Qalada turýǵa jaǵdaı bar, aýyldan ketkimiz kelmeıdi – katonqaraǵaılyq fermer
Shyǵys Qazaqstan oblysy Katonqaraǵaı aýdanynda turatyn Erik Ámirenovtiń mal sharýashylyǵymen aınalysyp, qymyz óndirip júrgenine 20 jyldan asqan. Qonaqjaı ashyp, saıahatshylardy da qabyldap otyr. El ishinde «Ekinshi Shveıtsarııa» atanǵan Katonqaraǵaıdyń tumsa tabıǵatyn kórýge bıyl Chehııadan kelgen týrıster dál osy úıge túsipti.
«1970 jyly 28 qyrkúıekte Katonqaraǵaı aýdanynda dúnıege keldim. Muhtar Áýezov, Sherhan Murtaza, Oralhan Bókeı syndy ádebıet alyptarymen týǵan kúnimiz bir kúnde eken. 1986 jyly Berelden 8-synypty bitirip, qalǵan eki synypty kórshiles Jambyldan aıaqtadym. 1988 jyly áskerge ketip, Otan aldyndaǵy boryshymdy Novosibirde ótedim. Áskerden kelgen soń Berel orman sharýashylyǵynda biraz jyl jumys istedim. Keıinnen Qarakól ýchaskesinde mehanızator boldym», - deıdi ol.
Erik Ámirenov 2000 jyly qymyz óndirý isin qolǵa alyp, kúni búginge deıin osy otbasylyq kásibin jalǵastyryp keledi.
«Alǵashynda bıe baılap, qymyz saýdyq. Keıinnen qojalyq qurý týraly sheshim qabyldadym. Baǵyty – jylqy menen iri qara sharýashylyǵy. Áýeli Semeıden qazaqtyń aqbas buqasynyń ekeýin satyp aldyq. Ol ýaqytta maldy asyldandyrýǵa Úkimet tarapynan jaqsy kóńil bóline bastaǵan. Bir buqa 25 basqa eseptelgen eken. Mende elý iri qara boldy. Keıingi jyldarda atalyq iri qarany Úlken Naryn, Kúrshim aýdandarynan satyp alyp júrdik. Іri qaranyń sanyn 250-ge deıin jetkizdik», - deıdi kásipker.
Qazir Berel aýylynan 4 shaqyrymdaı jerdegi «Qyzyltas» ýchaskesinde ornalasqan «Erkebulan» sharýa qojalyǵynda 100 iri qara, 100-den astam jylqy bar.
«Jaz shyǵa tórt túlikti jaılaýǵa aıdaımyz. Qymyz óndirýmen aınalysqanymyzǵa da jıyrma jyldan asyp ketipti. Búginde kúnine segiz saýynnan 100-120 lıtr tabıǵı taza sýsyndy alyp otyrmyz. Qymyzdy kóbine aýyl ishinde, sodan keıin aýdan men qalada saýdalaımyz. Bıyl qymyzdy lıtrine 1300 teńgeden sattyq. Tutynýshylar bizdi jaqsy biledi. Sondyqtan, qymyzǵa degen suranys tolastaǵan emes», - deıdi E. Ámirenov.
Onyń aıtýynsha, aldaǵy qystan maldy aman alyp shyǵý úshin keminde 1000 dana túk daıyndaý kerek. Budan bólek, pishen qory da qajet.
«50 tonnadaı pishen daıyndaımyz. Maldyń bárin qys kezinde «Qyzyltas» ýchaskesinde ustaımyz. Sol jerde tebinde bolady. 100 gektardan asa shabyndyq, 30 gektar egistik jer bar. Egistik jerine kópjyldyq shóp eksek pe deımiz. Qojalyqtyń jumysyna qajetti tehnıka jetkilikti. Máselen, eki MTZ-82 dońǵalaqty traktor, bir MTZ-80 men shynjyr tabandy DT-75 traktory bar. Ásirese jemshóp jınaý naýqanynda asa qajetti shóptaılaǵysh, shópshapqyshtardyń da túr-túri saqadaı saı tur. Tehnıkanyń barlyǵyn júrgizetin de jóndeıtin de ulymyz ekeýimiz. Erkebulan eki joǵary oqýdy bitirgen. Qazir aýylda mektepte muǵalim bolyp eńbek etedi. Otbasyn quryp, bizben birge turyp jatyr. Qyzym Aqmaral Óskemende esepshi bolyp jumys isteıdi», - deıdi kásip ıesi.
Al jubaıy Anar aýyl klýbynyń meńgerýshisi. Ekeýiniń otasqandaryna 30 jyldan asqan.
«Bizdiń aýylda birde jaýyn, birde jel, birde kún shaıdaı ashyq. Aýa raıy óte qubylmaly. Ala jazdaı shóp shabý, bıe saýý, mal baǵý, týrısterdi kútýmen ýaqyttyń qalaı ótkenin bilmeı de qalasyń. Aýyldaǵy tirshiligimiz osy. Ózimiz otbasyda ákemiz ben anamyzdan tórt ul, bir qyz taradyq. Aýylda otyrǵany men ǵana, qalǵandary qalada turady», - deıdi sharýa qojalyq basshysy.
Katonqaraǵaılyq azamat aǵashtan qonaqjaı salyp, týrısterge de qyzmet kórsetip otyr. Oǵan taban tireıtin demalýshylar kóp. Odan bólek, úıiniń aýlasyna kıiz úı tigip, ishin ulttyq dástúrge saı bezendirip, ony da týrızm baǵytynda qyzmet kórsetý nysany retinde paıdaǵa jaratyp otyrǵan jaıy bar.
«Kelgenderge jatar oryn, ystyq tamaq, qymyz, saýmal men monsha usynamyz. Tamaǵy men jatar ornyn eseptegende kisi basyna bir kúnge 15 myń teńgeden shyǵady. Qonaqjaıdyń jumysyn kelinim men qyzym rettep otyrady. Qymyzdy toqpen saýyp, qolmen pisemiz. Ol úshin bıelerdi saýýǵa arnalǵan saýyn apparaty bar. Týrızmmen aınalysqan ózimizge unaıdy. Al endi ony aryqaraı damytý úshin eń aldymen qyzmet kórsetý sapasy joǵary bolý kerek. Qonaqjaı úı bolǵandyqtan, onyń ishinde ystyq, sýyq sýy, dárethanasy, bir sózben aıtqanda, barlyq jaǵdaıy jasalyp turýy qajet. Bıyl jaz kezinde kelýshiler tarapynan saýmalǵa suranys kóp boldy. Demalýshylardy Qarakól, Rahman qólderine arnaıy aparyp otyrdyq. Olardy tasymaldaıtyn kólikterimiz bar. Jaz boıynda úıimizden demalýshylar bir úzilgen joq. Astana men Shymkentti bylaı qoıǵanda, shetelden kelgender de boldy. Máselen, sonaý Chehııadan kelgen týrısterge qonaqjaılyǵymyzdy tanyttyq. Tabıǵatymyzǵa tańyrqap, rıza bolyp ketti. Ásirese qymyzdy unatyp, taǵy keletinderin aıtty», - deıdi Erik Ámirenov.
Óz sózinde ol aldaǵy ýaqytta tehnıka men mal sanyn arttyrýdy kózdep otyrǵanyn jetkizdi.
«Aýyldaǵy el turmysy jaman emes. Barlyǵy da mal asyrap, kún kórip otyr. Mektep pen ulttyq parkimiz jumys istep tur. Aýylda tirshilik jasaǵan adamǵa ómir súrýge bolady. Búginde aýyldastarymyz týrızmge bet buryp keledi. Jaqynda Katonqaraǵaı óńirine burynǵydaı aýdan mártebesi berilgeli jatyr. Bul - katonqaraǵaılyqtar úshin kópten kútken qýanyshty sát. Aýdan ortalyǵy jaqyndaıdy, jumysymyz jeńildeıdi. Jańa aýdanda jańa jumys oryndary ashylyp, oǵan jastardy kóptep tartý qajet. Halyqtyń turmysyn jeńildetetin qajetti múmkinshilikter jasalsa deımiz. Aýyl - bizdiń altyn besigimiz, túp qazyǵymyz. Bala kezden kórgen ómirimiz osy aýylymyzda. Qalada úıimiz de, jaǵdaı da bar, biraq aýyldan ketkimiz kelmeıdi», - deıdi kásipker.
