«Qala sala almaımyz ba, álde apattyń aldyn ala almaımyz ba?!» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi Ermuhamet Ertisbaevtyń Strasbýrgtegi Búkilálemdik demokratııa úshin forýmynda buqaralyq aqparat quraldaryna bergen suhbatynan úzindi jarııalandy. Maqala «Qazaqstanda pikir ashyqtyǵyna qysym joq» taqyrybymen berilgen. Onda E. Ertisbaev HumanRights Watch-tyń V.Kozlovqa qatysty úkimdi pikir aıtý erkindigine berilgen soqqy degen málimdemesimen úzildi-kesildi kelispeıtindigin aıtqan. «Kozlovtyń ózi men basqa da oppozıtsıonerler uzaq jyldar boıy Prezıdent jóninde de, Qazaqstannyń saıası júıesi jóninde de udaıy óz pikirlerin bildirip, qatqyl da jaǵymsyz baǵa berýmen boldy. Sol kezderi eshkim de olardy qýdalaǵan joq, óıtkeni, bizdegi Konstıtýtsııanyń 20-baby sóz ben shyǵarmashylyq erkindigine kepildik beredi. Biraq sóıleý men synǵa alý - bir bólek te, memlekettik bılik organdaryna shabýyl jasaý, ákimdik ǵımaratyn órteý, qorytyndy nátıjesi kóptegen qurbandyqtarǵa alyp baratyn jappaı tártipsizdikke shaqyrý - bir bólek. Olar, sonymen birge, Konstıtýtsııanyń áleýmettik alaýyzdyqty qozdyrýǵa tyıym salatyn 5-babynyń talaptaryn óreskel buzdy. Bul barlyǵy anyq kórsetilgen naqty qylmystyq bap. Sondyqtan, meniń kózqarasymsha, HumanRights Watch-tyń málimdemesi barynsha birjaqty bolyp shyqqan», - deıdi ol. Sondaı-aq, E. Ertisbaev osy is boıynsha AQSh elshiliginiń málimdemesine qatysty da óz pikirin bildirgen.
Sonymen qatar, basylymda «Ajary artqan, aıbary asqan - Aqmeshit» degen taqyryppen Qyzylorda oblysyna aıqara bet arnalypty. Onda Syr óńiriniń mádenı, tarıhı, áleýmettik, ekonomıkalyq derekteri toptastyrylǵan.
Sondaı-aq, basylymda «Ulytaýdyń ulany» degen taqyryppen Qazaq zııalylarynyń iri ókili, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor Ómirhan Aımaǵambetuly Baıqońyrov týraly kólemdi maqala jarııalanǵan. Avtory - Reseı taý-ken ǵylymdary akademııasynyń akademıgi, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, QazUTÝ-diń professory Marjan Nurpeıisova. Al «Ónege órnekteri» aıdarynda Qazaqstan Respýblıkasy bilim berý isiniń úzdigi, Y.Altynsarın medaliniń ıegeri Altyn Muhamedııarovanyń atasy týraly, ıaǵnı Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, aqyn Hamıt Erǵalı týraly tolǵanysy jazylǵan. Maqala «Eń úlken ýnıversıtetim gazet dep esepteımin» degen taqyryppen berilgen.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Jarty álemniń baılyǵyn jambasqa basqan áýlet» degen taqyryppen shyqqan maqalada, avtor osydan 200 jyl buryn qaıtys bolǵan búkil álemge «Aqsha qudaıy» retinde belgili Maıer Amshel Rotshıld jáne búginde tórtkúl dúnıeni qarjysymen ýysynda ustap otyrǵan Rotshıldter áýleti týraly zertteý júrgizedi. «Qysqasy Rotshıldter búginde Anglııanyń bankin, AQSh-tyń federaldy rezervtik júıesin, Eýropanyń ortalyq bankin, Búkilálemdik bankti basqarýda» - dep jazady avtor T. Táshenov.
«AQSh mamandary «memlekettiń bıýdjettik defıtsıti 1 trıllıon dollardy quraıdy» degen toqtamǵa kelgen. Osy ýaqytqa deıingi memlekettiń bereshegi jyldyq jalpy ishki ónimnen ósip ketip, 15 trıllıon dollardy quraǵan AQSh endi muny taǵy bir trıllıon dollarǵa ósirmek» dep jazady «Aıqyn» gazeti «Adamzat bir trıllıon dollarǵa qaryzdanatyn boldy» degen maqalasynda. Gazettiń jazýynsha, Grekııa, Italııa, Ispanııa sııaqty memleketter bıýdjet defıtsıti oryn alǵan jaǵdaıda qysqartýlar júrgizýge májbúr bolady. Al AQSh bıýdjetinde defıtsıt bolǵan shaqta mundaǵy bılikti qysqartýǵa májbúrleýge eshkimniń kúshi jetpeıdi. Sondyqtan AQSh memlekette ornalasqan úsh banknot fabrıkasyn toqtaýsyz jumys jaǵdaıyna kóshiredi de, bıýdjette jetpeıtin «kók qaǵazdardy» basyp shyǵaryp, aınalymǵa basy artyq aqshany shyǵaryp jiberedi.
***
«Alash aınasy» gazetiniń 11 qazan kúngi №181 nómirinde «Qala sala almaımyz ba, álde apattyń aldyn ala almaımyz ba?!» atty maqala jarııalanǵan. Basylym: «Sońǵy kezderi elimizdegi úlken qalalardyń nóser jaýynnan soń seldiń astynda qalýy, osynyń saldarynan úlken materıaldyq shyǵynǵa ushyrap, tipti mundaı tótenshe jaǵdaılar sońynyń adam ólimimen aıaqtalýy da úırenshikti jaǵdaıǵa aınaldy. Jańbyr sýyna mynandaı qarbalas bolyp jatyr, teńizdiń jaǵasynda turyp, muhıttyń irgesine qonystanbaǵanymyzǵa shúkir deısiń eriksiz. Óıtkeni ár jańbyr jaýǵan soń jınalǵan jaýyn sýynyń úılerdiń irgetasyn úgitip, qabyrǵaǵa jaryq túsirýi, úıdiń ishine kirip, dúnıe-múlkin búldirip, turmystyq zattarynyń da isten shyǵýyna ákelip soǵýy halyqty jańbyr jaýsa aspanǵa úreılene qaraıtyn jaǵdaıǵa jetkizdi»,- dep jaza otyryp, bir jyl kóleminde Astana, Almaty, Kókshetaý, Jezqazǵan qalalarynda jańbyr sýynan jınalǵan seldiń halyqqa tıgizgen zııanyna toqtalady.
Gazettiń «Qazaqstan ańyzdary óz maqsatyna jetti» dep atalatyn kelesi bir maqalasynda «Avtokólik joldarynyń nasharlyǵy, ishki týrıstik ınfraqurylym men servıstiń mardymsyzdyǵy, jer-sý ataýlaryndaǵy ala-qulalyq, uıaly jáne ǵalamdyq jeliniń joqtyǵy, jerimizdiń az zerttelýi men geografııalyq-týrıstik áleýetimiz týraly aqparattyq-nasıhattyq materıaldardyń bolmaýy. «Qazaqstan ańyzdary» tuńǵysh avtoekspedıtsııasy túıgen túıtkilder osylaı tizbektelip kete beredi. Ekspedıtsııa músheleri jol talǵamaıtyn kóliktermen elimizdiń aýmaǵyn túgel aınalyp shyǵyp, 10 myń shaqyrym júrip ótken bolatyn. Úlken saıahat jýrnalıstik baıyptaýlardyń negizinde qazaq jeriniń týrıstik múmkindiginiń qanshalyqty ekenine kóz jetkizdi», - dep jazady basylym.
