Iranda Naýryz merekesi qalaı toılanady
Ol Naýryz ırandyqtardyń kóne zamannan kele jatqan dástúrleriniń biri ekenin jáne álemdegi eń dál Jańa jyl basy bolyp sanalatynyn atap ótti.
«Iran mádenıetindegi Naýryz merekesine qatysty úsh jaıtty atap ótý kerek: birinshiden, ár ult óz mádenıetinde ómir súredi jáne óz mádenıetimen tanylady. Óziniń tulǵalyǵymen tanylyp, ómir súretin kez kelgen adam sııaqty mádenıet te halyqtar úshin adamnyń tulǵalyǵy ispetti mańyzdy. Ekinshiden, ádet-ǵuryp pen salt-dástúr kez kelgen mádenıettiń mańyzdy bóligi bolyp tabylady. Al úshinshisi, Naýryz – Iran mádenıetiniń óte mańyzdy dástúri. Óz mádenıetimizdi jaqsy taný úshin Naýryz merekesin nazardan tys qaldyramaýymyz qajet», - dedi dıplomat elordada ótken «Naýryz – el birliginiń mádenı kody: izdenis, tujyrymdama, tájirıbe» halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııasynda.
Onyń aıtýynsha, Naýryzdyń birinshi ereksheligi – onyń tarıhy men kóneliginde.
«Naýryzdyń birneshe myń jyldyq tarıhy bar. Ótkenge oralǵan saıyn tarıhymyzda Naýryzdyń izderin kezdestiremiz. Bul dástúr áli kúnge deıin jalǵasyn taýyp keledi. Naýryzdyń ekinshi ereksheligi – onyń geografııalyq aýqymynda. Al úshinshi qasıeti – shattyq merekesi bolýynda. Qýanysh pen shattyq áleýmettik qubylys ári belgili bir tapqa, dinge nemese senimge jatpaıdy. Bul onyń keńirek taralaýyna sebepshi bolady. Naýryz – úmittiń, optımızm men jaqsylyqtyń qaınar kózi, sondyqtan ony barlyq adamdar qabyldaıdy, qurmetteıdi», - dedi Alı Akbar Talebı Matın.
Sonymen birge, Naýryzdyń astronomııalyq aspektisi de erekshe mańyzǵa ıe.
«Negizinen ejelgi adamzat aspanmen tyǵyz baılanysta bolǵan. Olar kókpen úndestikte ómir súrgen, shoqjuldyzdarmen tildesken. Aspan ejelgi adamdar úshin búgingiden de mańyzdy boldy. Planetalardyń, aıdyń jáne kúnniń qozǵalysy egin salý men ony jınaýǵa qolaıly ýaqytty anyqtaý úshin paıdalanyldy. Úkimetterge salyq jınaý úshin kúntizbeler qajet boldy, sondyqtan kúntizbelerdi retteýde aı men kúnniń qozǵalysyn nazarǵa alyp otyrdy. Naýryzdyń mádenı sıpaty bar taǵy bir qyry – onyń ártúrli kóne mıftermen baılanysynda. Mıfter ejelgi mádenıetterden alynǵan. Mıf – ejelgi adam sanasyndaǵy dúnıetanymdyq oıdyń kórinisi», - dedi spıker.
Alı Akbar Talebı Matın Irandaǵy jyl aýysýy merekesine qatysty ádet-ǵuryptardy aıtyp berdi.
«Naýryzǵa qatysty ádet-ǵuryptarǵa kelsek, oǵan kórisý, úıdi bezendirý, «Haft sın» dastarhanyn jaıý(«sın» árpinen bastalatyn 7 taǵam qoıý), jańa kıim kııý, quttyqtaý, syılyq berý, tatýlasý, «Charshanbe sýrı» dástúri boıynsha jyldyń sońǵy sársenbisinde kóshelerde ot jaǵý, bir-birine sý shashý, tátti berý, «Sızdah bedar» rásimi boıynsha jańa jyldyń on úshinshi kúni tabıǵatqa shyǵý, Naýryzdyń jarshysy sanalatyn «Hadjı Fırýz» keıipkeri jáne taǵy basqalary jatady. Bul rásimder ár aımaqta ártúrli ótkiziledi. Irandyq jáne ırandyq emes etnıkalyq toptardyń ártúrli bolýyna baılanysty Naýryz meıramynyń salttary men ádet-ǵuryptary da óte kóp», - dedi ol.
Naýryzdyń keń aýqymdy ekonomıkalyq áseri de bar jáne ekonomıkalyq órkendeýge sebepshi bolady. Jeke jáne áleýmettik psıhologııa turǵysynan da úmit jáne baqytpen qatar júredi.
«Iran Islam Respýblıkasynda da Naýryz meıramy qurmetteledi ári osy eldiń konstıtýtsııasynda jyl basy bolyp sanalady. Naýryz – ırandyq-ıslamdyq mádenıettiń qundy bolmysy men ırandyq etnıkalyq toptar arasyndaǵy birliktiń belgisi. Bul merekeni túrli tilde sóıleıtin barlyq halyqtar qurmetteıdi. Naýryz álemde jahandyq yqpalǵa ıe bolyp, Irannyń jáne Naýryz órkenıetindegi elderdiń qoldaýymen ıÝNESKO-da eki ret tirkeldi», - dedi Alı Akbar Talebı Matın.
