qan jaǵynan da jáne shyqqan tegi, terrıtorııasy, tili, turmys-tirshiligi, minez-qulqy, psıhologııalyq jáne etnografııalyq erekshelikteri, qalyptasqan tarıhı dástúrleri jatynan da ábden aıqyn ári derbes basqa qasıetteri jáne erekshelikterimen de baılanysty. Munyń bárin mindetti túrde esepke alý úshin ári bul sezimdi áskerlerge kúsh-jiger beretin myqty qural retinde paıdalana otyryp, patrıotızm, otanǵa, ultqa súıispenshilik uǵymynyń jalpy arnasyna baǵyttap jiberý úshin bilý qajet. Meniń qoljazbamda bylaı dep jazylǵan: «Qazirgi zamanǵy soǵys - saıası soǵys, birikken ulttardyń soǵysy bolyp tabylady, oǵan bizdiń Sovet memleketiniń barlyq halqy qolyna qarý alyp qatysýda. Olar birlese kúsh salǵanda ǵana jeńiske jetemiz». Árbir komandır jaýyngerdiń boıynda patrıottyq sezimdi damytý úshin kúndelikti, praktıkalyq ári durys ta sanaly túrde jumys júrgizýdiń sózsiz qajettigin tereń túsine bilýi tıis... Barlyq halyq barlyq uly da tamasha nárseler jasaýǵa qabiletti. Biz únemi laıyqty baýyrmaldyq qarym-qatynas jasaýǵa ári kez kelgen ult pen halyqty qurmetteýge tárbıeleýimiz kerek. Uly orys ultynyń orta tobynan shyqqan keıbir ókilderi basqa shaǵyn halyqtarǵa «ekinshi sortty» adam degen oımen qaraýyna múldem jol bermeý kerek, mundaı qate, mádenıetsizdik kózqaras - óte zııandy. Ókinishke oraı, olar mundaı kózqarastarymen ulttyq týdaǵy asqaq ozyq joǵarǵy ıdeıany shovınızmniń jıirkenishti usaq-túıegine aıyrbastaı otyryp, birinshi kezekte, eń aldymen óz ultynyń uly abyroıyna kir keltiredi. Orys joldastarǵa qatysty bul kesirlilikti Kalının «orys berekesizdigi» dep ataǵan. Praktıkalyq jumysta barlyq kezde de ultshyldyq pen ulttyq rýh uǵymyn eshqandaı da shatastyryp almaý jaǵyn únemi este ustaý kerek. Mynany bilgen jón, ultshyldyqtyń negizinde basqa halyqtarǵa ózin qarsy qoıýshylyq, amtogonızm jatsa, al ulttyq rýhtyń tabıǵatyna óz halqyna degen súıispenshilik arqyly basqa halyqtardy súıý men qurmetteý tán. Keıbir respýblıkalarda ulttyq mádenıet pen tildiń negizi qorǵalmaıdy, munyń ózi eń aldymen osy respýblıkanyń basshylary men kommýnısterine abyroı ápermese kerek, óıtkeni marksızm bul negizdi túp-tamyrymen joıýǵa qarsy, marksızm kerisinshe, barlyq jaǵynan, túri jaǵynan ulttyq, mazmuny jaǵynan sotsıalıstik mádenıetti jalpy adamzattyq múdde turǵysynan damytýdy kózdeıdi, jol berse, ol adamǵa barlyq jaǵynan aıyp pen ádil kiná taǵylýǵa tıis. Kúnshildik - basqa adamnyń basymdyǵyn jáne óziniń álsizdigi men túkke shamasy kelmeıtindigin túsiný. Basqalardyń tasynyń órge domalaýy, kúsh-qýatynyń, qaıratynyń artyqtyǵy, sondaı-aq materıaldyq ıgiligi kúnshildik sezimin týdyrady. Óıtkeni árkimge is- áreket etýge qulshynys tanytýshylyq, men basqalardan kemmin be dep ózin-ózi joǵary qoıýshylyq pen senimdilik tán. Abaı bylaı degen: «Adam bir boq kótergen, boqtyń qaby...» Іs-árekettiń tabystylyǵy basym túsýdiń nátıjesi bolyp tabylady ári ataq, danq, tanymal, qoǵamdyq yqpal jáne t.s.s. formada kórinedi. Munyń bári kúnshildiń sasyq namysyn qozdyryp, ashý-yzasyn týdyrady, jan dúnıesin kúızelte túsedi. Moraldyq jaǵynan azapqa salady, budan ol óz básekelesiniń syrtynan ósek aıtyp kemsitip, ústinen ártúrli ósek-aıań taratyp, onyń paıdaly isteri men ádil eńbekteri jóninde tis jarmaı dattaý jolymen qutylǵysy keledi. Dostyq qarym-qatynas ádebin saqtap, «Jamandyǵyn jasyryp, jaqsylyǵyn asyrýdyń» ornyna, «túımedeıdi túıedeı etip kórsetedi». Kúnshil óziniń keskin-kelbeti jaǵynan árqashan da ózi kúndep júrgen adamnan tómen turady nemese ásker tilimen aıtqanda, sóz tasýshy adam ósektep júrgen adamynyń tyrnaǵyna daturmaıdy. Eń aldymen ózi ósektep júrgen adamnan góri sóz tasyp júrgen adamnyń jeke basyn tekserip kórý qajet. Ókinishke oraı, bizde keıde kerisinshe istep jatady. Kúnshil - ásirese, armııada jeksuryn da zııandy adam, óıtkeni ol jaman adamgershilikke jat qylyqqa, tipti qylmysqa da beıim. Tipti, kúnshil adamnyń bireýdiń laıyqty eńbegin elemeýi, aýyzǵa da almaýy jáne basqalardyń paıdaly isterin jurtshylyqtyń tanýyna qalaıda kedergi keltirýge tyrysyp baǵýy sııaqty enjarlyq áreketteri - óte zııandy. Onyń bul áreketi talantty da qabiletti adamdardyń eńbek ónimdiligin tómendetedi, sóıtip is pen jalpy múddege orasan zor nuqsan keltiredi. Kúnshil adam yjdaǵattylyq, ádildik pen berilgendik sııaqty adamnyń jaqsy qasıetteriniń arasynda kıkiljiń, iritki salady. Sondyqtan da men «Erlik eleýsiz qalmasyn. Olja - elge saýǵa, ataq - erge saýǵa» dep jazyp edim. Kúnshil kisi ádette ataq, dańq, shenqumar, maqtanshaq keledi. Maqtan súıgish - alǵashqy maǵynasy abyroıdy, ar-namysty qurmetteý ári erik-jigerdiń qozǵaýshy kúshi degen umtylýdy bildiredi. Syı-qurmetke, ataq-dańqqa, adamgershilikke jatpaıtyn, oıdan shyǵarylǵan, jalǵan jymysqy áreketpen, shyn máninde bolǵan jaıdy ósirip, óziniń eńbegi etip kórsetýge umtylýshylyq. Buǵan keıde bizdiń tilshiler de ataq qumar jandardyń aıtqanyna eltip, ózderiniń ańǵyrttyǵymen jel berip qoıady. Maqtan súıgishtikke qarsy qoldanylatyn birden-bir qural - qara qyldy qaq jarar ádildik, erlikti óte sezimtaldyqpen aıyra bilip, taýyp, kóre bilýshilik. «Erlikti taba bilý - erdi tanı bilý». «Olja - elge saýǵa, ataq - erge saýǵa». «Erlik eleýsiz qalmasyn» degen qaǵıdany qatal da parasatty túrde ustan. Óziniń atqarǵan paıdaly qyzmeti úshin birge qyzmet isteıtin joldastary men bastyqtary tarapynan qoldaý, maquldaý kútý - árbir adamǵa tán nárse. Bul sezimdi qanaǵattandyrý bastyqtardyń tarapynan ádilettilik pen parasattylyqty talap etedi. Munyń ózi adamdy rýhtandyryp, kúsh-jiger berip, jumys ónimdiligin arttyrady. Óıtkeni árbir adam ózine yqylas qoıyp, kóńil aýdarýdy ańsaıdy, al soldat bolsa óziniń tyrmysqan talpynysy úshin bataly syıǵa emes, ózi senimdi qyzmet etip kele jatqan komandıriniń - halyqtyń, memlekettiń ókiliniń yqylasyna bólensem deıdi.
Shyǵarma Ádebı KZ portalynan alyndy.
Jalǵasy bar
