Q.Toqaev pen BUU ókili VICh/SPID-pen kúres máselelerin talqylady
Tóraǵa keıingi otyz jylda kúlli álemdegi densaýlyq saqtaý salasynyń sapasy men tıimdiligin arttyrýǵa eleýli úles qosqan belgili ǵalym M.Kazachkınniń qyzmeti týraly jyly shyraı bildirdi.
Q.Toqaev juqpaly aýrýlar jáne syrqattarmen ornyqty kúresti damytý salasy BUU-nyń jańa Kún tártibi aıasyndaǵy basymdyqtardyń biri bolyp belgilengenin atap ótti. «2030 jyldarǵa qaraı VICh/SPID indetterin joıý -halyqaralyq qoǵamdastyqtan úılesimdi is-qımyl talap etetin ortaq mindetimiz», - dep atap ótti Senat tóraǵasy.
Sondyqtan Qazaqstan BUU alańdaryndaǵy «Ǵylym esirtkiler men VICh-ke qarsy», «Shyǵys Eýropa men Ortalyq Azııa elderindegi VICh jáne ókpe aýrýlary» jáne basqa da birqatar halyqaralyq sharalardyń qos uıymdastyrýshysy boldy.
Qazaqstandaǵy ulttyq deńgeıdegi VICh/SPID-pen kúres jónindegi negizgi strategııalyq qujattarǵa 2050 jylǵa deıingi damý Strategııasy men «Salamatty Qazaqstan» baǵdarlamasy (2011-2015 jyldardaǵy) da iske qosyldy. Tóraǵa VICh juqtyrǵandarǵa memlekettik bıýdjet qarjysy jáne halyqaralyq uıymdardyń tehnıkalyq kómegi esebinen tegin dárigerlik kómek kórsetiletinin aıtty. VICh/SPID-tiń aldyn alý salasynda jumys isteıtin úkimettik emes uıymdarǵa memlekettik qoldaý jasalady.
Q.Toqaev Almatyda ıÝNEIDS-tiń VICh/SPID-tiń taralýymen kúres jónindegi Ortalyq Azııa elderine arnalǵan sýbaımaqtyq keńsesin ashý týraly sheshimine qoldaý bildirdi.
BUU Bas hatshysynyń Arnaýly ókiliniń pikirinshe, Qazaqstan Ortalyq Azııadaǵy mıgranttar arasyndaǵy VICh/SPID jáne ókpe aýrýlarymen naýqastaný máselelerinde olardy ýaqytynda emdeý maqsatyndaǵy úılestirýshi rólin ala alady.
