Qadirli kisi qartaımaıdy
Onyń birinshisi - urpaq órbitip, tárbıe berý, ekinshisi - ustazdyq qylyp, shákirt baptaý, úshinshisi - ilim-bilim jınap, qoǵamǵa qyzmet jasaý. Osy támsil oıǵa kelgende esime Sultan Orazalın túsedi. Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, egemen elimizdiń tuńǵysh Til komıtetiniń tóraǵasy, qazaq atty úlken bir qaýymnyń maqtanyshyna aınalǵan azamat osy mindetterdiń samǵaý bıiginen kórinip júrgen tulǵa. Muny onyń azamattyq hám adamgershilik syı-sıpatyna bólengender, ol kisiniń tálimi men ilim-bilimine sýsyndaǵan shákirtteri quptary anyq. Sondyqtan, Sultan Sháripulynyń elge úlgi bolarlyq ónegeli ómiriniń keıbir tustaryna toqtalýdy jón kórdim.
Ol kisini óziniń tól dostary tárizdi erteden bilemin dep aıta almaımyn. Syrtynan estigenim bolmasa, aralasqanym joq. Alǵashqy ret S.Orazalındi ótken ǵasyrdyń 90-ynshy jyldary basynda Semeı qalasynda til máselesine qatysty ótken úlken bir jıynda kórdim. Men ol kezde Jezqazǵan oblystyq «Qazaq tili» qoǵamynda, sol uıymnyń tóraǵasynyń orynbasary qyzmetinde edim. Respýblıkalyq Til komıtetiniń uıymdastyrylýymen bolǵan aýqymdy bul is-sharaǵa qazaq tiliniń shyn janashyry, aýyl sharýashylyǵy mamany, óte aqynjandy azamat Ǵazız Álınmen birge qatysqan bolatynmyn. Jıyn qazaq tiliniń «joǵyn» túgendeýdi óziniń basty maqsaty etipti. Shyny kerek, sol tus qazaq tiline qatysty máseleler tóńireginde, arystan baqqan aýyldaı alys-julysy, aıtys-tartysy, arbasýy men aıqasýy jetip artylatyn shaq edi. Ana tilimizdiń memlekettik til mártebesine ıe bolýyna, onyń qoldanys aıasynyń keńeıýine ne túrli qarsylyqtar bildirilip, ishten shalyp jatatyn jaǵdaılar az emestin. Baspasóz betterindegi qazaq tiliniń jaı-kúıi jónindegi maqalalar kádimgideı bitispes kúrestiń sıpatynda edi. Al, osyndaı ortaǵa rýhy myqty, júregi túkti, tózimi zor, ultym dep uıqysy qashyp, jurtym dep jabyǵatyn, elin erekshe súıetin adam ǵana atynyń basyn burýǵa táýekel eteri shyndyq.
Semeı jerinde men Orazalınniń osyndaı sanaýlylar sanatynan ekenin ańǵardym. Qazaq tili degende taısaqtaı beretin Semeı oblysyn basqaryp otyrǵan Chernovty táýbesine keltirip, onyń kózqarasyn birjola ózgertpese de ortaq múddemizge qaraı oıystyra alǵanyna jınalǵandar kýá boldy. Keıin Orazalınniń óziniń tutqıyl oıymen, mirdiń oǵyndaı sózimen, tulǵa turpaty eshkimge uqsamaıtyn, tamyry tegi asyl qaıtalanbas kelbetimen ulttyq tildiń kókjıegin keńeıtýge ákim-qaralardy jumyldyrýdaǵy ólsheýsiz eńbegimen de tanystym. Eldi mekenderdiń, kóshelerdiń tarıhı attaryn qaıtartý, ásirese, Elordamyzdy qazaqı keıipke túsirý baǵytyndaǵy atqarǵan jumystarynan da habardarmyn. Árıne, mundaı belsendilik atqaminerlerdi qýanta qoıǵan joq, túrli sebepterdi syltaýratyp, olar aqyry Til komıtetin jaýyp tyndy. Bul sheshimniń durys bolmaǵandyǵyn sońynan ómirdiń ózi dáleldep te berdi. Til - ulttyń jany men abyroıy ekenin, til túzelmeı el de, dil de, tálim-tárbıe de túzelmeıtinin túısingender Til komıtetin qalpyna keltirdi.
Semeı sapary, sondaı-aq Sultekeńdi ózge de qyrynan tanýǵa múmkindik berdi. Resmı jınalystan soń ol kisimen emin-erkin sóılesýdiń sáti túskende, Sultan Sháripuly jaıdary kóńilimen aınalasyndaǵylarǵa adamgershiliktiń, tatýlyqtyń, meıirbandylyqtyń nuryn tókkendeı óte jaqsy áser qaldyrdy. «Kóńil kóńilden sý ishedi» degen sózdi qazekem sirá osyndaıda aıtsa kerek. Eń bastysy, onyń tereń tanymdylyǵyna, bilim-parasattylyǵyna tánti boldyq. Orazalınniń aýzynan tarıhtyń el bilmeıtin aqtańdaqtary, bizder tipti ómiri estimegen jáıtter jónindegi aıtylǵan ár sózi esile, tógile shyǵyp jatty, tek ony tyńdar qurysh qulaq, quıyp alar keń keýde bolsyn deı ber. Maqtaý sóz aıtýǵa ynta bildire bermeıtin Ǵazız jerlesim S.Orazalındi shyǵarmashylyq tylsymy, qalam qupııasy, jan jumbaǵy mol azamat eken dep, sońynan kóp aıtyp ta júrdi. Osynaý baǵanyń shynaılylyǵyna keıin taǵy bir kózim jetti. Araǵa bes jyl ýaqyt salyp, Aqparat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrliginde qyzmette júrgendegi kezekti bir is-saparda Sultekeńmen eki adamdyq kýpede ornymyz qatar kelip, Almaty shaharynan Astanaǵa deıin birge kelgenim bar. Alýan túrli oı shyrmaýynda otyrǵan meni ol bir serpiltip, á, degennen ózine qaratyp aldy. Áńgimesiniń dámdisi men mándisin tym áriden bastaı otyryp, ol kisi sonymen birge búgingi kúnge baılanysty jaǵdaılar jaıynda da kóp syr aqtardy. Meniń qyzmetime tike qatysty bolǵandyqtan shyǵar, áıteýir ol aqparat keńistigindegi óziniń eńbek jolyn kóbirek áńgimeledi. Onyń ishinde, ulttyq telearnanyń qalyptasý tarıhyna meılinshe mán bere otyryp, búgingi teleındýstrııanyń damý sıpatyna qatysty izdenister men irkilister jaıynda pikirlerimen bólisti ári kóńilin alańdatyp júrgen oılaryn jaıyp saldy.
S.Orazalınniń osylaısha shyr-pyr bolýynyń jóni bar. Óıtkeni, Qazaq televızııasyn qurýshylardyń aldyńǵy leginde ózi de júrdi. Aýyzdan qaqpaq, tóbeden toqpaq ketpegen sor zamanda ulttyq qundylyqtardy nasıhattaýdan Sultekeń bir jalyqqan emes. Óz ýaqytynyń bitim bolmysy men tolyqqandy tynysyn tereń túsine otyryp, eldik pen erlikke, birlik pen tirlikke úndeıtin jáne ulttyq salt-dástúrlerdi nasıhattaıtyn habarlar daıyndap shyǵarýdy kózdedi. Sóıtip, kópshiliktiń óte asyǵa kútetin «Shuǵyla», «Aıtys», «Halyq qazynasy» tárizdi teleónimderdi, «Qymyzhana» degen teleteatrdy dúnıege keltirdi. Qupııasyn tereńine búgip, oılaryn qatparyna jasyrǵan jazýshylar men ne bir óner adamdarynyń qaınar bastaýlarynan dám tatqyzý maqsatynda «Kezdesýler» jáne «Portrety» atty telehabarlar tizbegin kórermenderine tartý etti. Mine, osyndaı qazaqtyń mádenı dástúrleriniń, rýhanı dúnıesiniń, óneriniń shyraıyn Sultekeń Qazaq televızııasynda qyzmet jasaǵan 20 jylda shyryndy tilimen, urymdy ýytty oıymen kirgizip, kóptiń kóńilinen shyǵa bildi. Zeınetkerlikke shyqqanyna qaramastan, qazir de jastaıynan ón boıyna sińirgen súıikti kásibinen bir qol úzgen joq. Óziniń júrek qalaýymen, búgingi kúnderi telekórermenderdiń kózaıymyna aınalǵan «Qazaq zııalylary týraly antalogııasy» telejobasyn iske asyrýda, sóıtip óskeleń urpaqtyń sanaly da salaýatty bolyp qalyptasýyna, qazaqstandyqtardyń jańa ekonomıkalyq, quqyqtyq jáne saıası mádenıetin kóterýge zor úlesin qosyp keledi. Halyq jazýshysy Ábish Kekilbaevtyń myna bir sózderi bul pikirdi qýattaı túsedi: «Sultan Orazalın kópultty Qazaqstannyń rýhanı ómirin jan-jaqty damytý jolynda boıyndaǵy orasan zor bilimi men qajymas kúsh-qaıratyn aıanbaı jumsap kele jatqan azamattar sanatynan». Sultan Orazalınniń Eýropanyń jekelegen elderiniń iri de bedeldi aqparat quraldarynyń álemdik deńgeıdegi basshylaryn biriktiretin Televızııa jáne radıo halyqaralyq akademııasynyń akademıgi bolyp taǵaıyndalýy da sol eseli eńbektiń jemisi deý durys bolar. Aıta keterligi, Qazaqstanda bul joǵary mártebeli uıymnyń akademıgi bolyp tanylǵandardyń uzyn sany onshaqty ǵana.
Orazalınniń bulaısha «kósilýi» jaıdan-jaı emes degen oıdamyn. Ákeı bir kisige rıza bolǵanda «Jaqsynyń atyn erttegen azamat eken» dep, únemi aıtyp otyratyn. Onysy, rıza bolǵan adamynyń teginiń asyldyǵyn, onyń týǵan jeriniń topyraǵynyń qunarlylyǵyn meńzegeni bolýy kerek. Rasynda, taqyr jerge shóptiń shyǵýy ekitalaı ǵoı. Sondyqtan, ár adamnyń kindik qany tamǵan topyraǵy, ósken ólkesi, tálim alǵan tóńiregi, tárbıe úırengen ortasy, tek-tamyry bolady. Al, Sultan Sháripuly bolsa, resmı derekterge súıensek, qazaq aspanynan jarqyrap shyqqan jaryq juldyzdardyń Úrkerdeı uly shoǵyrynda aldymen atalatyn úsh arys, úsh báıterek - Abaı, Shákárim, Muhtar dúnıege kelgen Shyńǵystaýdyń baýraıyndaǵy Semeı atyrabynyń Aıagóz qalasynda ómir esigin ashqan eken. S.Orazalınniń ózi daıyndap basyp shyǵarǵan «Abaı eli» albom-shejiresinde aıtylǵandaı, bul óńirde sondaı-aq Keńgirbaı, Óskenbaı, Qunanbaıdaı dańqty bıler sóz máıegin aǵyzǵan, Nysan abyzdaı aqylman qarııa halqynyń qamyn jep kúńirengen, eliniń bostandyǵy úshin úzeńgiden qan keship, shybyn jandy shúberekke túıgen Aqtanberdi, Mamaı, Toqtamys batyrlar da ótken. Bul jerde Ahmet Baıtursynov, Shoqan, Sultanmahmut, Ámire, Qanyshtaı uly ǵulamalar men aqyn-jazýshy, ánshiler ómirleriniń talaı aılary men kúnderin keshken. Men osy bir kıeli mekenniń aýrasynyń erekshe bólek ekendigin, uly Abaıdyń 150 jyldyǵy sheńberinde «Ulylyqqa taǵzym» atty taqyryppen uıymdastyrylǵan Ulytaý óńiriniń bir top azamattarymen birge «Semeı-Jıdebaı» jaıaý joryǵyna qatysqan kezde qatty sezingen edim. Minekı osyndaı qasıetti topyraqta bala Sultan boıyna shapaǵat nuryn quıyp, qııalyna qanat bitirip, kókirek kózin ashypty. Qandaı da bir baılyqqa qyzyqpaı, bilimge umtylypty jáne osy jolda jalyqpaı-talmaı kóp izdenýiniń arqasynda áıgili Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirip, sóz qýatyn órnekteıtin mamandyqty násip etý onyń enshisine buıyrypty.
Qazaqta «Mańdaıy ashylyp tur eken» degen qanatty sóz bar. Áý bastan Orazalıńdi dáýirdiń úni men jyry, syry men muńy ispettes bolǵan Ǵabıden Mustafın, Ǵabıt Músirepov, Shyńǵys Aıtmatov, Ábish Kekilbaev, Sultan Sartaev, Salyq Zımanov, Ǵaırat Saparǵalıev tárizdi zııaly azamattar ish tartyp, munyń arty rýhanı úndestikke, shynaıy dostyqqa ulasty. Olardyń shapaǵatyna bólendi, adaldyqtyń, tereńdiktiń úlgisin kórdi. Rýhyn shyńdap, parasat-paıymyn nyǵaıtty, shabytyn shalqytty. Shyǵamyn dese áli de aıaq baspaǵan muzart shyńdar, jetemin dese qol artpaǵan bıikterdiń baryna kózi jetti. Sol bıikterdi eńserý úshin tynymsyz eńbek etti, kólemdi monografııa daıyndap, «Otyrardyń kúıreýi», «Úılený», «Aqynnyń ólimi», «Qashqyn» tárizdi kóptegen televızııalyq pesalar jazdy, belgili orys jazýshylarynyń povester jınaǵy men romandaryn qazaq tiline aýdardy, «Óner» baspasyna basshylyq jasady. Qalamgerlikpen qatar saıasatkerlikpen de aınalysty ári bul salada da eleýli jetistikterge qol jetkizdi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tilder jónindegi komıtetiniń tóraǵasy, Ult saıasaty jónindegi memlekettik komıtet tóraǵasynyń birinshi orynbasary, Ádilet mınıstrligine qarasty Zııatkerlikti qorǵaý komıtetiniń tóraǵasy, departament dırektory sııaqty asa jaýapty laýazymdy qyzmetter atqaryp, elimizde turaqtylyqty, qazaq tiliniń mereıin ústem etýge, áleýmettik jáne ultaralyq kelisimdi nyǵaıtýǵa jumys jasady. Sóıtip, keshegi bala Sultan búgingi dana Sultanǵa aınaldy. Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti syılyǵynyń ıegeri, Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet qaıratkeri, Keńester odaǵynyń baspasóz, televızııa jáne radıo salalarynyń úzdigi, Qazaqstan jýrnalıster odaǵynyń laýreaty tárizdi mártebeli syı-sııapatqa ıe bolýy, «Parasat» ordenimen, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Altyn barys», Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginiń «Femıdaǵa adal qyzmeti úshin» belgilerimen marapattalýy sonyń aıqyn bir dáleli.
Shý boıynyń súleıi, «Qutty bilikteı» rýhanı bıik qazyna ıesi Júsip Balasaǵun «Qadirli kisi qartaımaıdy» degen eken. Sultekeńniń búgingi jasap jatqan tirshiligine qarap otyrsam, dál osy sóz týra oǵan arnap aıtylǵandaı. Olaı bolsa, jazýshy Sultan Orazalınge jańa shyǵarmashylyq tabystar men jetistikter tileı otyryp, meniń osydan on jyl buryn ol kisini alpysymen quttyqtaǵan sátinde aıtqan sózimdi eske túsirsem, onyń sókettigi joq sekildi. Sonda Sultekeńe baǵyttap, jan-jylýyńyz, qan-qyzýyńyz, darııa-kóńilińiz elim dep emirene, jerim dep jigerlene biletin azamattarǵa darı bersin, al meıirim shapaǵatyńyz qudaı qosqan jan jaryńyzǵa, súıikti Dýlatyńyz ben kelinińizge, súıkimdi nemerelerińizge, týǵan-týysqandaryńyzǵa tıe bersin dep edim. Budan keıin de ár on jyl saıyn osy júrek-jardy tilekterdi qaıtalap otyrýǵa men, máselen, qarsy emespin, Ylaıym, bárimizge sondaı múmkindikti jazsyn!
