QANAI BI QUTTYMBETULY

None
None
Qanaı Quttymbetuly, Qaraýyl Qanaı (shamamen 1695-1698 jyldary dúnıege kelgen) - bı, sheshen, batyr, qoǵam qaıratkeri. Qazirgi Aqmola oblysynyń Zerendi aýdanynda dúnıege kelgen. Orta júzdiń Arǵyn taıpasynyń Qaraýyl rýynan shyqqan. Atyǵaı-Qaraýyldyń bas bıi bolǵan.

Abylaıhan men Buqar jyraýdyń usynysymen kóp jyl Orta júzde tóbe bı bolǵan. 1771 jyly úsh júzdiń basshylary Abylaıdy han saılaǵanda, Qanaıdy aq kıizge orap, qarasha bı retinde, qatar kótergen.

Bizge el aýyzyndaǵy áńgimeler men tarıhı shyǵarmalardyń derekterine qaraǵanda Qanaı bı Abylaıdyń eń jaqyn keńesshileriniń biri bolǵan. Abylaı han Arqa jerimen qoshtasyp, ekinshi ret Túrkistanǵa bet alǵanda janynda kóptegen batyrlarmen birge Qanaı bı de attaǵan. Qanaı Quttymbetuly Abylaıdyń kómegimen Tashkenttiń begi bolyp, qalany bılep turǵan kezinde dúnıe salǵan, súıegi Túrkistanǵa, Abylaı han zıratynyń janyna jerlengen. Іlııas Esenberlınniń «Kóshpendilerinde» Qanaı Quttymbetuly jońǵarlarmen bolǵan shaıqastarda erjúrek batyr, iri qolbasshylardyń biri bolǵany jóninde baıandalady.

Maǵjan Jumabaevtiń «Batyr Baıan» dastanynyń bir bóliminde :

«Jıyldy óńsheń noıan yǵaı-syǵaı

Baıjigit, Tasbolat pen bı Tolybaı

Tý basta Abylaıdy han kótergen

Qamqory qaraýyldyń sheshen Qanaı

Jınaldy óńsheń bópi Býrabaıǵa

Bári de el qorǵany - batyr bıler

Attanbaı tek jatýdan tappaı paıda:

«Júrelik, jaý basynar» - degen sózben

Salady Qanaı bıdi Abylaıǵa

Bı Qanaı attanbaıdy han Abylaı

Kelmese qandybalaq batyr Baıan» - dep ádil de kóregen bıdiń tulǵasy jarasymdy somdalǵan.

Qanaı bı Quttymbetulynyń Baqy, Itqara batyr, Soltangeldi degen balalarynan taraǵan urpaqtary Zerendi aýdanynyń Igilik, Jamantuz, Qarabulak, Eńbekbirlik, Uıaly, Qoısalǵan aýyldarynda turady.

Qanaı bı Quttymbetulynyń ómirin zertteýge professorlar: Málik Ǵabdýllın, Myńbaı Ysqaqovtar eleýli úles qosty. Keıin zertteýshiler Qazybek Nuralın, Sábıt Myrzageldın, Seıilbek Álibekovterdiń materıaldary, Ramah Ábdirahmanovtyń «Qaraýyl Qanaı batyr týraly keıbir tarıhı derekter - Nekotorye ıstorıcheskıe dannye o Qaraýyl Kanaı batyr» jáne Aıtqajy Qazbekovtiń «As» (Trızna) atty kitaptary jaryq kórdi.

1999 jyldyń tamyz aıynda Aqmola oblysynyń jurtshylyǵy Qazaqstannyń XVIII ǵasyrdaǵy qoǵam jáne memleket qaıratkeri Qaraýyl Qanaı bıdiń 300 mereı toıyn keń kólemde atap ótti.

Burynǵy Qarabulaq aýyly Qanaı bı esimimen atalady. Kókshetaý qalasynda onomastıkalyq komıssııanyń sheshimimen Fýrmanov kóshesi - Qanaı bı kóshesi bolyp ózgertildi.

Derek kózi:

Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 5 tom.

Сейчас читают
telegram