«Qanmen jazylǵan kitap»: Basty maqsat - jaýyngerlerdiń az kúshine degen senimin nyǵaıtý, jaýdyń da jan saýǵalap qashatynyna kóz jetkizý
Otty jyldarda qan keshe júrip, qan-terin sarqyp, bolashaqqa amanat retinde qaldyrǵan jazýshynyń bul eńbegi jastardy patrıotızmge, erlik-jigerge, adamgershilikke tárbıeleıtin ónegeli ómir mektebi bolary anyq.
***
Uly Otan soǵysynyń alǵashqy kúnderindegi jaǵdaı sizderge jaqsy málim bolǵandyqtan, oǵan erekshe toqtalyp ótýdiń qajeti bola qoımas. Qalyń buqaraǵa sovettik baspasóz quraldarynyń 1941 jylǵy soǵys qımyldary men maıdandaǵy hal-ahýaldy der kezinde egjeı-tegjeıli baıandap otyrǵandyǵyn da ashyq moıyndaýymyz kerek. Bas qolbasshynyń 23 ııýndegi sovet halqyna arnaǵan sózi bárimizge de erekshe qozǵaý saldy. Osydan-aq onyń halqymyzǵa degen jan tolqytarlyq ystyq iltıpatyn jete sezinýge bolatyn tárizdi, tipti onyń mán-maǵynasyn sózben aıtyp jetkizý múmkin emesteı.
Jaý Moskva irgesinde turǵan, ıaǵnı Uly Oktıabr revolıýtsııasynyń 24 jyldyq torqaly toıy kezindegi tereń fılosofııalyq taldaýlar men baıyptaýlarǵa qurylǵan, sol kezdegi shıelenisken jaǵdaıǵa barynsha shynshyldyqpen baǵa bergen Bas qolbasshynyń sózin ǵasyrymyzdaǵy eń dana sóz deýge bolady. Osy eki dokýmentti sovet adamdary adal kóńilderimen muqııat zerttep, tanı da bermek. Sol kezdegi jaǵdaıǵa qaı turǵydan bolsyn tolyq túsinikteme bergen bul sózderdiń shynaıylyǵyn, aqıqattylyǵy men tereńdigin moıyndamasqa laj joq. Jalyndy bul sózder jeńiske jetýimizge jiger berip, bizdi barynsha qaırattandyrdy. Óıtkeni biz onyń aıqyndyǵyna kóz jetkizip, kámil sendik.
Endi qarsy jaqtyń strategııalyq maqsaty jaıynda sóz qozǵalyq. Nemis basqynshylary shoǵyrlanǵan iri kúshpen soqqy bere otyryp, bizdiń áskerlerimizdi bólshektep, tas-talqan etip, joıyp jiberýge, elimizdiń operatıvtik jáne strategııalyq turǵydan alǵanda mańyzdy saıası, ekonomıkalyq ortalyqtaryn qysqa merzim ishinde basyp alýǵa, sóıtip tynys-tirshiligimizdi birjola tunshyqtyrýǵa umtyldy. Olar Batystaǵy jáne Polsha jerindegi jeńisti áreketterin úlken masshtabta bizdiń elimizde qaıtalaýǵa tyrysty. Bizdiń Bas komandovanıeniń alǵa qoıǵan maqsat-múddesi - olardyń áskerı tehnıkasy men adam kúshine batyl toıtarys berip, jolyn bógep, dushpandy álsiretý, kúshterdiń ara qatynasyn óz paıdamyz jaǵyna qaraı ózgertýge jaǵdaı jasaý, sóıtip qýatty kúshpen qarsy shabýylǵa shyǵyp, zulym jaýdy tas-talqan etý.
Bul jaıynda kezinde kóp jazyldy da. Men sizderge málim jaılardy qaıtalap aıtyp jatpaımyn. Tikeleı ózimizdiń 316- atqyshtar dıvızııasynyń qımyl-áreketine toqtalyp ótpekpin. Dıvızııamyzǵa elý shaqyrymdyq Volokolamsk bekinis aýdanyn qorǵaý mindeti júkteldi. Al nemister bolsa, bizden áli alystaý, kósh jerde edi. Polktar men batalondarǵa qorǵaıtyn, bekinis jasaıtyn ýchaskeler bólinip berildi.
Batalondardyń jaǵdaılaryna toqtalaıyn. Qyzyl áskerdiń eski jáne jańa ýstavy boıynsha, batalon eki shaqyrymǵa deıin sozylǵan qorǵanys shebin qura alsa, bizdiń batalondarǵa alty-segiz shaqyrymǵa deıingi jerge qorǵanys shebin qurý tapsyryldy, ıaǵnı negizgi normadan úsh-tórt ese artyq jer berildi. Bizdiń batalondy áskerı daıarlyqtan tolyq ótken deýge bolmaıtyn, ol jańadan shaqyrylǵan adamdardan turdy, onyń ústine tolyq jabdyqtalynbaǵan ári jaraqtandyrylmaǵan edi. Bul jóninde «Taıaqpen tankke qarsy turdyq» dep jazǵan da bolatynmyn. Árıne, osyndaı kúshpen alty-segiz shaqyrymǵa sozylǵan qorǵanysty jaýdan qorǵaý ońaı emes edi. Men batalon komandıri retinde bizder kelip jetetin nemese sheginetin bólimder úshin shóp ázirlep jatyrmyz, munda basqa bólimder keler, meniń batalonymnyń ýchaskesine eki-úsh polk kelip bekinetin shyǵar dep oıladym. Osy segiz shaqyrym aralyqty jalǵyz meniń batalonymnyń qorǵaıtynyn ol sátte oıyma da alǵan joqpyn, ony jalǵyz batalonnyń ustap turýy múmkin emes dep eseptedim. Osy shıelenisken jaǵdaıdy odan ári baıandaı otyryp men bul týraly A. Bektiń «Arpalys» kitabynda qalaı sýrettelgenin de aıtyp ótemin.
Sizder «arergard» degen sózdi esitken bolarsyzdar? Bul negizgi kúsh keıin shegingen kezde dushpandy ustap turýǵa qaldyrylǵan áskerdiń bólimi, keıinnen bul sheginip bara jatqan kúshter jańa shepte urys qımyldaryn júrgizedi. Sodan soń kelesi shepke jyljytylyp, urysqa qaıta kirisedi. Mine, men Qyzyl Armııa dushpandy ustap bógep turatyn osyndaı bólimdermen urys júrgizedi, al qalǵan kúsh keıin sheginip, shepke bekinedi, sodan keıin maǵan bir jarym eki shaqyrym jerdi qorǵaý tapsyrylyp otyr eken,- dep oıladym. Alaıda, jaǵdaı men kútkendegideı bolyp shyqpady. Bul kitapta ǵana osylaı jazylǵan eken.
Volokolamsk baǵytynda shyn máninde, jaǵdaı múlde basqasha boldy. Oǵan biz jasyǵan joqpyz, okop qazyp, bekinisimizdi kúsheıte, urysqa ázirligimizdi arttyra tústik. Bizdiń okopty qalaı qazyp, qorǵanysqa qalaı ázirlengenimiz jaıly A. Bektiń ekinshi povesinde tamasha sýrettelgen. Sondyqtan osy aralyqta ótken barlyq urys qımyldaryna men keńirek toqtalmaımyn. Burnaǵy kúni soldattarǵa basshylyq jasaýdaǵy komandır qorqynyshy týraly aıtýdy umytyp ketippin.
Jaýyngerlerdi basqarý ońaı emes, komandır ózi úshin ǵana emes ózine tapsyrylǵan is úshin de qorqynysh sezimin basynan ótkeredi. Ásirese segiz shaqyrymǵa sozylǵan qorǵanys shebindegi komandır kóńil-kúıiniń qandaı bolatynyn túsine bilgen jón. Qysqasy, jaýmen betpe-bet urysqa barynsha daıyndalyp jattyq.
Kenet bizge qaraı ústi-bastarynyń alqam-salqamy shyqqan berekesiz bosqyn top jaqyndaı berdi. Aldymen eki-úsh adam, keıinirek bes-on bolyp, qaralary kóbeıe tústi. Olardy tanyp-bilý múmkin emes, bireýleriniń qolynda vıntovka, qaısybireýleriniń qarýy da joq. Olardyń syrtqy kelbeti adam shoshyrlyq, eńsesi túsip ketken, azyp-tozyp sharshaǵan, júzderinde úreı. Janymyzǵa jaqyn kep toqtady. «Joldastar, qaıdan kelesińder?» - dep suradyq. «Qorshaýdan shyqtyq», - deıdi. «Komandırleriń, bólimderiń qaıda?» Bilmeıdi. «Munshama úreılenetindeı ne bop qaldy?» Áńgimelerine qulaq túrseń, júregiń aınıdy. Nemis degeniń jolyndaǵynyń bárin jaınap kele jatqan alyp ajdaha derlik. Kútpegen jerden, tyldan, qaptaldan shyǵa kelip, jarqyrap ushatyn oqtarmen atqylap, tóbeńnen bomba tastap, berekeńdi ushyratyn kórinedi. Bir sózben aıtqanda, jerdiń apshysyn qýyrǵan sumdyq dúleı. Bul jaıynda A. Bektiń kitabynda da naqty jazylǵan bolatyn, oqyǵan shyǵarsyzdar. - Jaraıdy, Qudaı betterińnen jarylqasyn, - dep olardy shep arqyly tylǵa qaraı ótkizip jiberemiz. Mundaı kóńilsiz kezdesý sátteri bizde on bes kúnge sozyldy.
Meniń jaýyngerlerim óte tártipti, sergek edi. Álgilerdi kórgennen keıin qarasam, qabaqtary salyńqy, júzderinen kúlkiniń izin izdeseń de tappaısyń, kózderi alaq-julaq etedi. Bárin qorqynysh susy basqandaı, ol tipti meniń ózime de qol salǵandaı. Degenmen sabyr saqtap, tereń oıǵa battym. Sirá, nemis jan alǵysh qubyjyqqa aınalǵany ma! Eger jaýyngerlerim álgi qashqyndardaı bas saýǵalap bytyrap ketetin bolsa, onda qorqaq komandırdiń birine men de aınalmaımyn ba? Al kútken jaýdyń qarasy áli kóriner emes, qaıta qorshaýdan shyqtyq degen qashqyndardyń sanynda esep joq. Qashqyndar batalonymnyń jaýyngerlerin indetteı azdyrdy.
«Jurttyń bári bas saýǵalap qashyp bara jatqanda, biz qarap otyramyz ba?» Estirtip aıtpaǵanymen bul suraqtyń jaýyngerlerim kókeılerinde saırap turǵany ras edi. Bulaı degenim úshin sizder meni keshirersizder. Qanattas polk haqynda emes, ózim jaqsy biletin óz polkym jaıynda aıtyp turmyn, óıtkeni ony bes saýsaǵymdaı biletinmin. Generaldyń tapsyrmasy boıynsha aldyńǵy shepti barlaı bastadyq. Álgi qashyp kele jatqandardan «nemister alysta ma, joq pa?» dep surasaq, «izimizdi ókshelep qýyp kele jatyr» dep jaýap beredi. Búgin osylaı dese, erteń basqasha aıtatyn. Tipti olardyń sózine senerińdi de, senbesińdi de bilmeısiń. Sonda bul qalaı? Jaǵdaı ne bolyp barady ózi? Biz nemisterdi izdestirip, barlaýshylardy ilgeri jóneltýmen boldyq. Olar aldyńǵy jaqty túgel sholyp shyqty, al nemisterdiń ózi túgil kóleńkesi de kórinbeıdi.
A. Bektiń Rýza jaǵalaýy men onyń tabıǵat kórinisin sýrettegenin bilesizder. Onda jasyl jelekke bólengen syńsyǵan orman alqaby bar edi. Alaıda onyń bizge tıgizer sharapaty shamaly boldy. Áıtse de oǵan biz tańǵajaıyp óner týyndysyna tamsanǵandaı qyzyǵa qaraýshy edik. A. Bektiń kitabynda «ormandy ysyryp tastaý» degen joldyń bary esterińizde me? Biz sonda kókpen talasqan aǵashtardy obalsynatynbyz, al qazir onyń qadir-qasıetine qaramaı aıaýsyz shaýyp, japyryp jatyrmyz. Biz sondaı qıyn-qystaýdyń ózinde ony aıadyq, kóńilimizben qorǵap, aıaladyq. Nemisterdi alystan kórý úshin alqaptyń bir bóligin arshýǵa bolar edi, biraq janymyzda júrgen ormanshy bizge: «Halyq Komıssarlary Sovetiniń arnaıy qaýlysy bar. Bul - qoryqqa aınaldyrylǵan el baılyǵy. Eger sizder qol tıgizer bolsańyzdar, sózge kelmesten tıisti jazalaryńyzdy alasyzdar», - deıtin. Men basshy bolsam da, qarapaıym ormanshynyń sózine qulaq astym...
Degenmen, báribir fashıster osynaý ormannyń ishine kelip shoǵyrlandy. Eger biz ormandy buryn arshyǵanda, urysty birshama qolaıly jaǵdaıda júrgizer edik. Sondaǵy qansha qıynshylyq kórsek te tóze bilip, ormanǵa adamgershilik turǵydan qaraǵanymyzdy rızashylyqpen eske alamyn. Bizdiń tabıǵat-anaǵa degen kirshiksiz adaldyǵymyz soǵystyń alǵashqy kúniniń ózinde, mine, osyndaı boldy. Óıtkeni bizde áli eshqandaı da tájirıbe bolǵan joq edi. Biz arnaıy barlaý otrıady men barlaý toptaryn, nemisterdiń qaı jerde ekenin anyqtaý úshin tapsyrmalar berip, alǵy shepke jumsap otyrdyq. Sebebi jaýdyń ornalasqan jerinen múldem beıhabar edik. Bizge jalpy jaǵdaıdy general Panfılovtyń ózi túsindirdi. Urysqa áli ene qoımaǵan jan-dúnıemizdiń tolǵanys, arpalysyn A. Bek dál jáne durys beıneledi. Atý jazasy týraly taraý meniń jazbalarymnan alyndy. Ol jazbalar qazir Tájibaevta saqtaýly. Taraý «Úkim» dep atalady. Onyń mazmunyn aıtyp jatpaımyn.
Serjant Boranbaevtyń ózin-ózi atyp, jaraqattaýynyń saldarynan batalon basyna úreı men qaýip tóndi. Onyń mundaı qorqaqtyq áreketi erekshe aktimen - atý jazasymen óteldi. Qalaı bolǵan kúnde de mundaı qylmystyq áreket jasaǵan adamǵa aıaýshylyq bolmaıtynyn kórsetý úshin batalonnyń kózinshe úkimdi oryndaý kerek. Biraq munymen de dushpannyń qorqynysh bulty men jaǵadan alǵan úreı seıile qoımady, nemister qashqyndar sýrettegendeı qubyjyq tajal kúıinde záre qutty ala berdi. Qashqyndardy kórip boıdy bılegen úreıdi birden seıiltip jiberý, basyp tastaý úshin aldymen mindetti túrde tiri nemisti kózbe-kóz kórý kerek boldy, naızanyń ushymen dushpandy janshyp óltirýge bolatynyna, bizdiń atqan oqtyń nemisterdi de jýsata alatynyna, dushpan da úreılenip, bas saýǵalap qashatynyna, onyń eshqandaı tajal qubyjyq emestigine jaýyngerlerdiń kózin jetkizý qajet edi. Ol úshin negizgi urysqa kirispes buryn nemistermen bir sátti qaqtyǵysty ótkizý qajet boldy. Jaýyngerlerdiń qaqtyǵysta jeńiske jetemiz degen senimi bolmasa, ondaı-mundaı operatsııany ótkizýdiń paıdasy joq ekenin sezdim.
Batalonymnyń taǵdyry qyl ústinde turdy. Jaýyngerlerim tolqýly, qobaljýly. Ýstav tártibine qarsy áreket etýdiń áldeneshe ese asqynýynan da góri meni qashqyndardyń jaýdyń qubyjyq ekeni týraly ulǵaıta, burmalap jetkizgen úreıli sózi, soldattardyń tolqýly jan dúnıesi qatty alańdatty. Osy tyǵyryqtan jol taýyp, qalaı bolǵan kúnde de nemisterge sózsiz soqqy berý kerek dep sheshtim. Batalon urysqa muqııat daıyndaldy. General Panfılovtyń: «Batalonǵa ne jetpeı turǵanyn bilesizder me? Oǵan jaýdyń tumsyǵynan eseńgirete soǵý ǵana jetpeı tur», - degen sózin A. Bektiń tamasha keltirgeni bar. Kóńilimiz alań. Nemister qaıda? Bilmeımiz. Men on shaqyrymdyq qashyqtyqqa deıin barlaýǵa adam jiberdim, nemister joq. On bes, jıyrma, jıyrma bes shaqyrym jerlerde de olar kórinbedi. Aqyry Sereda derevnıasynda jaýdyń bary anyqtaldy. Ol bizdiń alǵy shepten jıyrma bes-otyz shaqyrymdaı qashyqtyqta edi. Nemister Sereda derevnıasyna batys jaǵyndaǵy basty torap arqyly, al Shahovo stantsııasyna soltústik tustan «Bolychevo» sovhozyna ońtústik búıirden engen. Shahovo stantsııasy men «Bolychevo» sovhozy jaýdyń basyp alýǵa órshelene umtylǵan jol torabyndaǵy eldi mekender bolatyn. Novlıanskoe selosynyń shyǵysqa qaraı Jıtahıdan tartylǵan jol Maksımovo arqyly bizdiń shepti kesip ótetin. Batystan shyǵysqa qaraı qozǵalǵan nemister Shahovodan «Bolychevoǵa» deıin jekelegen toptaryn qaldyrýdy maqsat etse kerek. Sóıtip mańdaı tustan urmaı, soltústik pen ońtústikten aınalyp ótý arqyly manevr jasap, shyǵysqa qaraı toqtaýsyz júrip otyrǵan. Al Maksımovo- Novlıanskoe baǵytyna kelgende, odan ári jyljı berýdi doǵarǵan. Sereda selosy soltústik pen ońtústik baǵytta urys júrgizý úshin dushpannyń shoǵyrlanǵan kúshin rettep otyratyn pýnktke aınalǵan, sol sebepti negizgi kúshteri naq osy jerden Shahovo men «Bolychevoǵa» qaraı attanatyn. (Kartadan kórsetedi).
Barlaýdan oralǵan jigitter osy jaılardy habarlap, nemisterdiń bizden 25 shaqyrym jerdegi Sereda selosyna toptalyp jatqanyn aıtyp keldi. Endi ne isteý kerek? Seredaǵa tikeleı shabýyl jasap, nemisterdi soǵý kerek degen sheshimge toqtadyq. Tún jamylyp, Seredaǵa tutqıyldan tap berip, qoldan kelgenshe nemisterdi qyrý, eń quryǵanda bir «til» alyp kelý. Maksımovo selosyna aparatyn jolǵa mına qoıyp, Shahovoǵa aparatyn jol boıyndaǵy kópirdi qıratý, dokýmentter men tutqyndardy qolǵa túsirý qajet dep taptyq. Bul mindetti kimge júkteımiz? Ol jaıynda kóp oılandyq. Men de, ózge jaýyngerler de urysqa tuńǵysh ret qatysyp otyrmyz. Tek Jalmuhamed Bozjanov qana fın soǵysynda bolǵan kisi. Sonda rota komandırin jiberemiz be? Olaı etý múmkin emes, qorǵanys shebimiz segiz shaqyrymǵa sozylyp jatyr. Báribir qaıtsek te, bul máseleni sheshýimiz kerek. Aqyry Seredaǵa shabýyl jasaý mindetin aǵa adıýtantym, leıtenant Habıbolla Rahımovqa júktedim. Baıyrǵy agronom, alpınıst Habıbolla barlaýshylar otrıadynyń bastyǵy, al Jalmuhamed Bozjanov saıası jetekshi bolyp taǵaıyndaldy. Basty maqsat - jaýyngerlerdiń az kúshine degen senimin nyǵaıtý, jaýdyń da jan saýǵalap qashatynyna kóz jetkizý. Soǵan baılanysty otrıad quramyna barlyq bólimsheler ókilderi de enýge tıis boldy. Men ár bólimsheden eki-úsh adamnan tańdap aldym. Bul, bir jaǵynan, bizge tıimsiz edi, ekinshi jaǵynan, urysqa qatysqan jaýyngerler joryqtan soń joldastaryna mán- jaıdy qanyqtyra áńgimelep beretini sózsiz ǵoı. Men, árıne, olardyń basyn qosyp jınalys ótkize almaımyn. Urysqa qatysqan soldat temekisin tartyp, janynda otyrǵan jaýynger serigine: «Men granatany bylaı laqtyrǵanda, nemis jan ushyra aıqaılap jiberdi. Biz óıttik, búıttik», - dep maıyn tamyza áńgimelep bermeı me! Soldattarymyzǵa keregi de osy emes pe? Sondyqtan maǵan qurama komanda jasaqtaýyma týra keldi, tipti usaq bólimshelerden de bir-bir jaýynger aldyrdym. Bizdiń polktyń komandıri Elın bolatyn, ol ózi parasatty jan edi. Júz soldatty úsh topqa bólip, belgilengen ýaqytta úsh jaqtan 30 adammen shabýyl jasaý jóninde jospar jasaldy. Jaýyngerler men komandırlerdi jınap alyp, tapsyrmany taǵy qaıtara pysyqtadym. Oktıabrdiń on altysy kúni otrıad joryqqa attandy. Sol kúni Maksımovoǵa jetken olar bastaryn qaıta qosyp, tóńirekti jete barlap, tapsyrmany qaıta anyqtap aldy. Seloda sol túni munda jaýdyń polky kelip jetkenge deıin jaıaý áskeri men motoatqyshtary bar ekeni málim boldy. Bul jaıly maǵan radıobaılanysy arqyly baıan etti. Men shabýyl jasaýdy toqtatýǵa buıryq berdim, sebebi sonshama kúshke qarsy barý ajalǵa qarsy qur qol barǵanmen birdeı edi. Ertesine derevnıada úsh júzge jýyq qana nemister bar degen qosymsha habar jetti. 1941 jyldyń 18 oktıabrine qaraǵan túngi saǵat ekide derevnıaǵa shabýyl jasaldy. Tátti uıqyda jatqan nemister ish kıimderimen tósekterinen tura sala bastary aýǵan jaqqa tym- tyraqaı qashqan, bizdiń erjúrek jaýyngerler olardyń úreıin ushyryp, ajal oǵyn aıamaı sepken. Bes soǵys mashınasyn qıratyp, shtabtaǵy qajetti dokýmenttermen birge bir nemisti tirideı qolǵa túsirgen. Urys nebári bir saǵatqa sozyldy. Bizdiń jaqtan alty adam jaraqattanyp, serjant Mosıash oqqa ushty. Tań sáride otrıad keri oraldy. Alǵashynda jaýǵa attanǵan soldattardyń kóbisi anyq ólimge bara jatqandaı sezingen bolatyn, al búgin olardy tanyp, bilý qıyn edi. Bári kóńildi, sergek, keıbireýleri ózderin kópti kórgen soldattardyń qataryna qosyp ta úlgergendeı. Batalonnyń da eńsesi kóterilip qaldy. Tapsyrmany abyroımen oryndap shyqtyq, ıaǵnı bizdiń oq ta nemisterge darıtyndyǵyn dáleldedik, sóıtip ekinshi mindet te oryndaldy. Osy shaıqasqa qatysqandarǵa bylaı dep sóz tastadym:
- Joldastar! Sizder bul urystaǵy erlikterińiz týraly shat kóńilmen aıtýlaryńyzǵa bolady, biraq ótirik aıtyp, bósip ketpeńizder! Osylaı eskertý jasamasań, olardyń óz jandarynan qosyp aıtýlary da múmkin toı. Dushpanǵa qarańǵy túnde tap bergen Sereda shabýylynyń urys qımyly jaýyngerlerimizdiń ózine jáne jeńiske degen senimin, shepti nyǵaıtýda keıingi kez kelgen shabýyldyń bárinen de mańyzy zor boldy. Sondyqtan men óz batalonym týraly sóz etkende eshqashan Sereda joryǵy týraly aıtýdy esten shyǵarmaımyn. Túngi shabýyldyń bul ýchaskedegi keıingi oqıǵalardyń barysyna eshqandaı da yqpaly, áseri bolmasa da, biz kóp jaǵdaıda oǵan qaryzdarmyz. Menińshe, eń bastysy ol soldattarymyzdyń psıhologııasy men jan-júregine umytylmas áser etti.Dıvızııadaǵy polktardyń ornalasý tártibi boıynsha oń jaq qaptalda Alefrova men Vysokoe derevnıalaryna deıingi qorǵanys shebin maıor Shehtmannyń 1077-atqyshtar polki, al Vysokoe derevnıasynan Lazerovo derevnıasyna deıingi Rýza ózeniniń oń jaq betkeıindegi qorǵanys shebin maıor Elınniń 1073-atqyshtar polki, Lazerovo, Sıbkovo men «Bolychevo» sovhozy aralyǵyndaǵy shepti polkovnık Kaprovtyń 1075- atqyshtar polki qorǵap tur edi. Ádeıilep este qaldyrý úshin kartaǵa olardyń árqaısysy ornalasqan tusyna komandırleriniń aty-jónin jazyp qoıdym.
Maıdannyń eni týraly aıttym ǵoı. Al Ýstav talabyna saı ekinshi eshelondar ne dıvızııa men polkte, ne batalonda bolǵan joq. Dıvızııa jipke tartylǵandaı uzynynan alpys shaqyrymǵa deıin sozylyp jatty. Eger jaý ol jipti qıyp ótse ne bolmaq? Onda jaǵdaıdy óz kúshimizben ǵana túzeýge týra keledi. Eń qaýiptisi - jaýdyń soqqysyna tótep berý úshin ne general Panfılovta, ne polk, batalon komandırlerinde tyń kúsh, rezerv joq edi. Ekinshi eshelondar atymen bolǵan emes. Bizde tereń oılastyrylǵan jetkilikti taktıka, ekinshi eshelondar túgili, alǵy sheptiń ózi bar dep aıtý qıyn edi. Alǵy shep bizdiń turǵan jerimizden bastalatyn. Bir-birinen eki júz-úsh júz metr araashyqtyqta ornalasqan bólimshelerimiz dushpannyń sátti urys júrgizýine eń qolaıly jaǵdaı týǵyzatyn. Eger jaý bir búıirden shabýyl jasap, qorǵanysty buzyp ótse, dál sol tustaǵy bizdiń bar adamdarymyzdy toqtatyp, shoǵyrlandyrý úshin birneshe saǵat, tipti táýlik te jetpes edi. Sondyqtan bizdiń qorǵanysty senimdi dep sanaý - jańsaqtyq. Ádilin aıtqanda, biz, qorǵanýshylar shabýyldaýshylarǵa qaraǵanda óte qaýipti, qıyn jaǵdaıda edik. Soǵys tájirıbesi kórsetkendeı, bir qorǵanýshyǵa úsh shabýylshy qarsy shyǵýǵa tıis, ıaǵnı kúshterdiń ara salmaǵy bir adamǵa úsheýden keledi degen sóz. Biz qorǵaǵandaı shepti, eger bir soldatqa bir soldattan kelgenniń ózinde, bekinisti buzý ońaı bolatyn, sebebi shabýylǵa shyqqan dushpan áskerin shoǵyrlandyryp, kúshin jıyp, soqqy beretin tusty tańdap alatyn. Qorǵanystaǵy bizdiń ásker dál osyndaı jaǵdaıda turdy. Menińshe, kez kelgen armııanyń generaly ózin Panfılovtyń ornynda qalýdy qalamaıtyny belgili. Sebebi jaǵdaı biz úshin shyn máninde utymdy emes edi. General Panfılov muny tereń túsinip, úlken qınalys, tolǵanys ústinde boldy, osy aýyr jaǵdaıdyń ózi oǵan jańa ádis, jańa jol izdeýge májbúr etti. Jaıshylyqtaǵy jaǵdaıda onyń mundaı jańashyl izdeniske qulshynbaýy da múmkin edi. General Panfılov qorǵanys shebin zertteý, bilý úshin okoptyń bir shetinen ekinshi shetine deıin aralap kórdi. Aýyr jaǵdaı ony soldattarǵa jaqyndastyra tústi. Osyndaı ahýaldan keıin ǵana ol batyl da jańashyl sheshim qabyldady. General Panfılovtyń okoptardy aralap, jaǵdaımen júzbe-júz tanysýy ony jaýyngerler arasynda súıispenshilikke bóledi. Bul jaı óz dıvızııasyn jaqyn bilip qana qoımaı, ony saqtap qalýǵa da kómektesti. Biraq munyń bári keıinnen Egorov aıtqandaı, «general soldattarmen birge shabýylǵa shyqty» degendi bildirmese kerek. Olaı etý onyń mindetine jatpaıdy. Eger generaldy betpe-bet urysqa qatysyp, jaýmen naızalaspady, ol nashar general deýshiler tabylsa, olar ózderiniń tek bilimsizdikteri men nadandyǵyn ǵana tanytary sózsiz. Olaı etý generaldyń mindetine kirmeıdi ǵoı. Panfılov shyn máninde okoptarda jıi bolatyn, qaýipti jerlerde de tóbe kórsetetin. Biraq onyń bári keıbireýlerdiń aıtyp, túsindirip, júrgenindeı emes. Ol polkterimiz alty shepterde ornalasqanda nemese qorǵanysty jaý buzyp ótkende urys barysyna basshylyq etý úshin árdaıym sol jerden tabylatyn. «Vanıýshka, haliń qalaı? Eńseńdi kóter, jasyma!» - dep basý aıtyp, okoptarda soldattarmen qatar otyrǵan kisi emes. Onyń mindeti - qorǵanystyń eń aýyr jerinde soǵys qımyldaryn basqarý. Óıtkeni saǵan kómekke keler ne rezerv, ne ekinshi eshelon joq. Ár jaýyngerdi úgittep, jigerlendirýge, ne jubatýǵa generaldyń ýaqyty da bolǵan emes. Olaı isteýdiń ózi qatelik te ǵoı. Al shep buzylǵan jerge general kelip, jaýdy qaıta tyqsyryp qýý úshin buıryq bergenin nege kórsetýge bolmaıdy? Keıbireýdiń oıynsha, ol qolyna qarý alyp, soǵysýy kerek sııaqty. Bul aqylǵa syımaıdy.
1941 jyldyń 16 oktıabrinde Volokolamsk baǵytynda urys júrgizip jatqan nemis áskeriniń ońtústigindegi toby bizdi aınalyp ótip, «Bolychevo» sovhozyna soqqy berdi. Biz jaýdyń shabýylyn mańdaı tustan kútken edik, al ol búıirimizden kelip tıisti. Bul bizdiń alǵashqy qaqtyǵysymyz bolatyn. Nemisterdiń alǵashqy kúshti soqqysyn sol jaq qanatta ornalasqan Kaprovtyń 1075-polki aldymen qabyldady. Jaýdyń kúshi eresen edi. Baqaıshaǵyna deıin qarýlanǵan jaý áskerin tankter, motoatqyshtar men samoletter qoldady. Bul baǵytta nemister óte kúshti urys qımyldaryn júrgizdi. 1075-polk jaýyngerleri «Bolychevo» sovhozy men Fedosıno, Knıajevo jáne Sokolovo selolary arasyndaǵy shepterge bekine keskilesken urys júrgizip baqty. 21 oktıabrde nemister 1075-polkti shegindirip, Rýza ózeniniń jaǵasyna, odan kapıtan Lysenkonyń batalony qorǵap turǵan, buryn aýdan ortalyǵy bolǵan Ostashovo derevnıasyna jetti. Lysenko erlikpen shaıqasty. Polkty talqandap, shepti buzyp ótý úshin jaý shoǵyrlanǵan iri kúshpen tórt táýlik boıy soǵysty. Bizdiń jaýyngerler erjúrektilikpen qarsy turdy. Bizdińshe, dushpannyń mundaı úlken kúshine osylaı tórt táýlik toıtarys berý ońaı emes edi. Bul ýaqytta general Panfılov urys qımyldaryn basqarý ústinde boldy. Sizder mynaǵan nazar aýdaryńyzdar, ol naǵyz qolbasshyǵa tán tizgindi qolyna ala bildi. Soǵysa otyryp, Sokolovo men Ignatkovoǵa shegindi. Munda da jaýmen aıqasyp, taǵy keıin jyljydy. Sóıtip nemisterge ırekshe serippe qoldandy. (Kartaǵa syzyp kórsetedi). Panfılov derevnıadan derevnıaǵa qashqan joq, kerisinshe, ózi bas bolyp shegine soǵysty. Muny qalaısha jańashyl urys qımyly, serippe dep atamassyń?! Aýdan ortalyǵy Ostashovo Volokolamsk baǵyty men toǵyz, taraý joldardyń túıisken torabyndaǵy basty bekinis jáne Rýza ózeniniń oń jaǵalaýy boıynda jaýdyń shabýylyn toıtarýǵa tıis tirek pýnkti boldy. Sol sebepti general Panfılov Ostashovo aýdanyn batalondyq qarsylasý toraby retinde qaldyryp, áskerin eki qanattan ıip Rýza ózeniniń boıymen baǵyttaı tústi.
Sizder durys uǵynyńyzdar, joǵarydaǵy sóılemderdegi qarsylasý toraby, tirek pýnkti degen túsinikterdi bizge Uly Otan soǵysy úıretti. Eki jyldyq soǵys tájirıbesi negizine súıengen jańa Ýstavymyz endi qorǵanys shebin bólimder men bólimsheler aralyǵyn atyspen jáne ınjenerlik qurylystarmen jalǵastyratyn jekelegen tirek pýnktteri, vzvod, rota, batalondardan turatyn qarsylasý toraby tártibi boıynsha qurýdy talap etedi. Jańa Ýstav lınııalyq taktıkadan bas tartady. Biz qazir ony ustanyp júrgen joqpyz, qaıta qorǵanys shebin tirek pýnktteri men qarsylasý toraptary arqyly quramyz. Alǵash san taraý joldardyń túıisken pýnkti sanalǵan Ostashovoda general Panfılov ońǵa da, solǵa da alańdamaı qarsylasý torabyn uıymdastyrǵany este. Ol Ostashovo qarsylasý torabyn uıymdastyrǵan kezde, men Vasılev derevnıasynda edim, 20 oktıabr kúni general meni ózine shaqyrdy. Bul kezdesýimiz Bektiń ekinshi povesinde sıpattalǵan. Nemis toptary Hanovo, ıÝrkın, ıAropolets derevnıalary baǵytyndaǵy maıdan shebin buzyp, basty Volokolamsk jáne basqa da baǵyttardy uryssyz aınalyp ótedi.
Bul jaǵdaımen jete tanysqan general Panfılov jaý basty baǵytta ǵana soǵys júrgizedi degen tujyrymǵa keledi. Óıtkeni dushpan barlyq súrleý joldarǵa, barlyq shepterge kóńil bólmeıdi. General Panfılov lınııalyq taktıkany buzyp, dıvızııanyń soǵys júrgizý tártibin qaıta qurý kerek dep sheshedi. Qazir, árıne, qanshama ýaqyt ótken soń, bizge onyń bárine taldaý jasaý men túsiný ońaı sekildi kóringenmen, naq sol sátte oqıǵa barysynda osyndaı qorytyndyǵa kelý úshin alǵyr oı men kóregendik aýadaı qajet edi. Maıdannyń uzyna boıyna nemister shabýylǵa shyqpaı, jekelegen toptarmen barlaý qımyldaryn júrgizýmen shuǵyldandy. Biz de qarap jatpadyq. General Panfılov qysqa ýaqyt ishinde óz polkterin aralyq shepterdegi tómendegideı mindetterdi júzege asyrýǵa daıyndady. Bul 19-22 oktıabr aralyǵy edi. «Tańǵy asyn Volokolamskide, keshki asyn Moskvada ishýdi» kózdegen nemis generaly «Bolychevo» aýdany mańynda-aq qatty soqqyǵa ushyraǵan óz josparyn qaıta qaraýǵa májbúr boldy. Bul biz úshin úlken jetistik, ıaǵnı jaýǵa «óz shama-sharqyńdy bilip, kózińdi ashyp qara, kimge urynǵanyńdy túsin!» - degendik edi.
4-kún 22 ıanvar 1944 j. Saǵat 12.00-den -17.00 deıin.
Shyǵarma Ádebı KZ portalynan alyndy.
Jalǵasy bar
