Iranda qansha qazaq turatynyn bilesiz be – sheteldegi qazaq baspasózi
«KAZINFORM» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Qazaqstannan qubyr arqyly Ózbekstanǵa zańsyz benzın tasymaldaǵan azamattar ustaldy – «ÓzA»
Qazaqstannyń Túrkistan oblysy Saryaǵash aýdanynan Tashkent oblysynyń Qybraı aýdanyna zańsyz benzın tasymaldaǵan azamattar ustaldy, dep habarlaıdy ózbekstandyq «ÓzA» aqparat agenttigi.
Habarlamaǵa sáıkes, quqyq qorǵaý organdarynyń jedel izdestirý sharalary barysynda Tashkent oblysynyń Qybraı aýdanynda turatyn 39 jastaǵy M.M. jáne 28 jastaǵy H.H. Qazaqstan azamaty A.K.-men aldyn ala kelisip, kórshi memleketten Ózbekstanǵa zańsyz jolmen AI-92 markaly benzın tasymaldap, satýmen aınalysqany anyqtaldy.
Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, qylmyskerler benzındi jer astymen tartylǵan shamamen 300 metr bolatyn qubyr arqyly ishine shlang ornatyp tasymaldaǵan.
Qazirgi ýaqytta bul tulǵalarǵa qatysty qylmystyq is qozǵalyp, tergeý amaldary júrgizilýde. Sondaı-aq Qazaqstan azamaty A.K.-ǵa qatysty qajetti sharalardy qoldaný úshin kórshi memlekettiń quqyq qorǵaý organdary habardar etilgen.
Osy aptada «ÓzA»-da «Ózbekstan Syrtqy ister mınıstri Qazaqstan elshisin qabyldady» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Ózbekstannyń syrtqy ister mınıstri Bahtıer Saıdov Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy elshisi Beıbit Atamqulovpen kezdesti.
SІM málimetinshe, kezdesý barysynda eki baýyrlas el arasyndaǵy barlyq deńgeıdegi belsendi yntymaqtastyqty ilgeriletý, ásirese ekonomıkalyq baılanysty belsendirý, óńirler arasyndaǵy tikeleı yntymaqtastyqty keńeıtý, kópjaqty platformalar sheńberindegi seriktestik jáne basqa da kóptegen máseleler kún tártibinde boldy.
Sonymen qatar osy aptada ózbekstandyq BAQ-ta «Ózbekstan 2025 jyly saıahat jasaý úshin eń jaqsy jerler tiziminde» degen aqparat jaryq kórdi.
«BBC Travel» jahandyq medıa portalynyń málimeti boıynsha, Ózbekstan 2025 jyly saıahat jasaý úshin eń jaqsy 25 baǵyttyń qataryna endi.
Maqalada týrızmniń Ózbekstannyń ózindik dástúrleri men mádenı murasyn saqtaý strategııasynyń mańyzdy bóligine aınalyp kele jatqany atap ótilgen.
El ınfraqurylymdy qarqyndy damytýda: jańa qonaq úıler, joǵary jyldamdyqtaǵy temirjol baǵyttary, ishki áýe reısteri jáne jańartylǵan mádenı eskertkishter týrıster úshin teńdessiz múmkindikter jasap otyr.
Tolyǵyraq joǵarydaǵy silteme boıynsha oqýǵa bolady.
Iranda qansha qazaq turatynyn bilesiz be - «ParsToday»
Qazaqstan Ulttyq kitaphanasynda resmı tulǵalar, ǵylym, mádenıet jáne jazýshylardyń qatysýymen ótken «Iran qazaqtary» kitabynyń ashylý saltanatynda Iran mádenı ortalyǵynyń basshysy Huseın Aǵazade qatysyp, sóz sóılegen. Onyń aıtýynsha, qazaqtar Iranǵa, ırandyqtar Qazaqstanǵa qonys aýdaryp, olardyń árqaısysy óz eline qyzmet etip, jeke jáne ujymdyq ómirdiń damýy men ilgerileýinde ról atqaryp keledi.
Bul týraly osy aptada «ParsToday» aqparat agenttigi habarlady.
Aǵazadeniń málimetinshe, jaqynda Irannyń mádenı oryndarynyń qoldaýymen daıyndalǵan «Bolattan ótý» atty ırandyq kazaktardyń taǵdyry týraly derekti fılm kórsetiledi.
«ParsToday»-diń dereginshe, Iran halqy kóptegen etnıkalyq ártúrlilikke ıe. Kórshi elderdegi soǵystar men tóńkerister sııaqty oqıǵalar ırandyqtardyń arasynda ımmıgrant toptarynyń bolýyna sebep bolǵan.
Irannyń soltústik aımaqtarynda ómir súrgen kóship kelýshilerdiń sol toptary negizinen patshalyq Reseıdegi 1917 jylǵy qazan revolıýtsııasynan keıin Ortalyq Azııa men Zakavkaze elderinen qonys aýdarǵan etnıkalyq toptar.
Irandyq basylymnyń málimetinshe, XX ǵasyrdyń birinshi jartysynyń 20-30-shy jyldarynda qonys aýdarǵan osy ımmıgranttardyń qatarynda qazaq etnosy da bar. Sotsıalıstik revolıýtsııanyń oryn alýy jáne qurǵaqshylyq, ashtyq pen kedeıliktiń kúsheıýi qazaqtardyń qonys aýdarýyna eki negizgi sebep bolǵan.
Kóshi-qon barysynda kóptegen qazaqtar aýrý men ashtyqtan qyrylyp, qalǵandary Irannyń soltústigindegi Gorgan qalasynyń tóńiregindegi aýyldar men qalalarǵa qonystanǵan.
Iranda turatyn qazaqtardyń sany týraly naqty statıstıka joq. Biraq Iranda 15 myńǵa jýyq qazaq turady desedi, onyń ishinde 4-5 myńǵa jýyq halqy bar 700-1 000 otbasy soltústiktegi Gúlstan oblysyndaǵy qalalar men onyń mańyndaǵy aýdandarda turady.
Sonymen qatar 1991 jyly Qazaqstan táýelsizdik alyp, jańa táýelsiz elderdiń shekaralary ashylǵannan keıin Iran men Qazaqstan arasyndaǵy saıası, mádenı jáne ekonomıkalyq qarym-qatynastarda jańa jáne aýqymdy damý oryn alyp, birqatar ırandyq kásipkerler (barlyǵy 200-ge jýyq úı) Qazaqstanǵa saýda jáne ekonomıkalyq qarym-qatynas ornatý úshin keldi jáne ártúrli qalalarda, ásirese Almaty, Astana jáne olar Qazaqstannyń ońtústigindegi Shymkent qalasyna qonystandy.
Irandyq basylymnyń dereginshe, Shymkent qalasynda ırandyqtardyń kóbirek turady. Al Qazaqstanda turatyn ırandyqtardyń sanyna qatysty kóptegen statıstıkalyq málimetter aıtylady. Biraq, sońǵy málimetterge qaraǵanda, 10-15 myńǵa jýyq ırandyq tekti ırandyqtar Qazaqstannyń ár óńirinde ómir súredi.
Qazaqstan men Túrkııa arasynda jańa kelisim - TRT
Qazaqstan Májilisi Túrkııamen ósimdikter karantıni jáne ósimdikterdi qorǵaý salasyndaǵy yntymaqtastyq kelisimin maquldady.
Qazaqstan Parlamentiniń tómengi palatasy Májilistiń jalpy otyrysynda 2022 jyldyń 10 mamyrynda Ankarada eki eldiń ýákiletti organdary arasynda qol qoıylǵan kelisim qaraldy.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Atalǵan BAQ-ta habarlaǵandaı, ósimdikterdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne eki el aýmaǵynda karantınge jatatyn zııankesterdiń taralýy men ımportyna jol bermeýdi maqsat etetin bul kelisim birinshi otyrysta maquldandy. Kelisim aıasynda taraptar osy saladaǵy normatıvtik-quqyqtyq aktilermen qatar karantınge jatatyn zııankesterdiń tizimi men ósimdikterdi qorǵaý erejeleri týraly aqparat almasatyn bolady.
Sonymen qatar kelisim ósimdikter karantıni men ósimdikterdi qorǵaý salasynda ǵylymı-zertteý mekemeleri arasynda ǵylymı yntymaqtastyqty damytýǵa múmkindik beredi. Budan bólek bul kelisim osy saladaǵy ónimderdiń ımport-eksport talaptaryn retteıdi.
Nelikten qytaılyqtar ulttyq merekesin qyzyl túspen bezendirýdi unatady? - «Halyq gazeti»
Qyzyl tús ynta-jigerdi, qýanyshty, sáttilikti jáne aryndy bildiredi. Sondyqtan qytaılyqtar qyzyl tústi jaqsy kóredi. Ásirese, jańa jylda úlkendi-kishili kósheler, petardalar, kóktemgi festıval bosaǵalyqtary, shamdar, kıimder, qyzyl konvertterdi jıi kórýge bolady. ıAǵnı qyzyl tústi barlyq jerden kezdestirýge bolady, dep jazady qytaılyq «Halyq gazeti».
Atalǵan basylym bul aqparatynda «Qytaılyqtar nelikten qyzyl tústi erekshe unatady» degen suraqqa qysqasha jaýap bergen.
Aıtýynsha, tehnıkalyq derekter turǵysynan qytaılyqtardyń terisin synaý arqyly halyqtyń 60%-dan astamy sary, qyzyl sary, qyzyl sııaqty jyly túske jatatyny anyqtaldy. Osy óńdegi adamdarǵa qyzyl tús asa jarasymdy bolady eken.
Sondaı-aq, ejelgi zamannan beri qytaılyqtar qyzyl tústi qoldanǵan. Olar patsha qara kóktiń áýleti arasynda qyzyl tústi qurmettegen. Qyzyl tús bılik pen baılyqty bildirgen. Qoǵamdyq mórde de qyzyl tústi kórýge bolady. Qazirgi ýaqytta qyzyl tús ózine degen senimdilikti, bedeldi jáne quqyqtyq táýelsizdikti bildiredi.
«Kerisinshe, qarapaıym adamdar ádette sur, qara, kók jáne basqa tústerdi kıedi. Al sáýlet ónerinde tereze men esik jaqtaýlary jáne erekshelenýi tıis basqa bólikter árqashan qyzyl túspen bezendiriledi. Osylaısha qyzyl tús baılyq pen jaqsylyqtyń belgisi bolyp qalǵan», - dep jazady qytaıdyq BAQ.
Sondaı-aq osy aptada qytaılyq «Halyq gazeti» basylymynda «Beıjińde Qytaı-Qazaqstan Birlesken shekara komıtetiniń birinshi otyrysy ótti» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Qytaılyq basylymnyń keltirgen derekterine súıensek, 20-21 qańtar aralyǵynda Beıjińde Qytaı-Qazaqstan Birlesken shekara komıtetiniń birinshi otyrysy ótti. Otyrysqa Syrtqy ister mınıstrliginiń Shekara jáne teńiz isteri departamenti dırektorynyń orynbasary Chjao Lıtszıan jáne Qazaqstan Ulttyq qaýipsizdik keńesiniń shekara qorǵanysy bıýrosy dırektorynyń birinshi orynbasary B.Ábsamatov teń tóraǵalyq etti.
Eki tarap birlesken komıtettiń resmı túrde qurylǵanyn jarııalady jáne birlesken komıtettiń jarǵysyn qabyldaǵan. Taraptar ekijaqty qatynastar men «Qytaı-Qazaqstan shekarasyn basqarý júıesi týraly kelisimniń» oryndalýyn oń baǵalady.
Aıta ketý kerek, Qytaı-Qazaqstan shekarasynyń aıqyn jáne turaqty, shekaralas ońirler beıbitshilik pen tynyshtyq jáne dostyq yntymaqtastyqtyń tıimdi jaǵdaıda ekenin tolyq rastady.