Qadyrbek RAMAZAN, medıtsına ǵylymynyń doktory, professor: Júrek aýrýlary jasaryp barady....

None
None
TANA. 23 tamyz. QazAqparat /Qanat Mámetqazyuly/ - Álemdegi statıstıkalyq málimetterge súıensek, sońǵy ýaqytta júrek-qan tamyrlary aýrýlarynan qaıtys bolatyndar sany edáýir ulǵaıyp keledi. Onyń ishinde Qazaqstanda da bul aýrý keńinen etek alyp otyrǵany da ras. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń derekterine sáıkes, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy júrek-qan tamyry aýrýlarynyń saldarynan bolatyn ólim kórsetkishi Eýropa elderine qaraǵanda 2 esege artqan.

Máselen, Eýropanyń damyǵan elderinde 100 myń halyqqa shaqqandaǵy esep boıynsha 448 adamnan kelse, Qazaqstanda bul kórsetkish 867,9 adamdy quraıdy eken. Al Germanııa, Ulybrıtanııa sekildi elderde kardıologııalyq qyzmetke basa mán berýdiń arqasynda sońǵy ýaqyttary júrek-qan tamyrlary aýrýlarynan bolatyn ólim kórsetkishi tómendep otyr. Álemdegi jaǵdaıdy eskere kele, QazAqparat tilshisi osy salanyń mamany Qadyrbek Ramazanmen áńgimelesken edi.

- Professor myrza, búgingi kúni álem elderi júrek aýrýlarynyń keńinen órship otyrǵanyna alańdaýly. Bilikti maman re­tin­de osy aýrý túri boıynsha álemdegi qalyptasqan jaǵ­daıdy qalaı baǵalar edińiz?

- Rasynda da, sońǵy jyldary qan aı­na­lymy júıesi aýrýlary, onyń ishinde jú­rek qan-tamyrlary aýrýy álemdik deń­geı­degi epıdemııa sıpatyna enip keledi desek artyq aıtqandyq bolmas. Búgingi kúni ólim-jitim boıynsha júrgiziletin esepte jú­rek-qan tamyrlary aýrýlary alǵashqy sa­tyǵa shyqty. Máselen, Dúnıejúzilik den­saý­lyq saqtaý uıymynyń málimetterine súıensek, 2008 jyly júrek-qan tamyrlary aýrýy álem boıynsha 17,5 mln. adamnyń ólimine tikeleı sebepshi bolypty. Bul - bar­lyq ólim jaǵdaıynyń 30 paıyzy degen sóz. Negizinen, bul aýrý túrleriniń órshýi da­mý ústindegi hám damyǵan elderde óte shap­shań qarqyn alyp otyrǵany baıqalady. ıAǵnı buny kópshilik ǵalymdar órkenıet pen iri qalalar aýrýy, qyzý qarbalas, qym-qýyt ómir yrǵaǵymen júrip, eńbek pen dem­alys normalaryn saqtaýdy keıingi oryn­ǵa ysyryp otyratyn ómir saltymen baılanysqan aýrý dep sanaıdy. Onyń da ózindik sebebi joq emes. Dúnıe­jú­zi­lik densaýlyq saqtaý uıymynyń taǵy bir zert­teýlerine qaraǵanda, 2020 jylǵa qa­raı damý jolyndaǵy memleketterdegi halyqtyń juqpaly emes aýrý túrlerinen qaı­­tys bolatyndar kórsetkishi 70-80 paıyz­ǵa jetetini boljanady. Bul - óte úlken kórsetkish. Al sonyń ishinde júrek-qan tamyrlary aýrýy 1-orynǵa shyǵaty­ny­na jáne nazar aýdarylady. Eger kez kel­gen azamattyń sanasyna osy aýrýdyń saldaryn túsindire alsaq, onda osyndaı juqpaly emes bola tura, jurtshylyqtyń arasynda keńinen etek alǵan epıdemııanyń aldyn alar edik. Al búgingi derekter ke­ri­sinshe ósý ústinde ekendigin, onyń mem­le­ket úshin ekonomıkalyq saldaryn árkim je­te túsingen lázim.

- Al Qazaqstandaǵy júrek aýrýlaryna qatysty jaǵdaı týraly ne aıtasyz?

- Qazaqstannyń densaýlyq saq­taý júıesindegi júrek-qan tamyrlary aýrýla­rynyń deńgeıi asa alańdatarlyq jaǵ­daıda. Júrek-qan tamyrlary aýrýlarynan, jo­ǵary qan qysymy sekildi aýrýdan o dú­nıelik bolatyndar sany da jyl saıyn artyp barady. Qazir elimizdegi aýrýdyń basymy joǵary qan qysymynan bolyp tabylady. Máselen, buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan derekterge kóz júgirtsek, sońǵy 20 jylda Qazaqstandaǵy júrek-qan ta­myrlary aýrýlary 10 esege, al osynyń sal­da­rynan týyndaıtyn ólim 2 esege artqan. ıAǵnı, elimizde salystyrmaly túrde alǵanda júrek-qan tamyrlary syrqaty órship tur. Gazetterde ja­rııalanǵan jáne bir derekterge kóz júgirtsek, aǵymdaǵy jyldyń bes aıynyń ishinde 65,5 myń adam qaıtys bolsa, sonyń 43 paıyzyn júrek-qan tamyrlary aýrý­lary qurap otyr. Bul Qazaqstandaǵy jaǵ­daı­dyń tym múshkil ekenin taǵy aıǵaqtaıdy. Taǵy alańdaıtyn másele, bundaı aýrýlar bu­rynǵy tájirıbede tek eresek adamdarǵa tán bolsa, qazir naýqastar qatary jasaryp barady. Máselen, meniń kardıologııa salasynda jumys istegenime 20 jyldan asypty. Osy 20 jyldyq kezeńde, shynymen de, júregi aýyratyn naýqastardyń jasaryp bara jatqanyn baıqaımyz. Buryndary júrek dertine shaldyǵatyndar kóbine 45 jastan asqandar bolýshy edi. Biren-saran jastardyń aýrýyn negizinen tikeleı júrekke baılanystyryp qaramaıtyn edik. Qazirgi tájirıbemde jas­tardyń osy aýrýǵa shaldyǵýy tańǵal­dyr­maıtyn boldy. Onyń ishinde de buryn júrek-qan tamyrlarynyń qataıýy, júrektiń óliettenýi tek eresek adamdarda bolyp, tipti bul dert aldymen júrektiń shanshýy arqyly baıqalatyn. Al qazirgi jastar kóp jaǵdaıda birden ınfarkt alyp, aýrýhanaǵa túsedi nemese ınfarktydan keıin aýrýhanaǵa jetpegen kúıi birden o dúnıege ótip ket­ken­deri de kezdesip jatyr. ıAǵnı, burynǵy kezde­ri júrek aýrýlary klını­kalyq baı­qa­lyp, turaqty steno­kardııa, turaqsyz ste­no­kar­dııa dep bólinýshi edi. Qazir jap-jas jigitterdiń ózi birden ınfarkt bolyp jatyr. Bul - elimizdiń medıtsına sala­syn­daǵy eń úlken kúrdeli másele.

Júrek aýrýlarymen qosa, jastaıynan qan qysymy aýrýyna shaldyǵatyn adamdar sany da kóbeıip otyr. Mine, sonyń sal­da­ry­nan azamattardyń negizgi aǵza júıesindegi qan tamyrlarynyń ishki kilegeı perdesi zaqymdanyp arterııanyń qoı­mal­jyń­da­nyp, qataıýyn arttyryp otyrady. Sóıtip, jú­rek bulshyq etiniń óliettenýin, júrek shan­shýyn, mı qan tamyrlary tosylýyn týdy­ryp, búırek arterııasynyń tarylýy arqyly joǵary qan qysymy aýrýy paıda bolyp jatyr.

- Keleńsiz kórsetkishterdiń eli­mizde beleń alyp, júrek aýrýynyń jurt arasynda órshýin nemen túsin­diresiz?

- Menińshe, bul aýrýdyń órshiýine birneshe faktorlar áser etedi. Onyń ishinde, tutastaı eldiń damýy baǵytynda oryn alǵan ózgerister de adamnyń janyna da, tánine de ózgerister engizeri haq. Máselen, keńestik ımperııa qulaǵaly halyq kóptegen aýyspaly kezeńderdi bastan ótkerdi. Sodan bergi ýaqytta jańashyl dúnıeler top-tobymen ómirge enip jatyr. Osynyń bári adam aǵzasyna, onyń ishinde júrekke qatty áser etedi. Stresti jaǵdaılar qazir qoǵamda jıi oryn alady. Ekinshi jaǵynan turmysy jaqsara bastaǵan ári ótpeli kezeńdi bastan ótkergen halyq kóbinese óziniń turmys saltyn buzyp, ózgertip alady. Sondyqtan da, júrek aýrýlarynyń órshýin bir jaǵynan ǵylym jolymen ilesip kelip, jurtshylyqtyń keń «tutynýyna» sińip bara­dy dese bolady. Óıtkeni búgingi kúni zaman damýyna saı kóptegen turmystyq máseleler avto­mat­ty basqarýǵa ulasyp, adamnyń «ómirin je­ńildetip» jatqan jaıy bar. ıAǵnı, keıbireýler turmysy jaqsarǵan saıyn qımyl-qoz­ǵa­lys­ty shektep keledi. Jurtshy­lyq arasynda mańdaıynyń terin sylyp, dene eńbegin barynsha sarpyp, sodan rahattanyp kún keshetinder qatary kún saıyn azaıyp bara jatyr. Oza damyǵan elderdiń ózi osyǵan úlken mán berip, buqaranyń bu­laısha bereketsiz ómir súrýine jol bermeı qyrýar qarajat jumsap, jurttyń jappaı sportqa júginýine jaǵdaı jasap jatqany sondyqtan. Al bizde qazir aýqatty jurttyń basym bó­li­gi dene eńbegimen aınalysýdan qaldy. Únemi kólikpen júredi, qyzmetinde kúni boıy otyrys, úıinde bári avtomatty bas­qa­rylady, odan qalsa, úı jumysyna da aralaspaı, kútýshi jaldaıdy. Sportqa keı­bi­riniń ýaqyty bolmasa, birsypyrasynyń zaýqy joq. Al ortasha tabystylardyń kún­kó­ris salty qym-qýyt. Áıtse de, olardyń basym bóliginiń jumysy da kúndiz-túni oty­rys­ta ótedi. Demalys kúnderin, bos ýaqy­tyn, negizinen, qosymsha tabysqa jum­sa­ǵan­dy paıdaly sanaıdy. Sol eki ara­da­ǵy­lar­dyń da, aýqaty odan tómengilerdiń de kóńil kúıi sharshańqy, basyńqy. Osyndaı jolmen jikteı otyrsaq, júrek aýrýynyń órshý saldaryn kórýge bolatyn edi.

- Budan basqa da faktorlar bar shyǵar? Solarǵa toqtalsańyz?

- Árıne, budan da basqa faktorlar jetkilikti. Sonyń biri qazaq halqy negizinen qýat­ty, nárli taǵamdardy tutynady. Qazir qaı úıge barsańyz da, aldyńyzdan bir tabaq et shyǵady. Etsiz, qur shóp-shalammen, jeńil-jelpi tamaqtanǵandy qazaq esh jaratpaıdy. Etten bólek paıdalanatyn taǵam­da­ry­myz­dyń bári qunarly. Onyń ishinde maı da, aı­ran da, nan da qunary jaǵynan, sińim­diligi jaǵynan adamnan kóp qımyldy talap etetini jáne belgili. Árıne, budan «et jemeý kerek» degen qorytyndy shyǵaryp ta jarytpaımyz. Eń bastysy, jegen taǵamy­nyń qunaryn boıynan dene eńbegi, qımyl-qozǵalys arqyly shyǵara bilý. Áıtpese biz túski asta da, keshki mázirde de etti tamaqty qorek qylyp, onyń durys qo­ry­tylmaı tutastaı boıǵa taralýyna jaǵdaı týǵyzamyz. Ekin­sh­i jaǵynan adamnyń kóńil kúıine eko­logııa, qorshaǵan ortanyń jaǵdaıy da qat­ty áser etetini anyq. Bul da júrekke artyq salmaq.

- Júrek aýrýynyń aldyn alý úshin ne isteý kerek?

- Eger júıeli túrde aýrýdyń aldyn alý sha­ralaryn ǵylymı ushtastyryp, júzege asyra bilsek, qan tamyrlary aýrýlarynan bolatyn qaýip-qaterdi edáýir azaıtýǵa nemese aldyn alýǵa bolatyn edi. Zertteýlerge súıensek, mı qan tamyrlary aýrý­laryn 40-50 paıyz, júrek táj arte­rııa­sy qataıýyn - 15-20 paıyz, búırek qyz­metiniń álsireýin 50-60 paıyzǵa deıin tómendetýge bolady. Sonymen qatar jo­ǵary qan qysymyn júıeli túrde emdegende, buny turaqty kúıge tejeýge bolatyny da aı­qyn. Budan bólek, joǵary qan qysymy aý­rýlarynyń 5-10 paıyzynyń belgili bir sebepteri bar sımptomatıkalyq ar­te­rıal­dy gıpertenzııa bolsa, ony da emdep ja­zý­ǵa bolady.

Osy turǵyda júrek dertine shaldyqpas úshin toǵyz túrli faktorlardan arylýdy alǵa tartýǵa bolady. Birinshiden, qursaq salyp semirmeý, ıaǵnı dene salmaǵyn qa­lyp­ty ustaý kerek. Ekinshiden, temeki men araqtan bas tartý. Temeki - júrek-qan tamy­ry aýrýynyń paıda bolýyn 3-4 esege arttyratyn faktor. ıAǵnı júrek keseline - kóbine-kóp temeki sebep. Temekiniń tútini ókpeden shyǵyp, shaıyry qan tamyrynyń elastıkasyn joıady. Sóıtip, tamyr biteledi. Esesine shylymqor azamat júrek aýrýyn taýyp alady. Sondaı-aq temeki ókpe-rak aýrýlarynyń týýyna sebepshi bolady. Úshinshiden - as tuzyn shekten artyq tutynbaý. Tórtinshiden - únemi dene shynyqtyrýmen shuǵyldanyp turý. Munda ár aptada kem degende bes ret árekettenip júrý jáne árbir júristiń jarty saǵattan artyq bolýyn qadaǵalaý qajet. Adam kúnine shamamen 3 shaqyrymnan ar­tyq jol júrgeni abzal. Degenmen, árbir adam óziniń naqtyly shamasy men jaǵ­daıy­na saı qımyl jasaý kerek. Besinshi - qandaǵy maı quramyn tu­raq­ty ustaý qajet. Altynshy - qan qy­sy­myn da turaqty ustaý kerek. Jetinshi - úılesimdi azyqtaný. Joǵary qýatty azyq­tarǵa qaraǵanda kókónis, jemis-jıdekterdi kóbirek tutynǵan abzalyraq. Se­gizinshi - kóńil-kúıdi keń ustap, rýhanı, eko­no­mı­kalyq, otbasylyq kúızelisten ary­lýǵa tyrysyp, demalys ýaqytyna kóńil bólip, keń peıildi, sabyrly bolý qajet. Toǵyzynshy - dárigerge ýaqytynda baryp, keńes alyp turý. Ádette bizdiń azamattar kóbinese aýyrmaıtyn jol izdegennen góri, aýyryp baryp em izdep jatatyny ras. Bul durys emes. Al aýyrmaýdyń jolyn izdeý - bir naýqastyń ǵana emes, árbir azamattyń hám tutastaı memleket pen onyń organdarynyń jáne búkil qoǵamnyń jumysy. Soǵan oraı, jalpy halyqtyń medıtsınalyq tanymyn jetildirip, buqaralyq sportqa jurtty keńinen tarta bilý kerek. Sonda baryp, adam saýlyǵy jaqsarady. Júrektiń jumysy da qalpynda bolady. Eń bastysy árbir azamat aýrýdyń aldyn alýy óz qolynda ekenin jete túsingeni lázim. Al memlekettik bılik soǵan barynsha jaǵdaı jasasa bolǵany.

- Áńgimeńizge rahmet!

Сейчас читают
telegram