Qadir túnin qalaı ótkizý kerek – Nurlan ımammen suhbat
- Nurlan Baıjigituly, Qadir túnin qalaı qarsy alý kerek?
- Qadir túni - Quranda ulyqtalǵan, paıǵambarymyzdyń súnnetinde daralanǵan, kúlli musylman balasy úshin eń qasıetti túnderdiń biri. Hadısterde osy túnniń mártebesi men mańyzdylyǵy, dárejesi aıryqsha baıandalǵan. Súıikti paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) áıeli Aısha anamyzǵa kóp duǵalardyń ishinde erekshe aıtýdy buıyrǵan duǵasy bar edi. Ol duǵa: «Allahýmma Innaka 'afývvýn týhıbbý l-'afva fa 'fý ' annı» («ıA, Rabbym Alla! Shynynda da, sen keshirýshisiń, meıirimdisiń, jarylqaýshysyń! Jomartsyń jáne keshirgendi unatasyń. Meni de keshire gór!»). ıAǵnı, Qadir túninde ásirese osy dýǵany kóbirek oqý kerek. Sondaı-aq, bul túni musylmandar Qudaıǵa erekshe qulshylyq jasap, kóbirek namaz oqyp, duǵalardy qaıtalap, kóbirek tilek tilegeni durys. Álbette, bir ǵana duǵany oqy degen buıryq joq, ár adam óziniń ishki dúnıesinde júrgen duǵany oqyp, tilegin tilese sol jetkilikti.
- Degenmen, Qadir túnin qarsy alýǵa baılanysty áńgimeler kóp. Keıbireýler túndi uıqysyz ótkizý kerek deıdi. Osy durys pa? Taǵy neni bilýi kerek dep oılaısyz?
- Jalpy osy túndi qarsy alýǵa baılanysty biraz ereje, joly qalyptasyp qaldy dep oılaımyn. Sonyń biri osy túndi uıqysyz, tań atqansha kóz ilmeı ótkizý. Degenmen, Qadirdiń túni emes - tańy dáriptelse ıgi. Túnde emes tań aldynda uıyqtamaý asa mańyzdy. Qazir bizde kópshilik jurt túni boıy uıyqtamaı Qadir túnin kútip, tań aldynda sharshaǵannan uıyqtap ketedi. Kerisinshe, túnde bir sát bolsa da kóz ilip, tań atyp kele jatqanda turyp, duǵa etýdiń mańyzy zor. al túnimen uıyqtamaýdyń saldarynan Qadir túninen keıin kóp adamdar mektepke, jumysqa keshigip baryp jatady. Álbette, bul is quptalmaıdy. Qadir túnin qarsy aldym dep túni boıy uıyqtamaı, shala uıqymen jumysqa keshigip barǵan jón emes. Osy jaǵyn túsinýi kerek. Qadir túninde uıyqtamaý - paryz emes. Qalasań da, qalamasań da túnimen uıyqtamaı otyr degen shart joq. Árıne, oıaý bolǵan jaqsyraq: qulshylyq úshin, ǵıbadat úshin. Eger siz túni boıy uıyqtaı almasańyz, duǵa oqyp, nıet etken - bul jaqsy. Alaıda, eger kisiniń kelesi kúni oryndaýy tıis mańyzdy sharýalary, jumysy bolsa, balalardyń, stýdentterdiń sabaǵy bolsa túnniń bir ýaǵynda uıqyǵa jatyp, tańerteń erterek oıanyp, namazyn oqyp, duǵasyn jasap, sodan keıin tıisti sharýalaryn jasaǵany durys. Maǵan salsa, uıyqtaǵan durys, tań atqanda erte oıansa ıgi.
- Qadir túnin qarsy alý týraly kúntizbede naqty belgilengen ýaqyt joq qoı?
- Iá, belgili bir tún joq. Kóptegen ǵalymdar bul tún Ramazan orazasynyń 26-synan 27-i kúnine dóp keledi dep aıtady. Al bıyl 17 sáýirden 18 sáýirge qaraǵan túni túsedi dep esepteldi. Áıtse de Qadir túnin naqty osy kúni keledi dep eshkim aıta almaıdy. Bul da bizdiń jobalap belgilegen túnimiz.
- Osy túnge qatysty taǵy bir rásim: keıbireýler aldyn-ala daıyndalyp, dastarhan jaıyp, Qydyr atany kútedi. Bunyń dinmen, sharıǵatymyzben qandaı baılanysy bar?
- Qydyr atany Qadir túninde kútý - eshqandaı da dinı rásimmen baılanysty emes. Et asyp, tort pisirip, Qydyr ata keledi dep dastarhan jaıýdyń esh qajeti joq. Eń bastysy Allaǵa jalbaryný, osy túndi duǵa, tilek jáne ǵıbadat túni retinde atqarý. Qadir túni keıbireýler arnaıy qonaq shaqyrady. Ol da orynsyz ba dep oılaımyn. Óıtkeni, ol qonaqty kútýmen júrip, sharshap shaldyǵady. Eger siz osy túnge oraılastyryp aýyzashar berseńiz, bul basqa másele. Sosyn, Qydyr ata degen joq, Qydyr ǵaleıhı-assalam bar, ıaǵnı Qydyr paıǵambar degen bar. Sondyqtan da, osy túni Qydyr paıǵambar keledi dep júrgenimiz de durys emes. Al aqsaqaldarymyz bata bergende jıi aıtylatyn «Qydyr darysyn» degen sóz bar, ol «Alladan jaqsylyq kútý» degendi bildiredi. Sondyqtan bul túnde eshkimdi kútýdiń qajeti joq.
- Nurlan ımam, jalpy Oraza týraly da suraı ketsem dep edim. Musylman qaýymy jyl saıyn asyǵa kútetin osy orazanyń fılosofııasy týraly ne aıtar edińiz?
- Orazanyń fılosofııasy, máni - ǵıbadat etý, qulshylyq jasaý. Kimde kim osyǵan senimdi túrde qarap, qulshylyqqa janymen berilip atqarsa - kúnálary keshiriledi deıdi. Ekinshiden, qulshylyqty adamǵa bekerden beker júktegen joq, onyń adamı paıdasy óte zor. Ashtardyń, jarlylardyń jaǵdaıyn oılaý, aǵaıynmen jaqyn bolý, ǵaripterge, múskinderge kómek berý - bunyń bári oraza ustaýshynyń boıyn úıretetin izgi amaldar. Hadıste bylaı delinedi: eger kimde -kim orazany ǵıbadat retinde qabyldasa, eger ol orazany senimmen ustasa, onda onyń kúnálary keshiriledi. Ekinshiden, senýshiler orazany ustap qana qoımaıdy, olar odan paıda kóredi. ıAǵnı muqtajdarǵa kómek kórsetedi, ıgi ister jasaıdy, týystarymen baılanysady.
- «Naǵyz Ramazan orazadan keıin keledi» degen de sóz bar. ıAǵnı, bul – biz úshin synaq aıy. Ramazan aıaqtalsa da jaqsy ádetterdi jalǵastyrý kerek qoı.
- Shynynda da, Ramazan aıynda biz oraza ustap qana qoımaımyz, muqtaj jandarǵa kómektesemiz, durys ómir saltyn ustanamyz. Bundaı ádetter qalǵan 11 aıda ustansa ıgi. Bir aı boıy adam boıyn úıretken izgi amaldar, jaqsy qasıetter kelesi sol adamnyń ózine rýhanı azyq bolýy kerek. Meıirimdilik, adamgershilik, tárbıe, janashyrlyq, túsinistik jáne taǵy sol sııaqty izgi amaldar - adamnyń boıyna osyndaı oraza arqyly sińse ıgi. Toq eteri - Ramazan aıyndaǵy bolǵan barlyq jaqsylyq, ıgi amaldar - qalǵan aılardja qýat bolýy tıis.
- Oraza kezinde jurtshylyq qaıyrymdylyqty kóp jasaıdy. Osyǵan baılanysty kómekti birinshi kezekte kimge kórsetý kerek degen suraqtar da taýyndap júr. Meshitke bergen durys pa, álde muqtajǵa kómektesý kerek pe?
- Meshit báribir ózine túsken qarajatty muqtaj jandarǵa úlestirip beriledi. Árıne, qaıyrymdylyqty kimge berý kerektigin ár adam ózi sheshedi, bul árbir adamnyń óz yqtııaryndaǵy sharýa. Áıtse de, qaıyrymdylyq jasaý barysynda elder rásimge saı duǵasyn oqyp, ádebin saqtasa - quba qup.
- Kredıt alýǵa qatysty suraq qoıǵym kelip otyr. Negizi kredıt - kúná bolyp sanalady emes pe? Al, biraq sol kredıtti kóbinese asa muqtaj adamdar amal joqtan alady emes pe?
- Durys aıtasyz, kredıtti adam jetiskennen almaıdy. Biraq sol nesıeni bergen adam odan paıda kórý úshin beredi. Qazaq aıtpaqshy kredıt berýshi alýshynyń «qanyn syǵyp alady». Nege? Óıtkeni, berýshi adam alýshyny quldyqqa baılap qoıady. Álbette bul jerde qaryz ben kredıtti shatastyrmaý kerek. Qaryz berý - saýap. Musylmandar kómek retinde adamǵa qaryzǵa aqsha bere alady, biraq paıyzsyz. ıAhýdılerdiń bir sózi bar «bireýdiń qul qylǵyń kelse, qaryz ber» degen. Qaryz berseń paıyzsyz ber. Eger paıyzben berse, onda bergen adam kómektespeıdi, alýshydan aqsha soryp alady. Bul durys emes. Eger siz qaryzdy bir qymbat kıim, jaqsy telefon nemese úlken teledıdar satyp alý úshin alsańyz, siz ómir boıy sondaı zattarǵa táýeldi bolyp, boryshkerlikten aryla almaısyz. Ózińniń qalaýyńdy júzege asyrý úshin qaryzdanǵan durys emes. Eger sizge shynymen qajet bolsa, muqtaj bolsańyz qaryzǵa aqsha alýǵa bolady. Degenmen múmkin bolsa, qaryzǵa aqsha almaǵanyńyz jón.
- Sońǵy jyldary tehnologııanyń damýymen nesıege nemese bólip tóleý boıynsha kóptegen qyzmet túrleri shyqty. Buǵan ne deısiz?
- Múftııat pátýasy (Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy) jarııalandy. Siz sata alasyz, biraq satyp alýdyń qajeti joq.
- Ár etnostyń qasıetti Ramazan aıyna qatysty ádetteri qalyptasty. Eger elimizde Ramazan merekesiniń erekshelikteri týraly aıtatyn bolsaq, qazaqstandyqtar úshin bul jaı ǵana qasıetti aı emes, erekshe mereke sekildi.
- Shynynda da, bul bizdiń halqymyzdyń qasıetti aıǵa degen qurmetin, súıispenshiligin kórsetedi. Bizdiń azamattar Ramazanǵa birneshe aı buryn daıyndalady. Aýyzashardy berip, pitir sadaqa etýdi aldyn ala josparlaıdy. Bul bizdiń ereksheligimiz. Keıbir musylman memelketterinde Ramazan ádetke aınalǵan, sonshalyqty erekshelenbeı de jatady. Al bizdegi jaǵdaı erekshe. Kimdi qalaı shaqyramyn dep te bas qatyratyndar - tek qazaqtar shyǵar.
- Ramazan aıy aıaqtalýǵa jaqyn qaldy. Qazaqstandyqtarǵa qandaı aqyl aıtasyz?
- Qoǵamymyz bilimdi bolsa deımin. Kóp kitap oqý kerek. Uly Abaı, Máshhúr Júsip Kópeev sol sııaqty dinı ádebıet. Oraza barysyna keletin bolsaq, osy aıda Qurandy oqýdy bastaý kerek, óıtkeni qasıetti Quran Ramazan aıynda túsken. Qurandy oqyp, rýhanı bilimdi arttyrǵan abzal. Sonda biz Allaǵa jaqyndaı túsemiz, kóp nárseni túsine bastaımyz, otbasyndaǵy tárbıemiz de durys baǵytta bolady.
- Nurlan Baıjigituly, siz áleýmettik jelide belsendisiz. Tikeleı efırde otandastarymyzdyń saýalyna jaýap berip, sol arqyly olardyń dinı bilimin arttyryp júrsiz. Jalpy jurtty ne qyzyqtyrady? Sizge qandaı suraqtar jıi qoıylady?
- Qazirgi kúni qoǵamdy eń kóp tolǵandyratyn suraq - otbasy taqyryby. Bizdiń qoǵamda bir-birin túsinbeıtinder kóp sııaqty, qyńyrlyq, qyrsyqtyq tolyp jatyr. Tek ózimdiki durys dep sanaıdy kóbisi, sosyn tatýlyq úshin, keshirim úshin alǵash qadam jasaǵysy kelmeıdi. Qoǵam solaı tárbıelenip ketken be dep oılaımyn. Kóp adamdardyń maqsaty - bireýge bir nárseni dáleldeý, olar sol úshin ómir súredi. Sosyn bizdiń qoǵamda maqsatn kóp. Jańa kilem, jańa jıhaz satyp aldy ma sony bárine kórsetý kerek. Adamdar bireý úshin ómir súretindeı, jurttan qalmaı birdeńe satyp alyp, biraq ony da durys paıdalanbaıdy. Biz jınaǵan dúnıemizdi, múlkimizdi ózimizben birge alyp kete almaımyz. Sondyqtan, men suraqtarǵa jaýap bergende de, ýaǵyz aıtqanda da onyń bári qunsyz ekenin túsindirýge tyrysamyn. Múmkindiginshe jaqsy ómir súrińiz, qydyryp, jer kórińiz, saıahattańyz. Menińshe, biz materıaldyq zatttarǵa, baılyqqa basymdyq bermeýimiz kerek. Bizdi óz úıiń, mindetti túrde keń saraıyń bolýy kerek dep úıretip tastaǵan. Bir jerge baılanys qalmaý kerek. Eger basqa qalaǵa kóshý kerek dese, biz birden meni kim kútip tur, qaıda baram, ne isteımin dep bir Djýnglıde júrgendeı oılaımyz.
- Osy tusta bir suhbatyńyz esime túsip otyr, Siz otbasyńyzben birge meshitte turatynyńyzdy aıtypsyz. Sol ras pa? Bul sizge másele retinde kórinbeıdi me?
- Ras, kóp jyldar boıy biz, otbasymyzben meshitte turyp kelemiz. Kilemdi jaıyp jiberip, sol jerge uıyqtaımyz. Keıde sýyq bolady, alaıda, buny problema dep sanamaımyn. Tipti úıi joq adamdar da baqytty bola alady. Meniń jaqsy dosym, dintanýshy, ǵalym Baýyrjan Álıuly boldy. Tiri kezinde onyń úıi bolǵan joq. Biraq ol da buny eshqandaı da problema qylǵan emes edi. Ol qaıtys bolǵan kezde onyń otbasyna tórt úı syıǵa tartyldy. Bul jerde Alla árkimge óz rızyǵyn ólshep beredi degendi túsinýge tıispiz. Árkim talpynsyn, biraq baılanyp qalmasyn. Siz Allaǵa rızashylyq bildirseńiz, Alla sizdi mindetti túrde marapattaıdy. Meniń oıymsha, ár qalada jalǵa beriletin turǵyn úıdi kóbirek engizý qajet. Eger siz basqa qalaǵa kóshseńiz, páter aqysyn qazirgi somamen tóleý qıynǵa túsedi. Páter jaldaý bizdiń jalaqymyzben birdeı. Eger memleket jalǵa beriletin turǵyn úı sanyn kóbeıtip, qunyn tómendetse, adamdar qaryzǵa kirip, paıyz tólemes edi. Úı alamyn dep basyn qatyrǵansha arzanǵa páter jaldap, jyldar boıy tura berer edi. Bul rette de turaqtylyqtyń mańyzdylyǵyn atap ótken durys.
- Áleýmettik jelidegi belsendiligińizge qaıta oralsaq, oqyrmandaryńyzben, kórermenmen keri baılanys bar ma?
- Direct-ke kóp habarlama kelip túsedi. Aıtpaqshy, qazir «Ózgeris» degen arnaıy aıdar daıyndap jatyrmyn. Bul aıdarda tyńdarmandar meniń keńesterim men usynystarym arqyly qandaı ózgeristerge qol jetkizgeni týraly aıtylady. Aty aıtyp turǵandaı ne ózgerdi degendi bilýimiz kerek qoı. Odan keıin «Damý» degen ekinshi baǵdarlama josparda bar. Siz ózgeristi toqtatpaı, ony ári qaraı damýyńyz kerek. Oqyrmandar maǵan «sizdiń keńesińizden otbasymdy saqtap qaldym», «sizdi tyńdadym, otbasymmen qaıta qosyldym» dep jazyp jatady. Kóp er adamdar jubaıymen urysqannan keıin, ol úıden ketse, jubaıyn alyp ketýge barmaı namystanady. Men únemi aıtamyn: jubaıyńnyń izinen bar, ákel, otbasyn saqta, tákappar bolma dep. Nashaqorlarmen de jaqsy áńgime bolǵan. Olar ózgerip jatsa nesi jaman. Barlyq jazbanyń skrınshoty bar. Jýyrda ol jazbalardy jańa aıdarlar arqyly jarııalaımyn.
-Suhbatyńyzǵa rahmet!
