Italııada alty jurttyń tilin biletin qazaqtyń ǵalym qyzy turady - sheteldegi qazaq baspasózi
ASTANA. KAZINFORM – Sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýy usynamyz.
«Óshpeıtin mura: Jibek joly» kórmesi Tashkentte ashyldy - TRT
Ózbekstan astanasy Tashkenttegi kórkemsýret galereıasynda «Óshpeıtin mura: Jibek joly» kórmesi men paneli bastaldy. Soǵan sáıkes Jibek jolyn kópjaqty zerttegen ǵalymdar men óner qaıratkerleri Tashkent jáne Konıada óz jumystaryn usyndy. Bul is-sharanyń betasharyna Túrkııanyń Ózbekstandaǵy elshisi Olgan Bekar, eldegi sheteldik mıssııa basshylary jáne kóptegen qonaq qatysty. Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, ashylý saltanatynda sóz sóılegen Elshi Bekar Túrkistan ólkesiniń túrikterdiń otany, túrik órkenıeti men mádenıetiniń qaınar kózi ekenin, túrik ańyzdary men Qorqyt Ata hıkaıalary paıda bolǵan, «Qutadǵý Bilig» pen «Dıvaný Luǵatı't-túrik» jazylǵan jer ekenin aıtqan.
«Óshpeıtin mura: Jibek joly» jobasynyń koordınatory Merem Gúneı kórmeler men pannolardan turatyn jobada Qytaı, Qazaqstan, Aýǵanstan, Pákistan, Ózbekstan, Ázerbaıjan, Tatarstan, Qyrǵyzstan, Iran jáne Sırııadan kelgen 41 qolóner sheberiniń arnaıy daıyndaǵan kallıgrafııa, mınıatıýra, mármár, aǵash oıýy, keramıka jáne injý-marjandy órnek salý, metall oıý jumystarynyń bar ekenin aıtty. Bul jumystarmen birge 41 ǵalymnyń Jibek Jolynyń tarıhy, baǵyty, mańyzdy ortalyqtary, dinderi men oılary, ǵylym men óneri, til men ádebıeti, saýda men sáýletine baılanysty baıandamadan turatyn sımpozıým kitaby daıyndalǵanyn málimdedi», - dep jazdy TRT.
Alty jurttyń tilin bilgen qazaqtyń ǵalym qyzy – «Jańa dáýir»
Mońǵolııanyń Baıan-Ólgıı aımaǵynda shyǵatyn «Jańa dáýir» basylymy kezekti habardyń stýdııasyna Venetsııanyń Ka Foskarıatyndaǵy ýnıversıtettiń túrkitaný jáne mońǵoltaný bólimi zertteýshisi Raıma Áýeshanqyzyn shaqyrǵan. Suhbat barysynda fılologııa ǵylymyna óz úlesin qosyp júrgen qazaqtyń ǵalym qyzdarynyń biri Raıma bul salaǵa qalaı kelgeni týraly áńgimelep bergen.
Raıma Áýeshanqyzy ózi týyp ósken aımaqtyń halqyna tanymal, belgili ustazdar bolǵan Áýeshan Aǵyzaıuly jáne elge eńbegi sińgen qaıratker Qatıra Qalıqyzynyń tárbıesinde bolǵan jáne sol otbasynda ósýi ǵylymǵa kelýdegi alǵashqy sebep ekenin aıtady. Ol kishkentaıynan ata men apasynyń úlken kitaphanasyndaǵy kitaptardy oqyp ósken. Jas talapker mektepte qazaq tili páninen Qazaqstanda ótken halyqaralyq olımpıadada gran prı jeńip alyp, oqýǵa Almaty qalasyna kelgen. Ol ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetinen qazaq tili men ádebıeti mamandyǵy boıynsha bakalavr, al magıstratýrada til bilimi salasy boıynsha oqyǵan. Keıin ǵylymı doktorlyq dárejesin 2021 jyly Túrkııa eliniń astanasy Ankara qalasyndaǵy Hajettepe ýnıversıtetiniń Túrkitaný ınstıtýtynda túrkitaný salasy boıynsha qorǵaǵan.
«Jańa dáýir» basylymynyń dereginshe, Raıma 6 til biledi. Polıglot qandasymyzdyń aıtýynsha, ol Baıan-Ólgııde qazaq mektebin bitirgen. Bastaýyshty qazaqsha oqysa, orta synyptan bastap mońǵol tilin úırene bastaǵan. Sosyn orys jáne aǵylshyn tilderin de oqýdy qolǵa alǵan. Mektep qabyrǵasynda úırenip bastap, keıinnen joǵary oqý ornyna oqýǵa túskennen keıin de bul tilderdi oqýdy jalǵastyrǵan. Al, Túrkııada doktorantýrany qorǵaý úshin túrik tilin akademııalyq deńgeıde oqýǵa týra kelipti. Sosyn Italııaǵa barǵannan keıin sol eldiń tilin meńgeredi. Qazir ýnıversıtette aǵylshyn jáne ıtalııa tilinde jumys isteıdi. Jas ǵalym doktorlyq dıssertatsııasyn zertteý baǵytyn da tilge tıek etken.
«2021 jyly doktorlyq ǵylymı eńbegimdi Ankara qalasynda qorǵadym. 2023 jyly doktorlyq dıssertatsııam monografııa retinde Túrkııa elinde, túrik tilinde basylyp shyqty. Kitabym Moğolistan’da Yaşayan Kazaklar: Tarihi, Kültürü, Dili ve Dil Durumu, ıaǵnı qazaqsha «Mońǵolııada ómir súretin qazaqtar: tarıhy, mádenıeti, tili jáne tildik jaǵdaıaty» dep ataldy. Munda Altaı qazaqtary týraly tarıhı málimetter men tiline ǵylymı analız jasaldy...», - deıdi Raıma Áýeshanqyzy.
Suhbat sońynda jas ǵalym «Italııa elinen biz úırenetin qandaı qasıetter bar dep oılaısyz?», «Oqý sapasy qandaı?» degen sııaqty birneshe suraqqa jaýap bergen.
Qazaqstan elshisi «Ýzarhıv» agenttiginiń jumysymen tanysty - ÓzA
«Ýzarhıv» agenttiginde Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Beıbit Atamqulov bastaǵan delegatsııa múshelerimen kezdesý ótti. Onda Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy tatý kórshilik jáne strategııalyq seriktestik qarym-qatynastardy jańa kezeńge kóterý, arhıvter arasyndaǵy yntymaqtastyqty mańyzdy bastamalarmen baıytý, osy saladaǵy baılanystardy keńeıtý jáne jan-jaqty damytý máseleleri talqylandy, dep habarlaıdy ózbekstandyq ÓzA aqparat agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń keltirgen málimetterine súıensek, kezdesý barysynda arhıvke ekskýrsııa uıymdastyrylyp, qujattardyń saqtalýyn qamtamasyz etý, olardy qalpyna keltirý jáne tsıfrlandyrý protsessterimen tanysý ótti. Suhbat sońynda mańyzdy kelisimderge qol jetkizildi.
Tıantszın mýzeıinde Qazaqstannyń 185 mádenı jádigeri men reprodýktsııasy qoıyldy – «Halyq gazeti»
Tıantszın mýzeıinde «Altyn jaýynger jáne baıtaq sahara - QR Ulttyq mýzeıiniń kollektsııasyndaǵy Qazaqstannyń tarıhı-mádenı jádigerleri kórmesi» ashyldy. Kórmege Qazaqstannyń 185 mádenı jádigeri men reprodýktsııasy qoıyldy, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti».
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, kórmege qoıylǵan 185 mádenı jádiger men reprodýktsııa Qazaqstannyń ejelgi dala mádenıeti men baılyǵyn jan-jaqty kórsetti. Ásirese, ejelgi Taraz qalasy, ejelgi Otyrar qalasy jáne baıyrǵy Saıram qalasy sııaqty Jibek jolynyń áıgili qalalarynyń mádenı jádigerlerin jurtshylyqqa usyný arqyly Jibek Jolyndaǵy barys-kelisterdi kórsetken.
Kórmeni Tıantszın mýzeıi, Qazaqstannyń ulttyq mýzeıi jáne Qytaıdyń Mádenı jádigerlermen almasý ortalyǵy birlesip josparlap ótkizip otyr. Kórme 2025 jyldyń 12 aqpanyna deıin tegin kórsetiledi.
Sondaı-aq, osy aptada «Halyq gazeti» basylymy Kazinform agenttigine silteme jasap, «Sońǵy úsh jylda Qazaqstannyń Qytaıǵa astyq eksporty 6 esege artty» degen taqyryptaǵy aqparatty jarııalaǵan.
Aıta keteıik, Qazaqstandyq astyq pen ony qaıta óńdeý ónimderi úshin negizgi ótkizý naryqtary Ortalyq Azııa, Aýǵanstan, Iran jáne Qytaı elderi bolyp qala beredi. Sonyń ishinde sońǵy úsh jylda QHR-ǵa astyq júkteriniń eksporty 5,7 esege artyp otyr.
Sonymen qatar, «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasynyń deregi boıynsha, jyl basynan bastap astyqpen 582 marshrýttyq poıyz qurylyp, jóneltildi: 551 ekspress-poıyz astyq júkterin Qytaıǵa, Túrikmenstanǵa, Iranǵa, Reseıge, Ózbekstanǵa jetkizdi. El boıynsha astyq júkterin marshrýttyq jóneltilimdermen tasymaldaý úshin 31 quram uıymdastyryldy.
Iran men Qazaqstan arasyndaǵy taýar aınalymy bir jyldyń 5 aıynda 17 paıyz ósti - Parstoday
Iran Islam Respýblıkasynyń Keden basqarmasy (IRICA) Iran men Qazaqstan arasyndaǵy munaı emes saýda aǵymdaǵy jyldyń 20 naýryzdan 21 tamyzǵa deıin 17 paıyzǵa ósti dep habarlady, dep jazady Parstoday aqparat agenttigi.
IRICA esebine sáıkes, eki el arasyndaǵy shıkizattyq emes saýda 264 416 tonna, 119,357 mıllıon dollar boldy, bul - bir jyl burynǵymen salystyrǵanda bir paıyzǵa tómen.
Qazaqstan bıylǵy jyldyń alǵashqy bes aıynda Irannyń Islam respýblıkasynyń kórshileri arasynda 11-shi iri saýda seriktesi boldy.
Ótken jyly eki el arasyndaǵy taýar aınalymynyń 70 paıyzǵa jýyǵy Irannyń Qazaqstanǵa eksportyna qatysty. Iranǵa eksportty ulǵaıtý úshin Qazaqstan et pen aýyl sharýashylyǵy ónimderin, munaı-hımııa jáne qurylys materıaldaryn jetkizýdi arttyrýy kerek.
