Qandaı qıyn ýaqytta da án úzilmegen – Jumaǵanym Rahımova
Jumaǵanym Ábilhalyqqyzynyń aıtýynsha, ánsiz ǵumyr joq. Qandaı qıyn ýaqytta da eshqashan án úzilmegen. Halyqpen birge máńgi jasaıtyn da án.
-Endeshe, sizdiń ánshilik jolyńyz qalaı bastaldy, kimderdi ustazym dep sanaısyz?
-Bárimiz de jas boldyq. Eń aldymen Bıbigúl Tólegenova, Roza Baǵlanova, Jamal Omarova, Roza Jamanova syndy apalarymyzdyń ánderin tyńdap óstik. Sondaı-aq KSRO halyq ártisi, moldavııalyq opera ánshisi Marııa Bıeshýdiń ánderine qatty yntyzar boldym. Sol kisiniń daýsyna qatty súısinetin edim. Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııasynda jeke án salý bóliminde oqyǵan kezde Qazaqstan halyq ártisi Zeınep Qoıshybaevanyń, Orta Azııa boıynsha tuńǵysh professor Beken Jylysbaev, Bıbigúl Tólegenovanyń aldynan dáris aldym. 1979 jyly konservatorııany bitirgennen keıin ánshilik jolymdy bastap, 1980 jyly ózim jaqsy kóretin ánshim Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy respýblıkalyq baıqaýda birinshi orynǵa ıe boldym. Konservatorııada oqytýshylyq qyzmet atqardym. Elge oralǵanǵa deıin Qurmanǵazy atyndaǵy qazaq akademııalyq ult aspaptar orkestri, Qazaqstan memlekettik fılarmonııasy jáne «Otyrar sazy» folklorlyq-etnografııalyq orkestriniń solısi boldym.
Repertýarymda 300-den astam qazaq, orys jáne shetel kompozıtorlarynyń án, romanstary bar.
Jalpy, ánniń adam ómirindegi mańyzy zor. Qandaı qıyndyq bolsa da, ándi eshkim toqtata almaıdy. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde Roza Baǵlanovanyń jaýyngerlerdiń aldyna baryp, kontsert bergenin aǵa býyn jaqsy biledi. Soǵys kezinde «Katıýsha» sııaqty qanshama ólmeıtin án týdy. Sondaı ómirsheń týyndylar halqymyzǵa rýh berip, jaýdy kúırete jeńýge yqpal etti.
-Bıyl Ǵ.Qurmanǵalıev atyndaǵy Batys Qazaqstan oblystyq fılarmonııasyna 55 jyl tolyp otyr. Osy óner ujymynyń beldi múshesi, solısi retinde áriptesterińiz, ózińiz jóninde ne aıtar edińiz?
-Iá, qazirgideı karantın kezinde de jumysymyz saıabyrsyp qalǵan joq. Biz de, jastar da onlaın kontsert berip, kórermenderimizdiń kóńilin kóterýdemiz. Bizdi árkez qoldaıtyn basshylarymyzǵa rahmet. Óz basym 2009 jyly án dúldúli Ǵarekeń, Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtiń 100 jyldyǵyna oraı eki bólimnen turatyn jeke kontsert berip edim. Bıyl da sondaı kontsert bersem degen oıym bar. Ótken jyly Dáýletkereıdiń 200 jyldyǵy atalyp ótilse, alda Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵy kele jatyr. Fılarmonııanyń 55 jyldyǵyna oraı kitap, notalar jınaǵyn shyǵarý oıda bar. Mysaly, Ǵarekeńniń «Qalamqas», «Súıgen sáýlem», «Súıgen jar», «Oralym» sııaqty ánderi bar ekendigi belgili. Oǵan qosa ol kisi oryndaǵan Muhıt babamyzdyń «Záýresh», «Aınamkóz» jáne basqa ánderin jınaq etip shyǵarsaq, esh artyq emes.
-Kóp jyl boıy shákirt tárbıelep kelesiz. Olardyń arasynda halyqaralyq, respýblıkalyq deńgeıde kórinip júrgenderi de bar shyǵar?
-Sahnada júrgenime qyryq jylǵa jýyqtasa, otyz jyldaı ýaqyt boıy ustazdyq etip kelemin. Mamandyǵym ánshilik bolǵannan keıin M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıteti mýzykalyq bilim jáne vokal kafedrasynyń professory retinde stýdentterge akademııalyq án salý jáne daýys qoıý boıynsha dáris beremin. Osynshama ýaqyt ishinde qanattanyp ushqan shákirtterim barshylyq. Olardyń arasynda Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııasynda, Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetinde eńbek etetinder, halyqaralyq, respýblıkalyq baıqaýlarda oza shaýyp, báıge alǵandar bar. Ásirese, qazirgi tańda «Astana Operanyń» jetekshi solısine aınalǵan Aızada Qaponovany erekshe aıtqym keledi. Jumajan Julqash ta elge tanymal. Qýanysh Qısmetov qazir ózimmen birge ýnıversıtette ustazdyq etip, án shyǵarýmen de aınalysyp keledi. Osylaısha ár qıyrda eńbektenip júrgen izbasarlarymmen maqtana alamyn.
-Barsha Qazaqstanǵa áıgili ánshi-kompozıtor Áshir Moldaǵaıynovtyń asyl jary retinde ol kisiniń ónerdegi jáne otbasyndaǵy orny jóninde ne aıtar edińiz? Áshir aǵanyń mýzykalyq baı murasyn nasıhattaý baǵytynda ne isteý kerek dep oılaısyz?
-Áshekeń ekeýmiz de Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııanyń túlegimiz. 1993 jyly Aq Jaıyqqa qonys aýdarǵannan keıin osy óńirmen bite qaınasyp kettik. Oblystyq fılarmonııaǵa jumysqa turdyq. Dáýletkereı atyndaǵy óner ınstıtýty, oblystyq qazaq drama teatrynyń ashylyp jatqan tusy edi. Bes-alty jyldan keıin Dáýletkereı atyndaǵy qazaq ult aspaptar orkestri quryldy. Mine, osyndaı isterdiń basy-qasynda boldyq.
Áshekeń úlken-kishini birdeı kórip, etene aralasatyn, óz ortasyna asa qadirli boldy. Ol kezde anam da tiri edi. Anamdy qadirlep, ákem ekeýine birneshe án jazdy.
Jalpy, Áshekeń Jaıyq boıynda da shabyttana jumys istedi. Qazaqtyń batyr qyzy Mánshúk Mámetova týraly «Naryn gúli» atty sımfonııalyq poema jazyp, ol Reseı sahnalarynda da oryndalyp júr. Aq Jaıyqtan túlep ushqan Juban Moldaǵalıev, Qadyr Myrza Álı, Aqushtap Baqtygereeva, Aıtqalı Nárikov sııaqty aqyndardyń óleńderine án-romanstaryn jazdy. Oraldyq aqyn Vladıslav Irhınmen shyǵarmashylyq baılanys jasap, sımfonııalyq orkestrge, horǵa jáne jeke daýystarǵa arnap jazǵan «Úıeńkiniń butaǵy» («Klenovaıa vetv») rekvıemi kompozıtordyń shoqtyqty týyndylarynyń birine aınaldy. Ókinishke qaraı, Áshekeń osyndaı ómirsheń shyǵarmalarynyń jınaq bolyp shyqqanyn kózi tirisinde kóre almady.
Degenmen «Ornynda bar ońalar», basshylarmen aqyldasa otyryp, mereıtoılaryna oraı akademııalyq, opera ánshilerine arnalǵan respýblıkalyq baıqaý ótkizýdi qolǵa aldyq. Sonyń nátıjesinde qanshama jas ánshilerge jol ashyldy. Respýblıkanyń túkpir-túkpirinen kelip, kompozıtor týyndylaryn oryndaýshylar kóbeıdi. Bul da – onyń baı murasyn nasıhattaýdyń bir joly. Aldaǵy jyly úshinshi baıqaýdy halyqaralyq deńgeıde ótkizemiz be dep úmittenip otyrmyz. Árıne, sopranoǵa keletin ánderin óz repertýarymnan túsirgen emespin.
Ekeýmiz qos perzent súıdik. Ulymyz Aspandııardyń shaǵyn kásibi bar. Ákesiniń qurmetine «Besterek» dep at qoıdy. Qyzymyz Aqbota Moldaǵaıynova elordada Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń sońǵy kýrsynda oqıdy. Úzdik bitire me dep, bolashaǵynan úlken úmit kútip otyrmyz. Ánshi, ákesine tartqan, operaǵa laıyq daýsy zor.
Sózimniń sońynda barsha analar men arýlardy merekemen quttyqtap, bárine baqytty ǵumyr tileımin. Mynaý qıyndyqtan tezirek qutylyp, keń jerde án salýǵa jazsyn deımin. Eń bastysy, elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn!
